Arenduskoja LEADER projektid 2007-2013

1

Arenduskoja LEADER toetused 2007–2013Väljaandja: MTÜ ArenduskodaKoostajad: Tiina Vilu, Heiki VuntusFotod: Arenduskoja arhiivist, taotlejatelt ja internetistKujundaja ja küljendaja: Liina KaldTapa 20152

EessõnaLEADER kohaliku tegevusgrupi MTÜ Arenduskoda tegevus- tehes põhimõttest, et esindatud oleksid erinevate meet-piirkonna moodustasid perioodil 2007–2013 Ambla vald mete toetused. Kõikide elluviidud projektide lühiiseloo-Järvamaalt, Kuusalu vald ja Loksa linn Harjumaalt ning mustusega saab tutvuda Arenduskoja kodulehel arendus-Kadrina, Tapa ja Vihula vald Lääne-Virumaalt. koda.ee. Meetmete statistikaga omavalituste lõikes saabArenduskoda koostas piirkonna tegevusstrateegia, millest ülevaate trükise kaardilt.lähtuvalt oli kohalikule initsiatiivile ning kolme sektori Arenduskoja piirkonna teevad ainulaadseks ja eriilmeli-partnerlusele tuginedes võimalik toetada erinevaid tege- seks see, et oleme tegevuspiirkond üle piiride, oleme kul-vusi ja investeeringuid. Tegevusgrupi eesmärk oli toetada tuuriliselt aktiivsed, oleme majanduslikult mitmekesisedning edendada piirkonnas algatusi, mis aitaksid arenda- ja sotsiaalselt ühtsed.da maapiirkondade elukeskkonda, ettevõtluskeskkonda, Erinevate koolituste, pideva meeskonnatöö ning eriilme-väärtustada kohalikku kultuuripärandit ning aktiviseerida liste õppereiside kaudu, on leitud aktiivsed, võimekad jakohalikke kogukondi. toredad inimesed, kellega koos ja kelle abil on võimalikSellel perioodil on piirkonna ettevõtjad, kolmanda sek- anda piirkonnale uusi kogemusi, lähenemisi ning algatusi,tori esindajad ja kohalikud omavalitused esitanud Aren- mis meid ka tulevikus seob ja aitab Arenduskoja piirkondaduskojale kokku 581 toetuse taotlust. PRIA on kinnitanud edasi arendada. Koos on meil olnud palju toredaid hetki,Arenduskoja juhatuse ettepanekul neist 376, millest eduka mis annab suure eelduse edasitegutsemiseks.lõpuni jõudis 352 väljamakstud summaga 3 050 805 eurot.Käesolev lühike tagasivaade kajastab vaid väikese osa pe- Austusegarioodi kogu projektide tulemustest. Oleme lähtunud seda Heiki Vuntus 3

Meede 1.1. –Parema elukeskkonna arendamineMTÜ Kadrina Kirjandusklubi –Kadrina Kirjandusklubi ruumideehitamine ja sisustamineMTÜ Kadrina Kirjandusklubi on tegutsenud väga pika-ajaliselt, kuid seni puudusid klubil enda ruumid. Kadri-na valla raamatukogu majas oli kasutuseta hoone teinekorrus ning MTÜ otsustas need korrastada ja sisustadaklubi tarbeks. Kadrina rahvas on aktiivselt kaasa löönuderinevatel klubi üritustel ja ruumid on igati õigustanudoma vajalikkust. MTÜ Karepa Selts – Karepa rahvamaja lavatekstiilide paigal- damine Projekt saavutas oma eesmärgi – Karepa rahva- majal on olemas lavatekstiilid. Karepa piirkonna elanike jaoks on rahvamaja oluline koht. Tuleb ka mainida, et lavatekstiilide autor on piirkonna elanik tekstiilikunstnik Elna Kaasik. Karepa Seltsis on 63 lii- get ning rahvamaja teenuseid kasutavad piirkonna 191 elanikku.4

MTÜ Käsmu Külaselts –Käsmu rahvamaja rekonstrueerimineKäsmu rahvamaja on ehitatud 95 aastat tagasi külarahvaenda raha eest ning kohalike meremeeste abiga. Esialgseltkandiski hoone Käsmu Kaubalaevastiku Meremeeste Seltsiseltsimaja nime. Käsmu rahvamaja rekonstrueerimise tule-musel remonditi lava, esinejate ruumid, uuendati osaliseltelektrisüsteemi, ehitati tualettruumid koos invatualetiga,paigaldati kogumispaak ning ehitati vee- ja kanalisatsioo-nitrassid. Lisaks uuendati rahvamaja lavaseadmed ja lavaeesriided. Uuenev rahvamaja on tekitanud uusi ideid hooneedasiseks majandamiseks ja seltsitegevuse arendamiseks.Aktiviseerus oluliselt kogukonna koostöö ja ühistegevus. MTÜ Külakino – Rändkino Projekti eesmärgiks oli hankida kvaliteetne rändki- notehnika, et selle abil tõsta maapiirkonna kultuu- rilist teenindamist ja vähendada sotsiaalset maha- jäämust. Projekt on toiminud suurepäraselt. Teh- nika on pidevalt töös. Filminäitamisi on toimunud nii seltsimajades kui külaplatsidel, loodusradadel jpt kohtades. Aastas on kinonäitamises/vaatamises osalenud keskmiselt 1000 inimest. 5

