Eesti Jahimees 02 2023

["- Laskmine - asLeenjavdhinuinusmdmuaastdeesprjlaiilid Standard steel m\u00e4rgisega terashaavlid sobivad laskmiseks ka vanematest, heas seisukorras ja k\u00f5igi t\u0161okkidega jahip\u00fcssidest, kuid mitte Damaskuse raudade ja musta p\u00fcssirohuga laetavatest relvadest. TEKST ENDRIK RAUN, L\u00e4\u00e4nemaa jahindusklubi \/ Suomen Mets\u00e4st\u00e4j\u00e4liitto webinari info p\u00f5hjal FOTOD TRAPPER, SHUTTERSTOCK S uure kasutuse korral v\u00f5ib selline Standard steel padruni CIP-m\u00e4rgis moon rauasuudme siiski veidi ovaalseks venitada. Padrunipesa maksimumpikkus 65\u201370\u00a0mm Tabelis on standard steel (max\u00a0740\u00a0baari) CIP-m\u00e4\u00e4ratlus.\u00a0 Padruni maksimumr\u00f5hk 740\u00a0bar NB! Isegi kui \u00fcks tabelis olevatest v\u00e4\u00e4rtustest on \u00fcletatud, liigub padrun kategooriasse Laengu maksimumkiirus suudmest 2,5\u00a0m 430\u00a0m\/s \u201ehigh performance\u201c. Ilma terast lubava t\u00e4histuseta seda raudades kasutada ei tohi. Maksimummoment* 12\u00a0Ns High-performance ehk suure j\u00f5udlusega Haavli maksimaalne l\u00e4bim\u00f5\u00f5t 3,25\u00a0mm padruni (max\u00a01050\u00a0bar) kasutamine n\u00f5uab tehase kinnitust relvaraual: nn\u00a0Prantsuse liilia * Moment saadakse, kui korrutada laengu kiirus\u00a0(m\/s) laengu kaaluga\u00a0(kg). m\u00e4rki v\u00f5i kirja \u201eSteel shot\u201c. M\u00e4rgistus on lukukorpusel v\u00f5i raua silindrilisel osal. Selle Prantsuse liilia klassi padruneid ei soovitata lasta tihedamate kui 0,5\u00a0t\u0161okkidega. M\u00f5ned tootjad m\u00e4rgivad t\u0161okkidele ka \u201eSteel shot\u201c. 51","- Laskmine - Pliivaba haavlimaterjal MIDA MEIE KAUPLUSED PAKUVAD? Turule on j\u00f5udnud juba pliivabad Eestis hakkas 15.\u00a0veebruarist 2023 kehtima Euroopa Liidu m\u00e4\u00e4rus pliid sisaldava haavlimaterjalid. haavlilaskemoona keelustamise kohta m\u00e4rgaladel. Eesti Jahimees palus meie jahi- 1.\t Tugevad asendusmaterjalid pliile, kauplustest infot, millist haavlilaskemoona on jahimeestel v\u00f5imalik pliihaavlite asemel soetada. J\u00e4rgnevalt \u00fclevaade Trapperi ja Anome kauplustes pakutavast. mille erikaal on 11,34\u00a0g\/cm\u00b3 \u00bb\t Teras\u00a0(7,9\u00a0g\/cm\u00b3) on odavam, \u2022 Padrun Rottweil Bi Load 12\/76; \u2022 Padrun Clever Tin-Zinc 12\/76; tsink vismut + teras 40 g; nr 2 + 3; 1050 baari. 35 g; nr 3; r\u00f5hk 1050 baari. kuid vastupidav ja kerge. Piisava Rottweil Bi-Load v\u00e4ga kvaliteetsed l\u00f6\u00f6gienergia s\u00e4ilitamiseks peab pliivabad jahip\u00fcssipadrunid kahest terashaavel olema pliist kaks erinevast materjalist. Ees raske punane m\u00f5\u00f5tu suurem. Haavlite \u00fcks vismut, et saada rohkem energiat. Taga- m\u00f5\u00f5t on 0,25. Standard steel\u2019i on osas tinaga kaetud teras t\u00e4iusliku lubatud kasutada ka vanemates l\u00f6\u00f6gimustri ja k\u00f5rgema tabamusm\u00e4\u00e4ra relvades, nagu eespool kirjeldatud.\u00a0 saavutamiseks. Saadaval 12 \/ 70 36 g \u00bb\t Volfram\u00a0(12\u201318\u00a0g\/cm\u00b3) on pliist (8 g vismut nr 2 \/ 3,8 mm + 28 g teras palju kallim, k\u00f5vem ja raskem. nr 3 \/ 3,5 mm) ja 12 \/ 76 40 g (8 g vismut Volfram on l\u00f6\u00f6gienergia poolest nr 2 \/ 3,8 mm ja 32 g teras nr 3 \/ 3,5 mm). selgelt efektiivsem kui plii. Volfram- haavel peaks selle tihedusest ole- \u2022 Padrun Clever Waterfowl 12\/70; teras nevalt olema \u00fcks, kaks v\u00f5i kolm 32 g; nr 1, 2, 3, 4, 5, 6; r\u00f5hk 1050 baari. suurust v\u00e4iksem kui plii kasu- tamisel. Volframpadrun n\u00f5uab \u2022 Padrun Clever Tung-shot 12\/70; terasmoonale vastavat jahip\u00fcssi volfram 42 g; nr 4; r\u00f5hk 1050 baari. (liiliam\u00e4rgiga). Volframiga ei soovitata lasta, kui t\u0161okid on tihe- damad kui\u00a00,5. Volframhaavlid on alati erinevate komponentide segud, mitte puhas volfram. \u00bb\t Vask\u00a0(8,9\u00a0g\/cm\u00b3) on pliist kallim, k\u00f5vem ja kergem. Vaskhaavel peaks olema \u00fche v\u00f5i kahe haavli suuruse v\u00f5rra suurem kui plii kasutamisel. Pehmema seguga ja v\u00e4iksema m\u00f5\u00f5duga laskmoona saab kasutada ka vanemates haavlip\u00fcssides, samamoodi nagu standard steel terasmoona. Muul juhul peab vasega p\u00fcssil olema terasek\u00f5lblik raud. Kaupluses Trapper m\u00fc\u00fcgil olev pliid asendav high performanse haavlilaskemoon Padruni mark Kaliiber Kesta Haavli Laengu Haavli Padruni M\u00e4rkused pikkus mm materjal kaal, g m\u00f5\u00f5dud r\u00f5hk, bar Clever Waterfowl 12 70 Teras 35 1, 2, 3, 4, 5 1050 Clever Waterfowl 12 70 1050 Clever Waterfowl 12 Magnum 76 Teras 32 1, 2, 3, 4, 5, 6 1050 Clever Tung-shot 12 70 1050 Clever Tin-Zinc 12 76 Teras 36 1, 2, 3, 4, 5, 6 1050 Clever 16 70 1050 Clever 20 70 Volfram 42 4 1050 RC Steel Atomic Line 12 70 1050 RC Camouflage Tsink 35 3 Technosteel 12 70 RC Steel Atomic Line Teras 24 3, 4, 5, 6 RC Steel Atomic Line 12 Magnum 76 Zala Arms Steel Line 12 Magnum 76 Teras 24 3, 4, 5, 6 70 12 Teras 34 1, 3, 5 70 Kaetud 34 3 1050 76 teras Teras 34 2\/0 1050 70 36 1, 3 1050 76 Teras 32 1, 2\/0 1050 Rottweil Bi Load 12 Teras 36 3 + 2 1050 28 g teras nr 3 + 8 g vismut nr 2 kahes kihis 75% teras + Rottweil Bi Load 12 Magnum 25% vismut 40 3 + 2 1050 32 g teras nr 3 + 8 g vismut nr 2 kahes kihis 75% teras + Rottweil Fe Load 12 25% vismut 36 4 + 2 1050 22 g teras nr 4 + 14 g teras nr 2 kahes kihis Rottweil Fe Load 12 Magnum 40 4 + 2 1050 24 g teras nr 4 + 16 g teras nr 2 kahes kihis Teras Teras 52","- Laskmine - Kaupluses Anome m\u00fc\u00fcgil olev pliid asendav haavlilaskemoon 2.