MTÜ Loksa Arenduskeskus –Loksa mänguväljaku rajamineLoksalaste ja eelkõige Loksa laste rõõmuks valmislinnas uus laste mänguväljak. Mänguväljaku valmis-tamisel kasutati lastepäraseid rõõmsates värvidesdisainlahendusi ja vastupidavat kvaliteetset ma-terjali, mis sobib meie kliimasse. Kasusaajate arv3000 elanikku. MTÜ Muusa Kapriis – Viinistu loodusvaatluse matkaraja ja vaatlusplatvormide rajamine Projekti tulemusel rajatud infrastruktuur võimaldab elanikele juurdepääsu avalikule ranna- ja kaldaalale ning loob täiendavaid võimalusi tervislikuks ja harivaks vaba aja veetmiseks. Projekti elluviimine on tugevda- nud piirkonna merelis-rannalist identiteeti ning loonud uusi võimalusi ära kasutada loodusturismis peituvat potentsiaali. Matkarada koos selle juurde kuuluvate infoviitade ja -tahvlitega, prügikastide ja pinkidega, moodustavad tervikliku korrastatud objekti.6

MTÜ Pärispea Seltsimaja –Pärispea seltsimaja köögi sisustuseja tehnika soetaminePärispea Seltsimaja ehitati 1876. aastal. Pärispea Seltsi-maja rekonstrueerimisel sooviti säilitada seda arhailisusttuues esile külamaja auväärsust, mis on ka õnnestunud.Köögi sisustuses on kasutatud vanailmelisi ja hoonessesobivaid materjale, mis on samas kvaliteetsed, köögiteh-nika on tänapäevane. Tänu köögi sisustuse ja tehnika soe-tamisele on suurenenud oluliselt võimalus läbi viia erine-vaid projekte, mille käigus kööki aktiivselt kasutatakse.Võimalki on korraldada seminare, ühisüritusi jms. Tapa Vallavalitsus – Avaliku mänguväljaku rajamine Tapale Projekti käigus rajati Tapa linna keskusesse lastele mänguväljak. Turvaline ja põnevate atraktsioonidega mänguväljak on piirkonna lastele väga vajalik. Asuko- ha poolest on mänguväljak linna keskuses, kuid pargi- keskkond lisab piisava privaatsuse ja ohutuse lastele. 7

MTÜ Vaiatu Kaunistamise Selts –Vaiatu külamaja rajamineVaiatu külamaja on leidnud kohalike elanike seas vägapositiivse vastuvõtu. Külamajas on toimunud mitmeidkohalikule kogukonnale suunatud üritused, käsitöölaag-rid, seminarid. Külamaja keskmine kasutus aastas on ol-nud 250 inimese ringis.8

Meede 1.2. – Kohalike algatusteväärtustamine ja toetamineMTÜ Kadrina Kirjandusklubi –Erinevad projektidKadrina Kirjandusklubi tegevus põhineb omaalgatusel jaühistegevusel. Projektid “Ajatu looming – jääajast romans-sideni”; “Kummardus esivanematele”; “Põgenemine reaal-susest kultuurimaailma”; “Rahvakultuuri väärtustamine läbiseltsitegevuse”; “Kultuuripärand rahvani”; “Eesti kirjandusja rahvuslik käsitöö – Kadrina piirkonna maainimese igapäe-vaellu!”. Tänu projektidele on saanud klubi üritustel osale-da ka madalama sissetulekuga inimesed, suurenenud onkogukogukonna liikmete vaheline igapäevane läbikäimine,suurenenud on inimeste teadlikkus, paranenud väärtushin-nangud. Kirjandusklubi ise on muutunud konkurentsivõi-melisemaks. Projektid on suudetud läbi viia järjest kvali-teetsemalt, mis omakorda on taganud kogukonna inimestejärjest suurema huvi klubis toimuva vastu. Keskmiselt onüritustel osalenud inimesi 20–90 (koolitustel juhendajatetingimuste tõttu vähem, üritustel rohkem). 9

MTÜ Kolgaküla Selts –Kogupere laupäevad Kolgaküla rahvama-jasKoguperepäevad said Kolgakülas Leaderi toetusega algu-se 2009. a sügisel ja muutusid kolme aastaga sedavõrdpopulaarseks, et Kolgaküla selts hakkas neid koostöösteiste vabaühendustega korraldama mujalgi Kuusalu val-las. Koguperepäevadel, mida peetakse rahvakalendri võimuudel tähtpäevadel, tehakse midagi toredat ja õpet-likku kogu perega koos – meisterdatakse, sporditakse,mängitakse, valmistatakse toitu, vaadatakse etendust võifilmi. Ettevalmistamisse ja läbiviimisse on alati kaasatudnii kohalikke elanikke kui ka mitmeid külaseltse. Peami-selt on osalejad lastega pered, kuid ka üksikud inimesedtulevad vaatama või lihtsalt kohvilauas juttu ajama. Tänuperepäevadele on inimesed hakanud paremini üksteisttundma, rohkem omavahel suhtlema ja rahvamajas kooskäima, et tunda rõõmu põlvkondadevahelisest ühiste-gevusest. Projekt on aidanud kaasa kogukonna identi-teedi tugevnemisele – kasvanud on kogukonnaliikmeteühtekuuluvustunne, vabaühendustevaheline koostööning teadmised oma piirkonna väärtustest ja omapärast.10

MTÜ Kolme Krooni Klubi –Põhjasõda elustub VihulasKolme päeva jooksul olid Vihula vallas nähtaval ajastutruu-des vormides sõdurid ja talupojad. Näha võis neid Võsul,Käsmus, Salatsel, Vihulas, Sagadis. Kolmandal päeval toi-munud näidislahing ja demonstratsioonesinemine Sagadimõisa õuel oli rahvarohke (hinnanguliselt kuni 300 inimest).Tegemist on erinevate maade sõjaajalooklubide korraldatavaürituste sarjaga, eelnevalt on toimunud üritused Soomes,Rootsis. Projektis osales 71 inimest. MTÜ Kuusalu Matkaselts – Kuusalu külade kümnevõistlus Tegemist on igal aastal toimuva võistlusega. Läbi projekti on saavutatud üks peamisi eesmärke, soo- dustatud omaalgatuslikke ühistegemisi traditsiooni- de algatamisel ja sportlike eluviiside teadvustami- sel. Võistluste korraldamisel on tulnud läbi mõelda nii võistkondade osalemise pool kui ka tegevuste leidmine erinevatele sihtgruppidele (sh lastele). Toetusest on rahastatud peamiselt võistluste ette- valmistustöid, lastega toimuvate tegevuste läbivii- mist, toitlustust jm, mis on võistluste korraldamise- ga seonduv. Korraldusmeeskond töötab vabataht- likkuse alusel. Keskmiselt on aastate lõikes olnud osalejate arv 250 inimese ringis. 11