\t Pehmed asendusmaterjalid \u00bb\t Tina ja tsingi segu (7,14\u20137,29\u00a0g\/cm\u00b3) Kaliiber Tootja Kesta Laengu Number \/ Materjal Info pikkus, mm kaal, g L\u00e4bim\u00f5\u00f5t on pliist kallim, pehmem ja kergem ning sobib ka vane- 12 Clever Mirage 70 35 2 teras mate jahip\u00fcssidega laskmiseks. 12 Clever Mirage 70 Tina-tsingihaavli suurus peaks 12 Clever Mirage 70 35 4 teras olema kahe m\u00f5\u00f5du v\u00f5rra suurem 12 Nobel Sport Italia 76 kui pliil, et saavutada sama- 12 Nobel Sport Italia 76 35 1 teras v\u00e4\u00e4rne l\u00f6\u00f6gienergia. 12 Nobel Sport Italia 76 \u00bb\t Vismut\u00a0(9,8\u00a0g\/cm\u00b3) on pliist 12 Nobel Sport Italia 76 35 2 teras kallim, pehmem ja kergem ning 12 Nobel Sport Italia 70 sobib ka vanemate p\u00fcssidega 12 Nobel Sport Italia 70 35 3 teras laskmiseks. Piisava l\u00f6\u00f6gienergia 12 Nobel Sport Italia 70 s\u00e4ilitamiseks peaks vismuthaavel 12 Nobel Sport Italia 70 35 4 teras olema \u00fche m\u00f5\u00f5du v\u00f5rra suurem kui pliihaavel. 35 BB (4,51 mm) teras \u00bb\t Tungsten Matrix\u00a0(10,8\u00a0g\/cm\u00b3) on pliist kallim, pehmem ja kergem 35 2 teras ning sobib samuti vanemate p\u00fcssidega laskmiseks. Haavlid 35 3 teras on valmistatud volframipulbri ja pol\u00fcmeeride segust. Tungsteni 35 4 teras haavlid on energiaomadustelt v\u00e4ga l\u00e4hedal pliihaavlitele. 35 5 teras Kasutusel on palju rohkem erinevate ainete segusid, nt\u00a0tsingi, tina, vis- 12 Clever Mirage 70 42 4 tungsten Kallis, muti ja alumiiniumi kombinatsioon. 6 \u20ac pauk Tihti segatakse volframit ka nikli, raua v\u00f5i muuga. Ilmselt tuleb erine- 12 Clever Mirage 76 35 3 tina\/tsink vaid lahendusi veel juurde, et pliid asendada. 16 Sellier & Bellot 70 21 4,00 mm tsink * V\u00e4ike kogus, kehv saadavus 16 Clever Mirage 70 24 3 teras 16 Clever Mirage 70 24 4 16 Clever Mirage 70 24 5 teras 20 Clever Mirage 70 24 3 20 Clever Mirage 70 24 4 teras 20 Clever Mirage 70 24 5 teras teras teras JAKARI MARINE KOERTE J\u00c4LGIMISSEADE GARMINILT UUED KOERA KAELARIHMAD T5X JA TT15X. PAREM AKUKESTVUS JA SUUREM VAHEMAA... JAKARI MARINE O\u00dc, PURJE 8, TEL.6398993, [email protected], WWW. JAKARI.EE","- LASKMINE - vE\u00f5eissttilujaskhaislepnodredri 2li0id2u3 FOTO KAUPO KINDSIGO Compak Sportingu Eesti karikav\u00f5istluste esimese etapi parim mees Emil Juht. Kuup\u00e4ev Kellaaeg V\u00f5istluse nimi Koht 1. 02.04.2023 10.00\u00a0 Jahikaar, Eesti KV finaaletapp\u00a0 M\u00e4nniku JT 2. 08.04.2023 10.30\u00a0 CSP Eesti KV II etapp 2023\u00a0 Haljala LT 3. 15.04.2023 10.00\u00a0 JME-4 Eesti MV 2023\u00a0 Kalamaja LT 4. 29.04\u201330.04.2023 9.30\u00a0 CSP Leedu GP 2023\u00a0 Vilnius 5. 06.05\u201307.05.2023 9.00\u00a0 ISP L\u00e4ti MV OPEN\u00a0 Viesaki 6. 07.05.2023 10.00\u00a0 VSS Eesti KV I etapp 2023\u00a0 Valtu 7. 11.05\u201314.05.2023 9.00\u00a0 Sportingu EM 2023\u00a0 Limassol 8. 13.05.2023 9.00\u00a0 KOMBI Eesti KV 2023\u00a0 Avinurme 9. 13.05.2023 9.00\u00a0 VSS Eesti KV II etapp\u00a0 Avinurme 10. 20.05.2023 10.00\u00a0 CSP Eesti KV finaaletapp 2023\u00a0 J\u00e4rva LT 11. 27.05.2023 10.00\u00a0 Inglise SP Eesti KV 2023\u00a0 J\u00e4rva LT 12. 03.06\u201304.06.2023 9.00\u00a0 Sportingu Eesti MV 2023 Vecbebri, L\u00e4ti 13. 10.06.2023 10.00\u00a0 Jahikaar, Eesti MV 2023\u00a0 M\u00e4nniku JT 14. 15.06\u201318.06.2023 9.00\u00a0 CSP Euroopa MV 2023\u00a0 Folignio, Itaalia 15. 17.06.2023 9.00\u00a0 KOMBI Eesti MV 2023\u00a0 P\u00e4rnu LT 16. 17.06.2023 9.00\u00a0 VSS Eesti MV 2023\u00a0 P\u00e4rnu LT 17. 30.06\u201301.07.2023 9.00\u00a0 KOMBI EM 2023\u00a0 Maribor, Sloveenia 18. 01.07\u201302.07.2023 9.00\u00a0 Eesti jahimeeste kokkutuleku jahilaskmine\u00a0 Avinurme, Reino lasketiir 19. 01.07\u201302.07.2023 9.00\u00a0 CSP L\u00e4ti GP 2023\u00a0 L\u00e4ti 20. 08.07.2023 10.00\u00a0 CSP J\u00f5ud maaspordim\u00e4ngud Haljala LT 21. 13.07\u201316.07.2023 9.00\u00a0 Sportingu MM 2023\u00a0 Ungari 22. 15.07.2023 10.00\u00a0 VJM-40 Eesti KV 2023\u00a0 Kuritse 23. 22.07\u201323.07.2023 10.00\u00a0 CSP Eesti MV 2023\u00a0 Haljala LT 24. 05.08\u201306.08.2023 10.00\u00a0 Sportingu Eesti KV 2023\u00a0 M\u00e4nniku JT 25. 12.08.2023 10.00\u00a0 VJM-4 Eesti MV 2023\u00a0 L\u00e4\u00e4nemaa LT 26. 19.08\u201320.08.2023 09.00\u00a0 CSP Eesti GP 2023\u00a0 P\u00e4rnu LT 27. 26.08\u201327.08.2023 9.00\u00a0 CSP L\u00e4ti MV finaal Rezekne 28. 26.08.2023 10.00\u00a0 JP-40 Eesti KV 2023 Valtu JT 29. 07.09\u201310.09.2023 9.00\u00a0 CSP MM 2023 Kreeka 30. 09.09.2023 10.00\u00a0 Metspahr 2022 NB! L\u00fckkub edasi! Laheva lasketiir 31. 09.09.2023 10.00\u00a0 JP-40 Eesti MV 2023 Kuritse 32. 16.09.2023 10.00\u00a0 Inglise SP Eesti MV 2023 Elva JT 54","- LASKMINE - Honoaovaateugd TEKST JA FOTOD EJSL Jahikaare Eesti karikav\u00f5istluste teise etapi parimad naised Eesti jahispordi liidu hooaeg on avatud ja (vasakult) Tooni Vellend, Janika Loos (v\u00f5itja) ja Anneli Ahu. esimesed v\u00f5istlused peetud. Jahikaare Jahikaare Eesti karikav\u00f5istluste kaks esimest etappi peeti Eesti KV esi- M\u00e4nnikul pigem (s\u00fcda)talvistes oludes. V\u00f5istlus m\u00f6\u00f6dus mene etapp 4.\u00a0m\u00e4rtsil tuisus, tuules ja lumesajus. \u00dcldarvestuse esikolmik toimus tuisus oli Kalle Ahu (95\u00a0p), Emil Juht (92) ja Andres Karu (91). Juunio- ja lumesajus. ridest oli parim Kaarel Paukku (77), naistest Janika Loos (81), seenioriklassis Andres Karu (91) veteranide klassis Lembit Mihkelstein (84). Parim meeskond oli RSK Rae, kuhu kuulusid Kalle Ahu, Emil Juht ja Margus Valgma. Jahikaare EK teisel etapil 18.\u00a0m\u00e4rtsil panid taas oma pare- muse maksma Kalle Ahu, Kaarel Paukku, Janika Loos, Lembit Mihkelstein ja RSK Rae, seenioridest oli seekord parim Margus Valgma. Jahikaare Eesti karikav\u00f5istluste finaal toimub 2.\u00a0aprillil M\u00e4nnikul. Compak Sportingu Eesti karikav\u00f5istluste avaetapp toimus 25.