MTÜ Loometöö –Ambla kihelkonna vana aja riietuseuuringudMTÜ Loometöö peamiseks tegevuseks on rahvuskultuu-ri ja -pärimuse säilitamine ning selle edasiandmine. Pro-jektide käigus valmis kolm uuringut Ambla kihelkonnavana aja riietuse kohta (tulemused on kodulehel www.loomekool.eu). Uuringute teostamisel oli tarvis soeta-da koopiamasin, skänner, arvuti, fotoaparaat, külastadaarhiive ning erinevaid muuseume. Uuringud on kenastivormistatud ning illustreeritud rohke pildimaterjaliga.Valminud materjalist on suur abi rahvarõivaste valmis-tajatele, koolitajatele ning võib kasutada ka lihtsalt nõuandva materjalina. MTÜ Neeruti Selts – Erinevad projektid Neeruti Selts on jäänud silma oma aktiivse projektite- gevusega nii pärandkultuuri teadvustamisega laiemale seltskonnale kui ka enda seltsi liikmete pideva arendami- sega. Lisaks sisukatele loengutele on tegevuste läbiviimi- sel oluline roll osalejate tervisel (tegevused vabas õhus, ratta seljas), loodust ja kultuuriväärtusi kõrgelt hindavalt (giidide ja ekspertide kaasamine), looduse säästmisel (näiteks retketel toidu valmistamine lõkkel). MTÜ Nee- ruti Selts jätkab traditsioonilise tegevusena looduse ja koduloo vahendamist nii loodusretki kui ka huvireise, mis on kantud eelkõige huvist looduse, koduloo, ajaloo, kultuuriloo ja kaasaja saavutuste vastu Eesti eri piirkon- dades. Jätkuvad ka loodus- ja kodulooõpitubade toimu- mised Kadrinas seltsi enda ruumides.12

MTÜ Tapa Linna Arengu Selts –Priit Pärna 2. animatsioonifilmifestivalikorraldamineProjekti sisuks oli Eestis tunnustatud animaatori PriitPärna loomingu alusel filmifestivali korraldamine, millesisuks on animatsioonide näitamine, animatsiooni töö-tubade korraldamine, gala korraldamine ning ka trüki-se avaldamine. Uuendusliku osana viidi animatsioonidenäitamine rongidesse. Filme näidati viies rongis. Lisaksoli uue lähenemisena sees animatsioonide näitamineajateenijatele. Töötubades osales kokku 116 osalejat.Töötubades valminud tööd osalesid ka konkursil, millesedukalt osalejad said tunnustatud ka galal. Priit Pärna 2.animatsioonifilmifestival sai 2013. aastal ka maakondlikutunnustuse. Tapa Vallavalitsus – Tapa Vorstifestival Tapa Vorstifestival ühendab endas rahvakultuuri, ette- võtluse ning avaliku sektori vahelist tulemuslikku koos- tööd. Tapa Vorstifestival toimub alates 2010. aastast ning eeldatavalt kasvab piirkonna traditsiooniliseks ürituseks. Festival on kogupere üritus, kus tegemisi on igas vanuses pereliikmetele. Festivali raames toimuvad vorstiteemali- sed publikumängud, erinevad kontserdid, perevõistlused, kodukokkade võistlus, vorstitegemise kiirkursus, tegutseb kodumaiste vorsti-, liha- ja põllumajandussaaduste laat, tegevusteks on avatud ka erinevad käsitöö töötoad. Kesk- miselt on aastas osalejate arv olnud 2000 osaleja ringis. 13

MTÜ Vana-Loksa Selts – Loksa ajaluguOmaalgatusliku projekti eesmärgiks oli talletada mäles-tused ja kogutu põhjal trükkida 400 raamatut “Sinust jaSinule Loksa”, mis sisaldab Loksa ajalugu. Projekt aitaslahendada läbi vanade loksalaste mälestuste, teadlikku-se tõstmist piirkonna eripärast, traditsioonidest, väärtus-test. Seda teavet jagatakse lokslastele, ümberkaudsetekülade elanikele, külastajatele/turistidele. Tegevused,mis rahastati projekti toel olid arvuti ja diktofoni ostmi-ne, raamatu toimetamine ja trükkimine ning raamatuesitlus (osales 80 inimest). MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts – Raamatu „Kuusalu kihelkonna rahvarii- ete valmistamine“ väljaandmine Välja antud raamatu eesmärgiks oli anda praktilisi juhi- seid rahvarõivaste valmistamiseks koos kunstniku illust- ratsioonidega, mis hõlmavad tikkimiste, pilutikandi ja niplispitsi ning erinevate Kuusalu vööde jooniseid koos fotodega rahvariiete komplektidest ning erinevatest de- tailidest. Projekti tegevusteks oli kujundada, toimetada ja küljendada materjal trükikoja poolt ettenähtud for- maati ning trükkida sellest raamat. Tiraažiks oli tuhat eksemplari, mis jagati tasuta Kuusalu valla haridusasu- tustele, raamatukogudele, muuseumidele, projektist osavõtnuile ja teenekatele kodanikele üle vabariigi. Raamatu esitlemine toimus 2013. a 24. veebruaril Eesti Vabariigi 95. aastapäeval Kuusalu rahvamajas.14

SA Võsu Kuurort –Võsukeste suvelaagerVõsukeste suvelaagri projekti läbiviimise käigus kohtu-sid omavahel erinevas vanuses (11–15 eluaastat) noort.Noorte laagripäevad olid sisustatud erinevate tegevus-tega: osalemine Võsu Muusikapäevade noortepäeval,Võsu ajaloolis-kultuurilise raja läbimine giidi juhenda-misel, djembede koolitus, väikekannelde mängimine,Lahemaa Käsitöökoja külastamine, stencil maalimisekursus, matk Lobile, väljasõit Arma ratsatallu jne. Loo-dame, et taoliste laagrite korraldamine muutub tradit-siooniks. Laagris osales 15 noort. 15

Meede 1.3. –Erinevate sihtgruppide kaasamineMTÜ Eru Surf Team –Noorte purjelaua laager VõsulProjekti eesmärgiks oli purjelaua algkoolituse korral-damine ja esmaste teadmiste õpetamine noortele.Noortel oli suur huvi ja tahtmine leida midagi uut,teha midagi uut. Eru Surf Team liikmed olid entusias-miga valmis andma oma kogemusi edasi noortele.Osales kokku 25 noort. MTÜ Lahemaa Kaugtöö- ja Koolituskeskused – Elanikkonna gruppide kaasamine läbi Kolga Targa Töö keskuse Projekt oli suunatud Kolga küla ja ümberkaudsete külade noorte, eakate, töötute, hoolduskohustusega inimeste ja väikelaste vanemate kaasamiseks tööellu, kellel on ühis- konnaelus ja tööelus osalemine raskendatud. Nimetatud sihtgrupid kaasati Kolga Targa Töö keskuse tegevustesse läbi arvuti- ja interneti kasutamise. Läbi koolituste korral- damise tekkisid inimestel harjumused kasutada keskust, paranesid teadmised ja oskused kasutada internetti ja arvutit enesearendamiseks, töö leidmiseks ja töötami- seks. Lisandväärtusena laienes suhtlusringkond. Kokku viidi läbi viis koolitust, 18 osavõtjaga.16

MTÜ Loksa Spordiklubi – Lasteujumisvõistlused “Kõik meiepardikesed”MTÜ Loksa Spordiklubi tegevusteks on laste, noorteja Loksa piirkonna elanike vaba aja veetmise võima-luste loomine, võistluste organiseerimine jne. Projektikäigus korraldati laste ujumisvõistlused, lisaks oste-ti arvuti ja printer, et parandada tegevuste tehnilistkorraldamist. MTÜ Spordiklubi Kadrina – Kadrina valla laste ujumise algõpetuse korraldamine ja läbiviimine Spordiklubi Kadrina algatusel alustati Kadrina valla las- teaialaste ujumise algõpetuse tundide läbiviimisega, mis tänaseks päevaks on jõudnud lastevanemate endi poolt rahastatud tegevuseni. Projekti eesmärkideks olid eelkoo- liealiste laste sõbrunemine veega; hügieeniharjumuste ku- jundamine lastel ja õigete ujumisliigutuste selgeks õppimi- ne. Lisaks aitab regulaarne ujulas käimine karastada laste tervist ning ujumine on ka üks parimaid tegevusi füüsilise arengu tagamiseks. Ujumise algõpetuse projektis osales 140 eelkooliealist last. 17

MTÜ Tapa Lastekaitse Ühing –Huvitegevus Tapa valla õpilasmalevasProjekti eesmärgiks oli pakkuda erinevaid vaba ajaveetmise võimalusi Tapa valla õpilasmaleva noortele.Tegevused olid erinevas vanuses ja erinevast rahvu-sest noortele. Õpilasmalevasse olid kaasatud ka vähe-mate võimalustega noored. Noored olid ise kaasatudnii tegevuste kavandamisse kui ka nende läbiviimi-sesse. Projekti tegevustest rahastati huvitegevuseksmõeldud vahendite ostmist, väljasõitusid, töötubadeläbiviimist. Projektis osales 40 noort. Terve Korralduse Seltsing – Noortefestivali Terve korraldamine Seltsingu moodustavad aktiivsed noored. Noortefestival Terve on omanäoline noorte omaalgatusel põhinev üritus, mis on leidnud tugeva ja kindla koha noorte seas. Festivali korraldatakse alates aastast 2010. Korraldusmeeskond ise on nende aastate jooksul arenenud üha professionaalse- maks ja mis seal salata, on ka esinejate valik läinud üha tuntumaks. Näiteks 2013. aasta festivalil esinesid Genka, Suur Papa, Tommy Cash jm. Festivali raames esinevad muusikud ja erinevad muusikakollektiivid, toimuvad eri- nevad spordivõistlused, joonistatakse gräfitit. Keskmine festivali külastajate arv on olnud 500 osalejat. Projekti väärtus seisneb selles, et eestvedajad on noored ise.18

Vihula Vallavalitsus –Ratsutamisteraapia laagri korraldamineVihula valla puuetega lasteleProjekti raames korraldati Vihula valla puudega lastelelaager, et võimaldada lastele arendavat tegevust läbi rat-sutamisteraapia, anda lapsevanematele võimalus natukepuhata ja ühendada oma valla sarnaste probleemidegainimesi ning ühiselt leida tulevikuks koostegutsemisevõimalusi. Teraapias kasutati vastava koolituse saanudhobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja koos-töövalmid. Projekti üheks lisaeesmärgiks oli viia kokkupuuetega lapsed, noored üle Vihula valla. Arendada nen-devahelist sõprussuhet. Aidata saavutada sarnaste prob-leemidega lastel laagris olemise ajal rohkem iseseisvust jaenesekindlust, vaatamata oma puudele ja eripärasusele.Otsesed kasusaajad olid laagris osalevad lapsed, noored(viis last, üks vaimupuudega 28. a noor), kõik kuus saidindividuaalselt neile määratud ja tehtud ratsutamisteraa-piat ning nad osalesid kõigis laagri tegevustes vastavaltoma puudest tulenevale võimekusele. 19