\u00a0m\u00e4rtsil samuti M\u00e4nniku jahilasketiirus. \u00dcldarvestuses v\u00f5itis Emil Juht Veikko Tihvani ees, juunioridest oli parim Kaarel Paukku, naistest Tooni Vellend, seenioridest Margus Valgma Kaupo Kindsigo ees. Veteranide klassi ainus v\u00f5istleja oli Lembit Mihkelstein, ent tema k\u00f5rget taset n\u00e4itab \u00fcldarvestuse 11.\u00a0koht 90 tabamusega. Master v\u00f5istlusklassi v\u00f5itis Olev Kuuse. TEEME PLAANE UUEKS JAHIAASTAKS Huntloci meeskonna lahendus annab paremad ja soodsamad jahi korraldamise v\u00f5imalused. Taas on \u00fcks jahiaasta l\u00e4bi saanud ja uus alanud. Tavaliselt toimuvad kevadel jahimeeskondades \u00fcldkoosolekud, kus kinnitatakse eelmise aasta tulemused ja tehakse uusi plaane, milline tuleb uus jahiaasta ning mida \u00fcheskoos ette v\u00f5etakse. Paljudes jahiseltsides otsustatakse kevadel ka Huntloci jahirakenduse kasutuselev\u00f5tt: kes soovib endale soodsamat \u00e4pi litsentsi, kes uut j\u00e4lgimisseadet koerale. K\u00fcmme aastat tagasi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud Huntloci lahendus on saanud\u00a0jahimeeste igap\u00e4evaseks abiliseks. \u00dcle 60% Eesti jahimeeskondadest on otsustanud kasutada meeskonnalahendust, mis annab v\u00f5imaluse kasutada t\u00e4iendavaid funktsioone ja muidugi ka erinevaid soodustusi.\u00a0Selle aasta esimese kolme kuuga on v\u00e4hemalt 2500 jahimeest pikendanud Huntloci litsentsi. Meeskonnalahenduse kasuks otsustanud jahiselts saab endale \u00fche kuuekohalise alalise jahikoodi. Selle abil saab lihtsamalt ja turvalisemalt korraldada n\u00e4iteks hiilimis- ja varitsusjahte. Samuti tekib meeskonna nimekiri Huntloci portaali, kus on v\u00f5imalik meeskonnale luua jahikaart ja jagada seda k\u00f5igile liikmetele. Huntloci poolt oleme abistanud \u00fchise jahikaardi loomist ja soovi korral lisanud sellele ruutloenduse ruudu. Kindlasti on t\u00e4htis ka rahaline kokkuhoid. Meeskonna liikmetele on Huntloci litsentsid kaks korda soodsamad ja koera j\u00e4lgimisseadme soetamisel kehtib meeskonnale p\u00fcsisoodustus, mis oleneb soetatavate seadmete arvust. N\u00e4iteks hoiab 25-liikmeline jahir\u00fchm meeskonnalahendust kasutades aastas kokku 175\u00a0\u20ac. www.huntloc.com [email protected] +372 5865 0290","- VIBUJAHT - MT\u00dc M\u00e4gilased 2023\u20132025 juhatuse liikmed (vasakult) Toivo Tornius, Oskar Vaaramaa, Rita-Anette Kohava ja Mario Traks. Pildilt puudub Tanel Roht. MT\u00dc M\u00e4gilased \u00fcldkoosolek Tartus toimus 11.\u00a0veebruaril MT\u00dc M\u00e4gilased \u00fcldkoosolek. TEKST RITA-ANETTE KOHAVA, FOTO ERAKOGU Valiti uus juhatus aas- Uuel juhatusel taiks 2023\u20132025 koos- seisab ees seisus Rita-Anette \u00fclesanne peatada Kohava, Mario Traks, \u00fchiskonnas levivad Oskar Vaaramaa, v\u00e4\u00e4rarusaamad Toivo Tornius ja Tanel Roht. ja valeinfo vibujahi kohta. Uuel juhatusel seisab ees \u00fcles- anne peatada \u00fchiskonnas levivad Aasta m\u00e4gilanna 2022 on Kerli Kuusk. Oskar Vaaramaad tunnustati tiit- v\u00e4\u00e4rarusaamad ja valeinfo vibujahi liga kui edukat ja kogemustega kohta ning tutvustada nii jahimees- vibuk\u00fctti nii Eestis kui ka v\u00e4lis- tele kui ka avalikkusele vibujahti maal, kes on andnud oma panuse positiivset poolt. 3D-vibuspordis Eesti vibujahi arengusse, osaledes tuleb j\u00e4tkata ala arengu toetamist vibujahi ja plokkvibude tutvustami- v\u00f5istluste ja koolituste korralduse, sel kogu Eestis. treeningv\u00f5imaluste loomise, plokk- vibude tutvustamise ning noorte- Kerli Kuusk v\u00e4\u00e4ris tiitli kui Eesti spordi edendamisega. edukaim naisvibuk\u00fctt, kes on oma kopraliharetseptidega j\u00f5udnud ka Alates 2007. aastast on m\u00e4gilased Eesti Jahimehe ajakirja veergudele. andnud v\u00e4lja tiitlit aasta m\u00e4gilane Samuti on Kerli j\u00e4rjepidevalt kaasa ja aasta m\u00e4gilanna, millega k\u00e4ivad aidanud klubi ja vibujahi arendus- kaasas ka r\u00e4ndauhinnad, karud. tegevuses. Koroona j\u00e4ttis ka klubi tegevusele j\u00e4lje, seet\u00f5ttu j\u00e4eti 2021. aasta eest karud v\u00e4lja andmata. Aasta m\u00e4gilaseks 2022 valiti Oskar Vaaramaa ja aasta m\u00e4gilanna on Kerli Kuusk. 56","- VIBUJAHT - Soome v\u00f5rdlev uuring valgesaba-pampahirvede k\u00fcttimisest jahivibu ja tulirelvaga Soomes Jyv\u00e4skyl\u00e4s 31.\u00a0jaanuaril toimunud ulukiseminaril tutvustati loomaarst Mikaela Sauvala uurimist\u00f6\u00f6d \u201eSoome v\u00f5rdlev uuring valgesaba- pampahirve k\u00fcttimisest jahivibu ja tulirelvaga\u201c. Uuring kinnitas selgelt, et jahivibu nool on t\u00f5hususelt sama v\u00f5rdse m\u00f5juga nagu tulirelva kuul. TEKST RITA-ANETTE KOHAVA, KERLI KUUSK FOTO RITA-ANETTE KOHAVA \u00dc ksikasjalik teadusuuring Valgesaba-pampahirv. v\u00e4lja ka vibu ja noole sobivuse mets- korraldati 2019. aasta sigade arvukuse reguleerimiseks, eriti algusest kuni 2023. aasta Vibujaht on linnas ja asulate l\u00e4hedal. Vibu on vaikne alguseni. Anal\u00fc\u00fcsiti ja v\u00f5r- t\u00f5hus ja eetiline \u2013 ja l\u00fchema laskekauguse t\u00f5ttu \u00e4\u00e4rmiselt reldi tabatud valgesaba-pampahirvi teaduslikult t\u00f5estatud! ohutu ning t\u00f5hus. Planeeritav mets- (Odocoileus virginianus), mis olid k\u00fcti- sigade majandamise programm linna- tud jahivibude ja tulirelvadega. Tule- konflikte. Veelgi enam, uuringu piirkondades, mis kasutaks jahivibusid, mused n\u00e4itasid, et n\u00fc\u00fcdisaegsetel jahi- tulemusi saab kasutada t\u00f5endina, on koosk\u00f5las sarnaste algatuste t\u00f5esta- nooltel ja kuulidel on k\u00fctitud hirvedele et vibujaht on ohutu, vastutustundlik ja tud eduga. Metssigade majandamise sarnane m\u00f5ju. Uuringut esitleti Soomes j\u00e4tkusuutlik, mida tuleks Euroopa riiki- programm Hispaanias Madridis on kest- Jyv\u00e4skyl\u00e4s ulukiseminaril. Projekti juhtiv- des legaliseerimisel arvestada. On nud juba \u00fcle k\u00fcmne aasta ja sellest on teadur on loomaarst Mikaela Sauvala, \u00fclioluline, et seadusandjad ja poliitikud eeskuju v\u00f5tnud paljud Euroopa linnad.