Meede 1.4. –Piirkonna maine kujundamineMTÜ Arenduskoda – Loksa Linnavalitsus – Loksa linnaGraafilise lehe loomine tutvustava välikaardi paigaldamine,MTÜ Arenduskoja tegevuspiirkonna ühtse identiteedi infovoldikute koostamine ja trükkimineloomine, eelkõige selle identiteedi kaardistamine. Pro-jekti käigus töötati välja Arenduskoja piirkonna (Ambla, Loksa linna välikaart on vajalik juhend inimestele, kesKadrina, Kuusalu, Tapa ja Vihula vallad ja Loksa linn) satuvad linna esmakordselt. Kaart sisaldab vajalikkugraafiline leht kui üks osa piirkonna visuaalsest iden- informatsiooni linna asutustes, vaatamisväärsustest,titeedist. Tegemist on esindustrükisega, mille mater- puhkamisvõimalustest jms. Lisaks on kaardil linna lä-jalidest saab edasi teha suureformaadilisi reklaam-in- bivate maanteede sihtkoha viited. Infovoldiku kaudufobännereid, piirkonna maa-ala kaarte kui ka väikse- jagatakse teavet (inglise keeles), mis on olulise tähtsu-maid suveniirtooteid. sega linna ja linnaga piirnevatel aladel tegutsevatele et- tevõtetele, linna külastavatele turistidele. Infovoldikut20 jagatakse kauplustes, raamatukogus, linnavalitsuses, majutusasutustes jne. Jagatav infovoldik aitab aren- dada piirkonna turismi ja aitab ümber lükata müüte.

MTÜ Sääsküla Huviklubi – Telesari \"Hum-meri jälgedes“, Telesarja \"HummeriJälgedes\" DVD ja raamatu tootmineValmis 6-osaline teleseriaal, mis oli eetris ETV ekraanil.Seriaal tekitas elavat vastukaja. Oli vaatajaid, kellele jäiarusaamatuks filmi stiil ja seetõttu tekitas film ebamää-rase tunde. Samas oli vaatajaid, kes olid vaimustunudfilmi peidetud huumorist ja rahulikust tempost. Rahu-lik tempo filmi juures oli teadlik valik, et näidata roh-kem piirkonnast visuaalset pilti ja samas luua rahulikmeeleolu, mis võiks seostuda puhkusega Arenduskojapiirkonnas. Seriaalist „Hummeri jälgedes“ valmis inglis-keelsete subtiitritega DVD. DVD jagati samuti piirkondatutvustava kakskeelse raamatu vahel. MTÜ Tapa Linna Arengu Selts – Raamatu “Tapa vald vanadel ja uutel piltidel” koostamine Esmakordselt nägi ilmavalgust kogumik pilte, milles on ühendatud Tapa valla kõik kandid ja külad. Kindlasti tasub äramärkimist, et see raamat aitab omal moel kujundada ka Tapa valla elaniku ja selle piirkonna iden- titeeti. Projekti tulemusel tõusis Tapa vald esile hoopis uues valguses, seni ei olnud Tapa valla kohta välja an- tud ühtegi terviklikku teost. Raamatu koostamisse on olnud kaasatud üle 50 inimese. 21

MTÜ Vohnja Päikesekiir –Mõisakoolide X teatrifestivalikorraldamine Vohnja mõisasMõisakoolide teatrifestivali eesmärk onväärtustada mõisakultuuri, sisustada las-te vaba aega, säilitada teatrihuvi ja ise-tegemislusti. Festivalist võttis osa kahek-sa mõisakooli näiteringi 103 osavõtjaga.Festivalist osavõtjaid said uusi kogemusi,positiivseid emotsioone. Läbi isetegevu-se said noored ennast teostada, suheldaja luua uusi tutvusi ning veeta sisukaltaega. Mõisakoolide teatrifestivali tradit-sioon jätkub.22

Meede 2.1. – Ettevõtluse toetamineOÜ Asine – Innovaatiliste HUUMsaunatoodete intellektuaalomandikaitsmine, tootmiskeskkonna rajamine,tootmisahela loomine ning juurutamineOÜ Asine on saunatooteid, eelkõige keriseid tootev ette-võte. Projektiga rekonstrueeriti olemasolev hoone toot-misele sobivaks. Töötati välja innovaatiliste kõrge lisand-väärtusega toodete tootmisahel ja juurutati see maakohaettevõttesse. Loodi kolm uut töökohta, koolitati personali.Väga oluliselt maandab äririske intellektuaalomandi (kakstööstusdisainilahendust, kaks kasuliku mudelit ja kauba-märk) kaitsmine, mida samuti toetuse abil tehti. OÜ Hõbenool – Hüdromuhvide remondivõimekuse loomine Eestisse OÜ Hõbenoole tegevusvaldkonnaks on autode käi- gukastide remont ja hooldus. Projektiga loodi Eestis- se hüdromuhvide remondivõimekus (varem lähimad võimalused olid Lätis ja Soomes). Projekti käigus os- teti seadmed, viidi läbi töötajate koolitus ning tege- leti ettevõtte turundamisega. Lisaks võimekusele on oluliselt tõstetud ettevõtte mainet ja suurenenud ettevõtte käive. Loodi eraldi töökoht. 23