\u201c kes anal\u00fc\u00fcsib tulemusi oma doktorit\u00f6\u00f6s. v\u00f5taksid selle uuringu tulemusi arvesse oma riigi m\u00e4\u00e4ruste ja seaduste \u00fcle Ka vibujahiklubile M\u00e4gilased on tege- Uuringu k\u00e4igus k\u00fctiti jahivibuga 130 otsustamisel. mist v\u00e4ga vajaliku teadusuuringuga. ja tulirelvaga 100 hirve. Leiti, et tabatud Juba aasta tagasi avaldatud valgesaba- hirve liikumismaa p\u00e4rast tabamust Euroopa vibujahi f\u00f6deratsiooni presi- pampahirve uuringu vahearuanne kin- varieerus tulirelva ja jahivibu v\u00f5rdluses dent Anders Gejer \u00fctles: \u201eSee uuring on nitas, et ettepanek legaliseerida mets- alla \u00fche meetri. Uuringu tulemused jahinduskogukonnas oluline verstapost, kitse vibujaht Eestis toetub tugevatele n\u00e4itavad, et k\u00fcttimine jahivibuga sest n\u00e4itab teaduslikul ja reguleeritud teaduslikele argumentidele ega l\u00e4he (-noolega) on \u00fchtlasi nii eetiline kui viisil n\u00fc\u00fcdisaegse jahivibu t\u00f5husust. vastuollu loomade heaolu k\u00e4sitlevate ka t\u00f5hus jahipidamisviis, see on koos- Pikaajalise jahimehena olen kasutanud reeglite ja jahieetikaga. N\u00fc\u00fcd on meil k\u00f5las nii jahieetikaga kui ka loomade nii vintp\u00fcssi kui ka jahivibu ja v\u00f5in l\u00f5pparuandena olemas ajakohane, heaolu standarditega. nende tulemuste t\u00e4psust oma koge- t\u00f5hus ja usaldusv\u00e4\u00e4rne t\u00f6\u00f6riist, et selgi- muste p\u00f5hjal kinnitada. Uuring toob tada huvir\u00fchmadele vibujahi olemust Uuringu projektijuht Antti Saaren- ning kummutada v\u00e4\u00e4rarusaamu. \u00a0\u00a0 maa \u00fctles avalduses: \u201eEsialgsed tule- mused kattuvad meie eelnevate jahin- Vibujahiklubi M\u00e4gilased tegi duslike kogemustega: vibujaht on 2019. aastal esimest korda ettepaneku v\u00f5rreldav teiste jahipidamisviisidega. legaliseerida metskitse vibujaht Eestis. See on oluline samm vibu ja noole kasu- Seda toetasid Eesti jahimeeste selts ja tamise m\u00f5istmisel jahinduses. Ootan maaomanike esindusorganisatsioonide huviga \u00fclej\u00e4\u00e4nud andmete anal\u00fc\u00fcsi \u00fcmarlaud ning riigikogu jahinduse tulemusi ja julgustan jahimehi kaaluma toetusr\u00fchm. jahivibu lisamist ulukiarvukuse regu- leerimise vahendite hulka.\u201c Ka Eesti terioloogia selts kinnitas 2021. aastal p\u00e4rast teadusuuringute ja Lisaks t\u00f5hususe ja loomade heaoluga projektidega tutvumist oma toetust seotud eeliste v\u00e4ljatoomisele on j\u00e4rel- vibujahile. \u201eTerioloogia seltsis ollakse dused selle uuringu p\u00f5hjal t\u00e4htsad veendunud, et vibujahi seadustamine ei Euroopa poliitikutele ja seadusandja- m\u00f5jutaks negatiivselt metskitsepopulat- tele.\u00a0Uuringu tulemused n\u00e4itavad, et siooni ega l\u00e4he vastuollu jahieetikaga. jahipidamine vibu ja noolega on m\u00f5ist- Peame oluliseks aga r\u00f5hutada, et mets- lik alternatiiv tulirelvale ning vibujahi kitse vibujahil toetame vaid plokkvibu v\u00e4iksem helireostus v\u00f5ib omakorda kasutamist,\u201c \u00fctles toona Eesti terio- aidata v\u00e4hendada jahimeeste ja elanike loogia seltsi esimees Oliver Kalda. 57","- VIBUJAHT - Taani looduskaitse n\u00f5ukogu soovitab legaliseerida suurulukite vibujahi Vibujahimeestele terendab suur v\u00f5it. Taani vibujahimeeste \u00fching on p\u00f5nevil v\u00e4ljavaadetest, mis on seotud kabe-, t\u00e4hnik- ja punahirve vibujahiga. Teadus- liku aruande p\u00f5hjal on looduskaitse n\u00f5ukogu (Vildtforvaltningsr\u00e5det) teinud keskkonnaministrile ettepaneku seadustada suurte hirveliikide vibujaht. TEKST RITA-ANETTE KOHAVA, KERLI KUUSK FOTO RITA-ANETTE KOHAVA Vibujahimees Oskar Vaaramaa plokkvibuga. metsa\u00fching, loomakaitse, vaba\u00f5hun\u00f5ukogu. Kui ka see ei pane Eesti looma- ja looduskaitsjaid oma seisukohti \u00fcle vaatama ja M \u00f6\u00f6dunud, 2022. aasta l\u00f5pus avaldati korrigeerima, siis mis veel?\u201c k\u00fcsib vibujahi legaliseerimise \u201eTechnical report from DCE \u2013 The National eestvedaja Rita-Anette Kohava. Center for Environment and Energy no. 257 2022, Aarhus Universitet EFFECTIVENESS Taani vibujahimeeste assotsiatsiooni (FADB) president OF BOWHUNTING \u2013 FOLLOW-UP STU- Kirsten Andersen kommenteerib otsust j\u00e4rgmiselt: \u201eLoodus- DIES\u201c, mis anal\u00fc\u00fcsis aastate 2018\u20132021 hirve vibujahi test- kaitse n\u00f5ukogu positiivne soovitus keskkonnaministrile on perioodi tulemusi. Just selle teadusuuringu alusel tegi Taani vibujahile suur samm. Ma v\u00f5rdlen seda vibuk\u00fcttidele mets- looduskaitse n\u00f5ukogu keskkonnaminister Magnus Heunickele kitsede k\u00fcttimise seadustamisega. Olen olnud v\u00e4ga p\u00f5nevil ettepaneku legaliseerida suurte hirveliikide vibujaht. Arvesse viimase aruande p\u00e4rast, mis tuli p\u00e4rast katseperioodi. See oli v\u00f5eti selged j\u00e4reldused vibujahi t\u00f5hususe kohta, aga ka vastu- vibujahi jaoks \u00fcle ootuste suur v\u00f5it. FADB-i juhatus on teinud argumendid aruande kriitikale. selles protsessis aastaid teiste huvir\u00fchmadega koost\u00f6\u00f6d ja t\u00e4nu \u00fchistele j\u00f5upingutustele paistab vibujahi tulevik v\u00e4ga positiivne.\u201c \u201eUsun, et selle uudise juures ei ole meie jaoks k\u00f5ige olulisemad isegi teaduslikud tulemused, mis kinnitasid taas vaid seda, FADB t\u00e4nab ka looduskaitse n\u00f5ukogu liikmeid, kes on k\u00fcsi- mida me juba teadsime, vaid see, et projekt algatati, viidi ellu, must professionaalselt, t\u00f5siselt ja eelarvamusteta k\u00e4sitlenud. tulemused vaadati \u00fcle ja tehti ettepanek suuruluki vibujaht legaliseerida koost\u00f6\u00f6s looma- ja looduskaitseorganisatsiooni- Varem on Taanis korraldatud metskitse vibujahi testperiood, dega. Nimelt kuuluvad Taani looduskaitse n\u00f5ukogusse j\u00e4rg- taas looduskaitse n\u00f5ukogu juhtimise ja kontrolli all. See uuring mised organisatsioonid: p\u00f5llumajanduse ja toidu n\u00f5ukogu, on olnud vibujahi legaliseerimise ja seadusloome alus mitmes jahimeeste selts, looduskaitse \u00fching, ornitoloogia \u00fching, Euroopa riigis. Jahivibu t\u00f5husust t\u00e4pse ja eetilise jahipidamisvahendina kinnitavad ka Euroopa mitme riigi uuringud, n\u00e4iteks Taani metskitse (2004) ja kabe-, t\u00e4hnik- ning punahirve (2022), Hispaania metssea (2012) ja m\u00e4gikitse (2016), Prantsusmaa nutria (2019) ning Soome valgesaba-pampahirve (2023) vibujahi uuringud. Kuigi paljudes riikides kasutatakse jahil ka traditsioonilisi sihikuta vibusid, m\u00f5istetakse jahivibuna ja tarvitatakse sel- leks valdavalt siiski 1966. aastal leiutatud \u00fclit\u00e4pset sihikuga plokkvibu, millest laskmisel kasutatakse tulirelvaga sarnaselt p\u00e4\u00e4stikut. Euroopa jahinduse ja looduskaitse katusorganisatsioon FACE on tunnistanud vibujahi j\u00e4tkusuutlikuks jahipidamise vormiks, mis aitab kaasa ulukipopulatsiooni arvukuse regu- leerimisele, ulukikahjude ennetusele ja haiguste v\u00e4ltimisele eelk\u00f5ige linnal\u00e4hedastes ja linnapiirkondades, kus vibujaht v\u00f5ib olla turvaline alternatiiv liikide arvukuse reguleerimiseks. Euroopa Liidu looduslike elupaikade direktiiv, linnukaitse direktiiv ja Berni konventsioon ei takista Euroopa riikidel jahi- vibu ja noolega jahipidamise v\u00f5imaldamist. See jahipidamise meetod on s\u00f5naselgelt tunnustatud ka Euroopa N\u00f5ukogu jahi- pidamise ja bioloogilise mitmekesisuse hartas. Kodulehelt www.vibujaht.ee leiab maailma ja Euroopa kaardi, kus on m\u00e4rgitud vibujahi legaliseerinud riigid. 58","K\u00f5ik jahindus huvilised, kes te k\u00fclastate Maamessi. \u00c4rge unustage k\u00fclastada Schotter K\u00fcti Kaupade ja Eesti Jahimeeste Seltsi stendi. A-37 A-38 SCHOTTER EESTI K\u00dcTI KAUBAD JAHIMEESTE SELTS","- Jahimehe k\u00f6\u00f6k - P\u00f5pderlmaveaensiikda- Kodusest pelmeeniteost olen pikka aega eemale hoidnud \u00fchel lihtsal p\u00f5hjusel: millegip\u00e4rast on mul olnud arusaam, et pelmeenide tegemine on v\u00e4ga keeruline ja sellega saab hakkama kellegi ema, t\u00e4di v\u00f5i vanaema, kes on seda terve elu teinud! TEKST ja FOTOD KAIDO TOOM A ga v\u00f5ta n\u00e4pust, hiljuti j\u00e4rgmine \u00f5htus\u00f6\u00f6k on nende juures ja Valmis pelmeenid, serveeritud k\u00e4isid k\u00fclas peres\u00f5brad Leena \u00f5petab siis samm-sammult, kuidas keeduvee, hapukoore ja Leena ja Aivar ning \u00f5htu- pelmeene valmistada. Mul oli kapis veel maitserohelisega. s\u00f6\u00f6gi ajal tuli jutu sees veidi p\u00f5dravasikaliha, lubasin selle hakk- v\u00e4lja, et Leena on pel- lihamasinast l\u00e4bi lasta ja kaasa v\u00f5tta. meeniteos kibe k\u00e4si. Minul on olnud vii- masel ajal j\u00e4llegi loomekriis, mida v\u00f5iks Pelmeene tehes peab arvestama, et tai- ulukilihast j\u00e4rgmiseks valmistada. Nii nas peab jahtuma ja k\u00fclmkapis n-\u00f6\u00a0tun- saigi Leena ja Aivariga kokku lepitud, et nikese puhkama, seega \u00e4ra alusta p\u00e4ris t\u00fchja k\u00f5huga. 60","- Jahimehe k\u00f6\u00f6k - PELMEENITAINAS Leena kasutas pelmeenide valmistamisel spetsiaalset aukudega vormi. Vormile on kindlasti vaja raputada natuke jahu, et tainas 3 klaasi jahu (klaas 250\u00a0ml) 1 muna 1 tl soola kinni ei kleepuks. Liiga palju \u00e4ra pane, muidu on keeduvesi p\u00e4rast 3 sl rapsi\u00f5li 1 klaas keedetud vett h\u00e4gune. Sega k\u00f5ik ained kokku, viimasena lisa keedetud vesi. Leena Tainas on vaja jagada neljaks ja iga neljandik omakorda pooleks. tegi taina k\u00f6\u00f6gikombainiga, masin segas umbes viis minutit. Sellest saab vormi jaoks pealmise ja alumise kihi. Tainas on vaja Valmis tainas tuleks panna toidukilesse ja lasta jahtuda. Kui on rullida nii \u00f5hukeseks kui v\u00f5imalik (1\u20132\u00a0mm). Esimese valmis rullitud jahtunud, siis t\u00f5sta k\u00fclmikusse puhkama, seal muutub tainas tainakihi paneme vormile nii, et rullitav (jahune) pool j\u00e4\u00e4ks alla. elastseks (see v\u00f5tab aega umbes tund) ega kleepu k\u00e4te k\u00fclge. N\u00fc\u00fcd t\u00e4idame teelusikaga \u201epelmeenitaskud\u201c ja rullime j\u00e4rgmise tainalehe ning paneme selle vormile, kuid seekord nii, et rullitav T\u00c4IDIS pool j\u00e4\u00e4ks peale. Sellisel juhul ei j\u00e4\u00e4 lahtist jahu kahe kihi vahele ja \u00fclemine ning alumine kiht kleepuvad ilusti kokku: pelmeen j\u00e4\u00e4b 700 g p\u00f5dravasika hakkliha (hakklihamasinal kasuta keetes terveks ning tekkinud puljong sinna sisse. k\u00f5ige peenemat s\u00f5ela) 300 g seahakkliha (poest) Pelmeene tuleks keeta soolaga (Leena pani lisaks kolm loorberi- 1 suur sibul, haki h\u00e4sti peeneks (v\u00f5ib ka rohkem panna) lehte ja umbes k\u00fcmme tera v\u00fcrtsipipart) maitsestatud vees umbes 2 k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcnt, haki h\u00e4sti peeneks seitse minutit, valminud pelmeenid t\u00f5usevad pinnale. V\u00e4rskelt umbes 100\u00a0ml k\u00fclma vett 1 sl soola 1 tl sidruni- tehtud pelmeenid pane keevasse vette \u00fckshaaval, siis ei kleepu pipart 0,5 tl Santa Maria basiiliku-k\u00fc\u00fcslaugusegu need kokku. Serveeri maitserohelise ja hapukoorega. 