OÜ Jäneda Mõis – Pulliteater19. sajandi lõpuveerandil Jäneda mõisa nuumpullide tal-liks rajatud hoone oli viimased aastakümned olnud märk-sa vähemnõudlikes ülesannetes. Kuna Jäneda Mõis OÜaga põllumajandusega ei tegele, siis olemasolev tegevus-kompetents võimaldas mängida mõttega, andmaks hoo-nele väärikas sisu, luues sinna midagi täiesti uut, seda niikaudses, kui otseses mõttes – teatri. LEADER programmipoolt hoogu saanuna algasid 2010. aasta kevadel hoogsaltehitustööd, juba augustis mängiti maha esimese hooaja20 etendust. Jätkuprojektidega korrastati hoone katus,toolvärk ning vahelagi ja rajati korrektne elektrivarustusning hädavajalik valgustus. Teostatud projektidega on Jä-neda saanud endale tugeva argumendi, elavdamaks ko-haliku kogukonna kultuurielu, eestimaalased laiemalt agatäiendava põhjuse külastada üht Virumaa kaunist paika. OÜ Jüripoja Tall – Jüripoja loomakliiniku ehitus OÜ Jüripoja Tall tegevuseks on loomaarsti teenuse osutamine. Projekti eesmärgiks oli ehitada väikeloo- makliinik, et piirkonna inimestel oleks oma lemmik- loomadele saada kvaliteetset arstiabi lähemalt kui Tal- linnast, Tartust või Rakverest. Projekt viidi ellu 2014. aasta sügiseks ning kliinik on piirkonna elanike poolt hästi vastu võetud. Klientide arv näitab igakuiselt tõusutrendi nagu ka ettevõtte müügikäive. Oluliselt suurenenud töökoormuse tõttu on sõlmitud juba ka lepingud kahe loomaarsti ja ühe loomaarsti abilise kaasamiseks. Hakatakse teostama juurdeehitust röng- teniruumi jaoks.24

OÜ Kirsimari – Ambla aleviku kõrtsimaaüksuse hoone esimese korruserekonstrueerimine multifunktsionaalsekssöögitoaks.OÜ Kirsimari on toitlustusega tegelev ettevõte. Ettevõttearendamine Ambla piirkonna oluliseks toitlustusettevõt-teks on olnud edukas. Arvestades asjaolu, et piirkonnaspuudus toitlustuskoht üldse. Lisaks korrastati Ambla kes-kuses olev hoone ja võeti kasutusele söögikohana. Piir-konna inimesed on leidnud tee koha külastamiseks. Loodiviis töökohta. OÜ Lainela – Lainela puhkekülas asuva mängudemaja rekonstrueerimine majutushooneks OÜ Lainela tegevuse eesmärgiks on pakkuda Käsmu külastajatele võimalusi aastaringseks mugavustega majutuseks. OÜ Lainela tegutseb endise Käsmu las- telaagrite alal, kus laagrite jaoks ehitatud majad olid väga halvas tehnilises seisukorras ning neid sai kasu- tada ainult suvisel perioodil. Ettevõtte eesmärgiks on rekonstrueerida kõik endised laagrimajad eelkõige majutuse korraldamise eesmärgil aastaringselt. 25

FIE Mare Kalme Arma Ratsatalu jaMTÜ Arma Hipoteraapia- ja Ratsakeskus –Teenuste arendamine läbi erinevate projektideProjektide eesmärgiks on olnud tõsta Arma ratsatalu tee-nuste kvaliteeti ja suurendada uute tehniliste lahendustekasutuselevõtuga töö efektiivsust turismitalus. Läbi erineva-te projektide on Arma ratsatalu investeerinud puhkemajja(maaküttesüsteem, tehnilised vahendid, mööbel), et või-maldada seal ka seminaride/töötubade korraldamist. Lisakspuhkemaja arendamisele on kasutusele võetud vana põllu-majandushoone, kuhu on rajatud ratsutamiseks maneež.Projektide tulemusel on loodud juurde üks töökoht. OÜ Nuka Kaubad – Tristvere maja Ettevõtte eesmärgiks on areneda Kadrina valla suu- rimaks toitlustus-, majutus- ja autoremonditeenuste keskuseks, kus pakutakse teenuseid aastaringselt nii väike- kui suurklientidele. Erinevate projektide tulemu- sel on käivitatud Kadrina alevikus Tristvere Maja, alus- tades vana hoone lammutusest kuni täiesti uue hoone ehitamiseni, seadmete soetamise ja ruumide sisusta- miseni välja. Projekti tulemusel loodi kaks töökohta.26

OÜ Rivanel – Raftiparvede ostmineToetuse saamise konkreetseks eesmärgiks oli laiema seik-lusturismi teenuse pakkumine raftiteenuse näol. Ostetiviis kergemat raftiparve koos vajaliku lisavarustusega ningpakutakse adrenaliinirikast seiklussportlikku teenust justväiksemate, Eesti jõgedele sobivate raftiparvedega. Aasta-ne raftiteenuse kasutajate arv on umbes 300–700 inimest.Teenuse osutamise võimalik kõrgaeg sõltub Eesti jõgedeveeseisust ja seetõttu võib kasutajate arv aastate lõikesolla väga muutuv. Projekti tulemusel loodi üks täistööajagatöökoht ning seitse hooajalist töökohta. OÜ Värviline – Avatud stuudio ja keraamikakoja rajamine Valmis Lauli Loovstuudio. Stuudio ja keraamikakoja baasil pakutakse erinevaid käsitöö valdkonda kuuluvaid tegevusi, erinevaid koolitusi ning nõustamist. Projekti käigus lammutati vana hoone, ehitati uus hoone, soetati erinevaid seadmeid, mööblit, muusikainstrumente jms. Regulaarselt toimuvad käsitöö (sh keraamika) kursused, loengud, nõustamine loovteraapia meetodil, ühisüritu- sed (sünnipäevad, koosviibimised jne). 27