0,5 tl paprikasegu Kui tegid pelmeene rohkem, kui j\u00f5uad kohe \u00e4ra s\u00fc\u00fca, siis pane Sega k\u00f5ik ained kokku nii, et vett lisad viimasena ja v\u00e4hehaaval. n\u00e4iteks puidust l\u00f5ikelaua peal s\u00fcgavk\u00fclma. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval saad T\u00e4idis ei tohi j\u00e4\u00e4da liiga vedel ega liiga tihke. \u00d5ige tihedusega need pakendada sobivalt ja s\u00e4ilitada s\u00fcgavk\u00fclmas j\u00e4rgmise korrani. t\u00e4idis ei kleepu enam k\u00e4te ega kausi k\u00fclge. NB! Need pelmeenid, mis Leena tegi, olid nii head, et pidin endale ka sellise pelmeenivormi saama. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval tellisin https:\/\/hansapost.ee\/ netipoest Ukrainas tehtud alumiinium- pelmeenivormi, maksis ligi 11\u00a0eurot koos saatmisega ja paari p\u00e4e- vaga sain k\u00e4tte. Kindlasti teenib see mind kaua. 1. Valmis t\u00e4idis ei kleepu enam k\u00e4te ega 2. Rulli tainas nii \u00f5hukeseks kui v\u00f5imalik. 3. Raputa vormile natuke jahu. kausi k\u00fclge. 4. Lisa t\u00e4idis ettevaatlikult vormile. 5. Kata vorm pealmise tainakihiga. 6. Rullimist alusta keskelt, et v\u00e4ltida \u00f5humulle. 7. Eemalda vormi \u00e4\u00e4rest \u00fcleliigne tainas, 8. Keera vorm \u00fcmber ja raputa v\u00f5i pressi K\u00e4sitsi tehtud erineva v\u00e4limusega pelmee- taaskasuta seda hiljem. pelmeenid v\u00e4lja. nid. Pelmeene saab teha ka ilma vormita. 61","- JAHT - Tegusa k\u00fcti TEKST, FOTOD T\u00d5NIS KORTS s\u00fcnnip\u00e4evajaht Leisi jahiseltsis Jaan \u00c4rmuse jaoks on parim kink, Mehed-naised jaotati r\u00fchmadesse ja Saaremaal toimus kui s\u00fcnnip\u00e4evajahil j\u00e4\u00e4vad k\u00fcttimata kogenud k\u00fctid eesotsas seltsi esimehe 11.\u00a0veebruaril seltsi need ulukid, kelle elluj\u00e4\u00e4mise nimel on ning juhatuse liikme Aivo Tabriga teeneka liikme Jaan ta teinud oma elut\u00f6\u00f6d. Ja seda on Jaan paigutasid asjaosalised kohtadele. Jahil \u00c4rmuse s\u00fcnnip\u00e4eva- t\u00f5esti teinud nii hinge kui ka s\u00fcdamega. osales 34 k\u00fctti ja neli koera. Tehti kaks jaht. Osalejaid oli aju, tabati hirvepull ja metsseap\u00f5rsas. kokku tulnud kogu Jahijuhataja ja Leisi jahiseltsi juha- Eestist. tuse liige Tanel M\u00e4gi tunnustas nii P\u00e4rast edukat jahti oli Jaan koos s\u00fcnnip\u00e4evajahti kui ka p\u00e4evakangelast. kaaslase Ive Kuningaga katnud jahi- V \u00f5itluskaaslased jahile \u201eJaan on olnud kaua meie seltsi liige, majja s\u00fcnnip\u00e4evalaua. Ive k\u00fctitud kutsunud Jaan \u00c4rmus on tubli ja osav\u00f5tlik jahimees, kes osa- metsseap\u00f5rsast oli Leisi jahiseltsi liige \u00fctles, et sellele jahile on leb aktiivselt \u00fchisjahtidel.\u201c Priit Nurk v\u00e4lja v\u00f5lunud sellise maius- oodatud need k\u00fctid, kes pala, mida k\u00fclalised ei v\u00e4sinud kiit- peavad jahist kui sellisest S\u00f5bra ja jahil osaleja T\u00f5nis Hiielaiu mast. Niikaua, kui metssealihast t\u00f5eliselt lugu. \u201eSiin on jahimehed, kes ei s\u00f5nul on tema kodus ikka \u00f6eldud, et valmistatakse niisuguseid h\u00f5rgutisi, pea looma alati k\u00e4tte saama, vaid tun- loomaarstid on need k\u00f5ikse targemad ei ole v\u00f5imalik lihas\u00f6\u00f6misest vabataht- nevad head meelt \u00fchisest jahilk\u00e4igust. arstid. \u201eOskavad ka siis ravida, kui likult loobuda. Ja muidugi teevad \u00f5igeid valikuid,\u201c patsient ei r\u00e4\u00e4gi. Jaan on ennast hir- \u00fctles Jaan. \u201eJahipidamine ongi valikute vede hingeeluga p\u00f5hjalikult kurssi vii- Ehkki Jaan oli juba enda soovitud tegemine.\u201c nud ja tunneb seda v\u00e4ga h\u00e4sti. Ka vesi parima s\u00fcnnip\u00e4evakingi saanud\u00a0\u2013 jahil uuristab paekivisse augu ja nii on ka k\u00fctiti \u00f5iged loomad\u00a0\u2013, anti siiski \u00fcle Saaremaal k\u00f5igile n\u00e4ha, milleni viib ka m\u00f5ned meened. EJS-i president s\u00fcsteemne t\u00f6\u00f6 populatsiooniga,\u201c \u00fctles Margus Puust kinkis s\u00fcnnip\u00e4evalapsele Hiielaid. \u201eVaatan seda, mis on aasta- tuntud loodusfotograafi J\u00fcri J\u00f5epera tega trofeen\u00e4itustel toimunud. Ka see kunstfoto l\u00f5uendil eelmise aasta on j\u00e4rjepideva t\u00f6\u00f6 ilmekas n\u00e4ide.\u201c loomast karust. Alustuseks kuulati jahijuhataja S\u00fcgav kummardus sulle, Jaan, ja Tanel M\u00e4gi asjakohaseid juhatusi. kogu Leisi jahiseltsile! Jaan \u00c4rmuse s\u00fcnnip\u00e4evajahi juhataja, Leisi jahiseltsi juhatuse liige Tanel M\u00e4gi tervitas jahilisi ja \u00f5nnitles p\u00e4evakangelast (rivis paremalt esimene). 62","SOODUSTUS APRILLIS KUNI -15% Island MFS ,,rock\u2019\u2019 Taiga MFS GTX Dovre Extreme MFS Island MFS Active GTX ja aastaringselt ,,wide\u2019\u2019 GTX \u2013 laia liistuga, Island Lady MFS Active GTX \u2013 aastaringselt looduses liikujale looduses liikujale raskematesse oludesse Abano GTX sportlikud Bregenz \u2013 seemisnahksed Albany GTX - nahast vabaajajalatsid BOA vabaajajalatsid igap\u00e4evajalatsid kinnitusega Esindaja Eestis: Trapper O\u00dc, V\u00f5ru 80, Tartu Tel. 7343900, [email protected], www.trapper.ee","- JAHIJUTT - I\u00f5nitgselsiisdmlialleadl TEKST ANDRES LILLEM\u00c4E FOTOD LILI KLAASM\u00c4GI Graatsiline Hiina vesihirv. Selle looma muudavad omap\u00e4raseks v\u00e4ljaulatuvad kihvad. Inglismaa on tuntud Kui t\u00e4navu m\u00e4rtsi l\u00f5pus Inglismaal das on, aga suured sokud annavad kau- vanade jahitraditsioo- k\u00e4isime, siis igal pool lilled \u00f5itsesid ja gelt vaadates v\u00e4lja m\u00f5\u00f5khambulise nide ja ajaloo poolest. linnud laulsid, k\u00e4es oli suur kevad. tiigri m\u00f5\u00f5du. Jahiseaduse m\u00f5ned punktid on p\u00e4rit Muntjak ja Hiina vesihirv Suuruselt on nad veidi suuremad keskajast. Kehtib hallj\u00e4nesest. Kui hallj\u00e4nesest r\u00e4\u00e4kida, maaomaniku jahi- Woburnis on ainult \u00fcks peat\u00e4nav ja siis on need Inglismaal suuremad kui \u00f5igus. Tema otsustab majade tagant algavad kohe p\u00f5llud. meil ja igal p\u00f5llul oli neid sama palju ise, kus, millal ja kui Vanemad majad on p\u00e4rit 17.