Meede 2.2. – Ajaloo- ja kultuuri-pärandi väärtustamineEELK Ilumäe Kogudus –Ilumäe kabeli akende restaureerimineProjekti käigus restaureeriti kõik Ilumäe kabeli aknad,käärkambri uks. Kõrvaldati vammi edasilevimise ohtkõikides akende detailides. Tegemist oli muinsuskait-seliste eritöödega. Ilumäe kabel on üheks külastusob-jektiks Lahemaale toimuvate turismipakettides. Kadrina Kiriku Sihtasutus – Kadrina kiriku ajaloolise oreli ümbriskapi restaureerimine Kavandatu põhieesmärgiks oli Kadrina kiriku ajaloolise oreli seisukorra soliidne korrastamine, et kaasata seda toimivana, esteetiliselt köitvana ja tegevuste mõttes huvipakkuvana kohalikku kultuuriellu. Korras orel ja tema kaunis ümbrus annavad võimaluse korraldada kontserte, osaleda turismipakettides külastusobjektina ning olla objektina õppe- ja rahvahariduse otstarbelistes tutvustustes.28

EELK Käsmu Kogudus – Käsmu kabelisiseinterjööri restaureerimineProjekti eesmärgiks oli atraktiivse Käsmu kabeli ajaloo-lise siseinterjööri taastamine ja eksponeerimine. Kabelirestaureerimisprotsessi tulemusel on võimalik ajaloolisekultuurimälestise säilimine mitte ainult kohalikule kogu-konnale ja kogudusele, vaid ka suvisele kontserdipubli-kule ning külastajatele, sh arvukatele turistidele. Käsmukabel on üheks külastusobjektiks turismipakettides. MTÜ Käsmu Meremuuseum – Viikingitelaev Käsmu Meremuuseum on korraldanud viikingilaag- reid ja teisi merendusega seonduvaid üritusi juba mitmeid aastaid. Lisandväärtusena otsustati soetada viikingilaev, mis looks uusi võimalusi teenuste mit- mekesistamisel ja oleks ka aktiivset tegevust pakkuv – meresõit viikingilaeval. 29

EELK Leesi Katariina Kogudus –Kellatoa kõlaakende valmistamineja paigaldamineProjekti eesmärgiks oli Juminda poolsaare külade ini-meste armastatud kooskäimiskoha – Leesi surnuaia jakiriku miljöö rikastamine ning kultuuripärandi objektiseisukorra parendamine. Tulemuseks muutus kirikuvälisilme, paranes kellatoa ventilatsioon ning kella-de kõla kostub nüüd ka põhjapoolsetesse küladesse. MTÜ Tapa Linna Arengu Selts – Raudteeveduri rekonstrueerimine ja eksponeerimine MTÜ Tapa Linna Arengu Selts rekonstrueeris vana raud- teeveduri kui linna sümboli. Vedur on eksponeeritud taastatud raudteeplatvormil hästi nähtavas kohas. At- raktiivsest vedurist on saanud üks peamisi linna külas- tusobjekte, mille juures on hea teha fotosid.30

Meede 2.3. –Koostöö arendamineMTÜ Arenduskoda – Väärtusta kohalikkuProjekti eesmärgiks oli arenduskoja piirkonnas tegutsevatekohalike toidutootjate ja toitlustajate koostöö arendamine,tagamaks võimalikult mitmekesise kohaliku toodete valikuläbi tootjate ja toitlustajate ühiste õppe- ja teavitustege-vuste. Projekti tulemusel töötati välja Põhja-Eesti Kohali-ku Toidu märgis (info kohaliktoit.arenduskoda.ee). Toimuskaheksa õppepäeva: kodukokkade õppepäevad, tootjateõppepäevad. Turismitalude toitlusteenuse arendamine läbieksperdi kaasamise (ekspert Indrek Kivisalu). Osaleti rah-vusvahelisel toidu- ja põllumajandusmessil Berliinis “GrüneWoche 2014”. Kokku osales tegevustes 218 osalejat. MTÜ Gurmee Gala – Erinevad projektid MTÜ Gurmee Gala ühendab toidu valmistamise huvi- ga noori mehi, kes oma igapäevaste tegemiste juures ei tegele peamiselt toiduvalmistamisega. Projektidena on LEADER toetust saadud Barbecue Euroopa Meistri- võistlustel osalemiseks ning piirkondlikult eksklusiivsete toiduainete tootmisvõimaluste tutvustamiseks piirkon- na väiketootjatele. Huvi selliste toiduainete ja nende tootmise vastu on suur, kuid Eestis on veel vähe nende ideede elluviijaid. Tooteid esitleti ka Euroopa Päeval Tallinnas. 31

MTÜ Koostöövõrgustik EhedadElamused Lahemaal (KEEL) –Kolm projektiMTÜ Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaalühendab 13 erinevat tüüpi säästva turismi pereettevõ-tet ja ühe seltsi. 2015. aastal kümne aastaseks saanudvõrgustiku loomise ja jätkuva koostöö keskmeks on ühis-turundus ja ühine arendustegevus: koos oleme palju näh-tavamad! Leader projektide tulemina on loodud võrgus-tiku kodulehekülg www.ehedad.ee, ühistrükise kujundus,liikmestalude postkaardid, osaletud kaks korda TourEstmessil koos selleks valmistatud tarvikute ja trükistega,teostatud õppereis ja koolitusi, käivitatud ühine kauba-märk koos talude tunnustahvlite ja viidasüsteemiga. MTÜ Kiiu Arendus – Sõbrakaubandus Sõbrakaubanduse (seprakauppa) eesmärgiks on taaselustada vana traditsiooni ja tutvustada põh- jaranniku rahvuskultuuri. Lisaks piirkonna ühisele identiteedile oli eesmärgiks taaselustada eestlaste meresõidu traditsioone. Tutvustati võimalusi merel liikumiseks ja minna tagasi aega, kui mere ületa- miseks oli kasutamisel vaid tuul või siis käteramm. Projektis rahastati peamiselt ettevalmistavate te- gevuste läbiviimist ja turundustegevusi. Projektis osales 460 inimest.32