\u00a0sajandist. nagu faasaneid. Lisaks kohtab hulga palju k\u00fctib. P\u00f5llud on eraldatud okkaliste p\u00f5\u00f5sas- punajalg-kaljup\u00fc\u00fcsid. aedadega. Need hekid on ajast, kui seal- O leme m\u00f5nusa seltskon- mail veel loomi kasvatati. Inglismaal elab ka hulganisti j\u00e4neste naga m\u00f5nigi kord k\u00e4i- v\u00e4iksemaid n\u00f5busid k\u00fc\u00fclikuid. Kum- nud nii Inglismaal kui Need p\u00f5llulapid ongi Hiina vesihir- maline oli vaadata, et nii hekialused kui ka \u0160otimaal. \u0160otimaa vede lemmikkohad. N\u00e4gime neid vahel ka m\u00f5ned k\u00fcnkad olid auklikud nagu on kuulus hirvede poo- 20-pealistes karjades. Maaomanikud \u0160veitsi juust. K\u00fc\u00fclikud elavad suurtes lest, Inglismaal aga saab k\u00fcttida selli- neid loomi eriti ei salli, sest nad teevad urus\u00fcsteemides, kus nii m\u00f5nigi hobune seid eksootilisi ulukeid nagu muntjak ja orastele k\u00f5vasti liiga. Ega peale selle ja lehm on jala murdnud. Hiina vesihirv. Londoni l\u00e4hedal on jahimajandi, kus me jahti pidasime, m\u00f5nus v\u00e4ike linnake Woburn, mille mujal neid graatsilisi loomi n\u00e4ha P\u00f5ldudevahelised tiigid ja ojad l\u00e4histel eestlased on juba kolm korda olnudki\u00a0\u2013 nad lihtsalt k\u00fctitakse \u00e4ra. kubisesid sinkaelpartidest ning tiigi- jahti pidanud. Tavaliselt toimub see kanadest. N\u00e4gime ka hallhanesid. Jutu m\u00e4rtsi l\u00f5pul, kui meil on jahihooaeg Muntjakiga on palju peenem lugu. Tema j\u00e4rgi pidi v\u00e4ga palju olema Kanada lag- juba l\u00e4bi. on v\u00e4ga varjatud eluviisiga ja elutseb pea- let ja vaaraohane. Tuvisid ja vareseid ei miselt tihedas v\u00f5sas, mida kohalikud kut- j\u00f5udnud kokku lugeda. suvad metsaks. Tema tabamiseks tuleb vahel vaeva n\u00e4ha k\u00f5ik kolm jahip\u00e4eva. Kohalik m\u00f5isah\u00e4\u00e4rber oli \u00fcmbritse- tud 30\u00a0km pikkuse telliskividest laotud Kummaliseks muudab asja see, et aiaga. Aias elasid Davidi, puna-, kabe- m\u00f5lemal ulukil on kihvad ja muntjakil ja t\u00e4hnikhirved. T\u00e4pset arvu ei tea lisaks veel sarved. Kihvade vajaduse \u00fcle keegi, aga neid pidavat olema \u00fcle 2000. on teadlased palju vaielnud. Kohalikud Neile peetakse samuti jahti, aga hind on arvavad, et nendega kakeldakse. Osa nii kr\u00f5be, et meie rahakotiga pole see teadlasi sellega aga n\u00f5us ei ole. On kui- v\u00f5imalik. 64","- jahijutt - Hallj\u00e4nesed on Inglismaal Tore trofee suuremad kui meil ja neid on seal palju. Jahimaa omanik oli s\u00f5itnud Austraa- liasse, sestap ajasid meiega asju v\u00e4ikse- Hiina vesihirv mad vennad ehk gamekeepers\u2019id. Woburni linnakese P\u00e4rast keskhariduse omandamist tagusel p\u00f5llulapil. \u00f5pitakse seda ametit erikoolis. Olime viiekesi ja iga\u00fcks sai oma j\u00e4\u00e4gri. Mulle sattus elus esimest korda nais- j\u00e4\u00e4ger, 27-aastane Fayn. Ma ei ole iial enne n\u00e4inud nii segamini autot. Vist \u00fcle-eelmise aasta \u0161okolaadipaberid olid \u00e4ra viskamata. Ametit tundis ta aga h\u00e4sti. Lisaks loodusetundmisele on j\u00e4\u00e4gri \u00fcks t\u00e4htsamaid oskusi vaadata selja taha. Viia noor mees v\u00f5i naine t\u00e4pse lasuni on kerge kunst, aga kui klient on juba teatavas vanuses, siis tuleb osata asja s\u00e4ttida. Tabasin muntjaki teisel p\u00e4eval. Hiina vesihirv oli juba eelmisest kor- rast olemas, sestap neid ma ei p\u00fc\u00fcd- nud. Trofee ei olnud suur, kogu r\u00fch- mast k\u00f5ige v\u00e4iksem, aga eksemplarina tore vaadata. K\u00f5ik said oma trofeed ja reis \u00f5nnestus. Eraldi v\u00f5iks kirjutada kohalikust toidust, aga see oleks juba omaette lugu. PPVV\u00dc\u00dcEEKKAASSSSII DDII NN,, DDMMIIAASSLLEETTII H\u00e4rkila Scandinavian p\u00fcksid on kombinatsioon pehmusest, ERIPAKKUMINE mH\u00e4isrklailaseSbcsaunldmin\u00e4arvkaiamnapt\u00fcukltsisdaoankikvoamribtsiendaatsinoiongn ptueghemvuusseesstt,, ERIPAKKUMINE mmiiss mlauseubdasbul nme\u00e4erdkasmobaitvualktssaaaaksitavarinrigtsseedlta\u00f5nuiensgtteugguetvsuesmeisste, ks. Mmuisgmavuauddajab pnreaekdtilsisoebdiv. aVkesnatilaasttsaiorionngisluekltud\u00f5u, teesletefognui-tsjeampisaedkrsu. ni- SCANDINAVIAN TROUSERS tMausgkuadva, vdajiaksperltakmtailigsende.tiVgeanstiulalgtsuivoaodnitluaksukduk, itnenleitfuosnei-d jjapmpa. druni- SuCuArNusDeIdN4A6V-6I0A,N48T\/3R1O\u201d-U58S-E31R\u201d,S169,99\u20ac taskud, vaikselt magnetiga sulguvad taskukinnitused jpm. ESruipuraukskeudm4i6n-e6012, 948\u20ac\/31\u201d-58-31\u201d, 169,99\u20ac Eripakkumine 129\u20ac JAHIPAUN.EE SIKUPILLI ROCCA AL MARE L\u00d5UNAKESKUS KAUBAMAJAKAS JAHIPAUN.EE TS10aIK1r1tU2uPTmIaLLnllIitn. n87, RP13aO5lC2d2iCskTAai AmlliLnnntM. A10R2E, LR5\u00d50in1Ug0Nt5eATeKaE7r3Stu,KUS PK80aA0pU1iBn0AiiPdM\u00e4uAr8nJ,uAKAS tTealr:t+u3m72nt6. 0807,0 520 Pteal:ld+i3sk7i2m6n0t0. 100522, 3 Rteinl:g+t3e7e2763,000 526 tPeal:p+in3i7id2u680, 00 524 1e0-1m12aTila: [email protected] 1e3-5m22aiTl:[email protected] e50-m10a5ilT: [email protected] 8e0-m01a0il:Pt\[email protected] tel: +372 6 000 520 tel: +372 6 000 523 tel: +372 6 000 526 tel: +372 6 000 524 e-mail: [email protected] e-mail: [email protected] e-mail: [email protected] e-mail: [email protected]","- ajalugu - Jahitemaatika KnrauatmHaatmutseusni Knut Hamsun oli maailmakuulus Norra kirjanik, kes sai 1920. aastal romaani \u201eMaa \u00f5nnistus\u201c eest Nobeli kirjandusauhinna. Suur osa tema parematest t\u00f6\u00f6dest on t\u00f5lgitud ka eesti keelde. TEKST HEINO KASESALU FOTOD REPROD K nut Hamsun, s\u00fcnni- asus elama. Hamsun oli viljakas kirja- Knut Hamsun suri 19.