33

SisukordEessõna 3Meede 1.1. – Parema elukeskkonna arendamine 4MTÜ Kadrina Kirjandusklubi – Kadrina Kirjandusklubi ruumide ehitamine ja sisustamine 4MTÜ Karepa Selts – Karepa rahvamaja lavatekstiilide paigaldamine 4MTÜ Käsmu Külaselts – Käsmu rahvamaja rekonstrueerimine 5MTÜ Külakino – Rändkino 5MTÜ Loksa Arenduskeskus – Loksa mänguväljaku rajamine 6MTÜ Muusa Kapriis – Viinistu loodusvaatluse matkaraja ja vaatlusplatvormide rajamine 6MTÜ Pärispea Seltsimaja – Pärispea seltsimaja köögi sisustuse ja tehnika soetamine 7Tapa Vallavalitsus – Avaliku mänguväljaku rajamine Tapale 7MTÜ Vaiatu Kaunistamise Selts – Vaiatu külamaja rajamine 8Meede 1.2. – Kohalike algatuste väärtustamine ja toetamine 9MTÜ Kadrina Kirjandusklubi – Erinevad projektid 9MTÜ Kolgaküla Selts – Kogupere laupäevad Kolgaküla rahvamajas 10MTÜ Kolme Krooni Klubi – Põhjasõda elustub Vihulas 11MTÜ Kuusalu Matkaselts – Kuusalu külade kümnevõistlus 11MTÜ Loometöö – Ambla kihelkonna vana aja riietuse uuringud 12MTÜ Neeruti Selts – Erinevad projektid 12MTÜ Tapa Linna Arengu Selts – Priit Pärna 2. animatsioonifilmifestivali korraldamine 13Tapa Vallavalitsus – Tapa Vorstifestival 13MTÜ Vana-Loksa Selts – Loksa ajalugu 14MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts – Raamatu „Kuusalu kihelkonna rahvariiete valmistamine“ väljaandmine 14SA Võsu Kuurort – Võsukeste suvelaager 1534

Meede 1.3. – Erinevate sihtgruppide kaasamine 16MTÜ Eru Surf Team – Noorte purjelaua laager Võsul 16MTÜ Lahemaa Kaugtöö- ja Koolituskeskused – Elanikkonna gruppide kaasamine läbi Kolga Targa Töö keskuse 16MTÜ Loksa Spordiklubi – Laste ujumisvõistlused “Kõik meie pardikesed” 17MTÜ Spordiklubi Kadrina –Kadrina valla laste ujumise algõpetuse korraldamine ja läbiviimine 17MTÜ Tapa Lastekaitse Ühing – Huvitegevus Tapa valla õpilasmalevas 18Terve Korralduse Seltsing – Noortefestivali Terve korraldamine 18Vihula Vallavalitsus – Ratsutamisteraapia laagri korraldamine Vihula valla puuetega lastele 19Meede 1.4. – Piirkonna maine kujundamine 20MTÜ Arenduskoda – Graafilise lehe loomine 20Loksa Linnavalitsus – Loksa linna tutvustava välikaardi paigaldamine, infovoldikute koostamine ja trükkimine 20MTÜ Sääsküla Huviklubi – Telesari \"Hummeri jälgedes“, Telesarja \"Hummeri Jälgedes\" DVD ja raamatu tootmine 21MTÜ Tapa Linna Arengu Selts –Raamatu “Tapa vald vanadel ja uutel piltidel” koostamine 21MTÜ Vohnja Päikesekiir – Mõisakoolide X teatrifestivalikorraldamine Vohnja mõisas 22Meede 2.1. – Ettevõtluse toetamine 23OÜ Asine – Innovaatiliste HUUM saunatoodete intellektuaalomandi kaitsmine, tootmiskeskkonna rajamine, tootmisahela loomine ning juurutamine 23OÜ Hõbenool – Hüdromuhvide remondivõimekuse loomine Eestisse 23OÜ Jäneda Mõis – Pulliteater 24OÜ Jüripoja Tall – Jüripoja loomakliiniku ehitus 24OÜ Kirsimari – Ambla aleviku kõrtsi maaüksuse hoone esimese korruse rekonstrueerimine multifunktsionaalseks söögitoaks. 25OÜ Lainela – Lainela puhkekülas asuva mängudemaja rekonstrueerimine majutushooneks 25 35

FIE Mare Kalme Arma Ratsatalu ja MTÜ Arma Hipoteraapia- ja Ratsakeskus – 26 Teenuste arendamine läbi erinevate projektide 26OÜ Nuka Kaubad – Tristvere maja 27OÜ Rivanel – Raftiparvede ostmine 27OÜ Värviline – Avatud stuudio ja keraamikakoja rajamine Meede 2.2. – Ajaloo- ja kultuuripärandi väärtustamine 28EELK Ilumäe Kogudus – Ilumäe kabeli akende restaureerimine 28Kadrina Kiriku Sihtasutus – Kadrina kiriku ajaloolise oreli ümbriskapi restaureerimine 28EELK Käsmu Kogudus – Käsmu kabeli siseinterjööri restaureerimine 29MTÜ Käsmu Meremuuseum – Viikingitelaev 29EELK Leesi Katariina Kogudus – Kellatoa kõlaakende valmistamine ja paigaldamine 30MTÜ Tapa Linna Arengu Selts – Raudteeveduri rekonstrueerimine ja eksponeerimine 30Meede 2.3. – Koostöö arendamine 31MTÜ Arenduskoda – Väärtusta kohalikku 31MTÜ Gurmee Gala – Erinevad projektid 31MTÜ Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal (KEEL)– Erinevad projektid 32MTÜ Kiiu Arendus – Sõbrakaubandus 32Sisukord 3436