\u00a0veebruaril p\u00e4rase nimega Knud nik, ta kirjutas romaane, novelle, 1952 N\u00f8rholmis. Pedersen, s\u00fcndis jutustusi, n\u00e4idendeid, luuletusi. Teda 4.\u00a0augustil 1859 on nimetatud suureks looduse- ja Mitmes oma teoses k\u00e4sitleb Kesk-Norras Gudbrans- armastuskirjanikuks. Hamsun on ise Hamsun ka jahipidamist ja ulukeid. talis vaese k\u00fclar\u00e4tsepa pojana. Kui tule- enda kohta \u00f6elnud, et ta kuulub k\u00f5igi vane kirjanik oli kolmeaastane, kolis oma juurtega metsa ning maale. \u201ePaan\u201c perekond P\u00f5hja-Norrasse Hamsundi tallu Hamar\u00f8y saarel. Seal m\u00f6\u00f6dusid Teise maailmas\u00f5ja ajal asus Hamsun Romaanis \u201ePaan\u201c on m\u00e4lestuste vor- tema lapsep\u00f5lveaastad. Poisi haridustee Saksamaa poolele. Ta kohtus 1943. aas- mis kirjutatud loodusl\u00e4hedase k\u00fcti piirdus k\u00fclakooliga. tal Adolf Hitleri ja Joseph Goebbelsiga. leitnant Thomas Glahni ja kohaliku S\u00fc\u00fcdistatuna koost\u00f6\u00f6s sakslastega oku- kaupmehe t\u00fctre Edvarda lembelugu Knut Hamsun oli juba lapsena suur patsiooni ajal anti kirjanik p\u00e4rast s\u00f5da P\u00f5hja-Norras. Romaani alapealkiri on lugeja. Vanemate kehva majandusliku kohtu alla, talle m\u00e4\u00e4rati suur rahatrahv. \u201eLeitnant Thomas Glahni paberite hul- seisu t\u00f5ttu pidi poiss hakkama juba Protsessieelsel pikal ooteajal kirjutatud gast\u201c. Peategelane leitnant Glahn hul- varakult endale \u00fclalpidamist teenima. p\u00e4eviku p\u00f5hjal andis ta 1949. aastal gub p\u00fcssiga ja oma truu jahis\u00f5bra, Ta t\u00f6\u00f6tas poesellina, harjuskina, v\u00e4lja raamatu \u201eRohtunud radadel\u201c. koer \u00c4sopiga m\u00f6\u00f6da metsi ning m\u00e4ge- postiametnikuna, juhut\u00f6\u00f6lisena. sid. Ta arvestab aega p\u00e4ikese ja linnu- \u00dchelt kaupmehelt saadud toetuse abil Norra kirjanik Knut Hamsun. laulu j\u00e4rgi. Seda romaani on nimeta- s\u00f5itis ta 1882. aastal Ameerika \u00dchend- tud h\u00fcmniks loodusele. riikidesse, kus t\u00f6\u00f6tas p\u00f5llut\u00f6\u00f6lisena, seakarjusena, kontoriametnikuna ja \u201eTol ajal ei olnud mul sellest puudus, poesellina. Seal haigestus ta tuberku- mille peale jahti pidada, lasksin mida loosi ja p\u00f6\u00f6rdus Norrasse tagasi. tahtsin, j\u00e4nese, metsise, rabakana, ja kui ma alla randa sattusin ning m\u00f5nele Sel ajal alustas noormees ka kirjan- merelinnule laskeulatusse l\u00e4henesin, duslikke katsetusi, kuid need ei leidnud lasksin ka selle. Need olid ilusad ajad, tunnustamist. Tervise paranedes l\u00e4ks p\u00e4evad l\u00e4ksid pikemaks ja \u00f5hk muutus ta 1886. aastal uuesti Ameerikasse, selgemaks, v\u00f5tsin kahe p\u00e4eva varustuse kus t\u00f6\u00f6tas peamiselt Chicagos trammi- kaasa ja l\u00e4ksin m\u00e4gedesse, m\u00e4etippude konduktorina. Kahe aasta p\u00e4rast juurde, kohtasin p\u00f5hjap\u00f5tru kasvata- Ameerikast tagasi tulnuna hakkas vaid laplasi ja sain nende k\u00e4est juustu, Knut Hamsun Kopenhaagenis kirju- v\u00e4ikesi rammusaid rohu maitsega tama romaani \u201eN\u00e4lg\u201c, mis kujutas juustut\u00fckke. K\u00e4isin seal rohkem kui boheemlaselu. Lugejad v\u00f5tsid 1890. \u00fche korra. Koju tagasi minnes lasksin aastal ilmunud romaani soojalt vastu alati m\u00f5ne linnu ja pistsin jahikotti. ja kirjanik sai korraga kuulsaks. \/---\/ J\u00e4rgnesid romaanid \u201eM\u00fcsteeriumid\u201c Nojah, ma ei lase mitte selleks, et (1892), \u201ePaan\u201c (1894) ja \u201eVictoria\u201c tappa, ma lasen selleks, et elada. T\u00e4na (1898), mis t\u00f5id rahvusvahelise tun- on mul tarvis \u00fcht metsist, sellep\u00e4rast ei tuse. Hamsun ostis 1918. aastal L\u00f5una- lase mitte kaht, vaid teise lasen homme. Norras v\u00e4ikese N\u00f8rholmi m\u00f5isa, kuhu Miks peaksin ma mitu t\u00fckki laskma? Ma elan metsas, ma olen metsa poeg. 66","- ajalugu - Esimesest juunist on ka rabakana ja \/---\/ Hind alates j\u00e4nes jahikeelu all, mul ei ole enam pea- Ent \u00f5petaja polnudki t\u00e4na h\u00e4da- aegu mitte midagi lasta, h\u00fcva, siis ohtlik. Otse vastupidi, ta tahtis paluda 1790 \u20ac p\u00fc\u00fcan ma kalu ja elan kalast. Benonilt abi. Ta \u00fctles: \u201eVaat\u2019 need sini- rebase nahad, need on siin juba hilis- \u2022 Suudmekeere 5\/8x24 \/---\/ s\u00fcgisest saadik. Ma ei saa neist lahti. \u2022 Kaliibrid 308Win; 6,5CRMR; .223Rem L\u00e4bi metsa k\u00e4ib v\u00e4rin, v\u00f5ib-olla on V\u00f5ta nad kaasa ja vii Mackile Sirilundi.\u201c \u2022 Lisana reguleeritava p\u00f5setoe Kalix see Iselini hingamine, m\u00f5tlen ma. Siin \/\u2026\/ nendes metsades on Iselin s\u00fcndinud, \u201e\u00dctle Mackile minu poolt, et sini- v\u00f5imalus lisahinnaga 145\u20ac siin kuulas ta kollastes saabastes ja rebase hind on kaheksa kuni k\u00fcmme rohelistes kuubedes jahimeeste palveid. taalrit.\u201c Tallinnas Tartus Ta elas oma talus, siit poole miili kaugu- \/---\/ Mustam\u00e4e tee 18 Raatuse 20 sel, neli inimp\u00f5lve tagasi istus ta oma Ta sai t\u00f5esti k\u00fcmme taalrit rebase- tel 655 0295 tel 745 1136 akna juures ja kuulas, kuidas \u00fcmber- naha-t\u00fckist ja viis raha ausasti kiriku- ringi metsadest k\u00f5lasid jahisarved. m\u00f5isa. Kuid \u00f5petajat polnud kodus, ta \/---\/ kohtas ainult prouat ja pidi raha tema Lehed koltuvad, kartulipealsed on k\u00e4tte andma. Vaeva eest kostitati suureks kasvanud ja \u00f5itsevad, jahiaeg Benonit kohvi ja napsiga.\u201c j\u00f5udis j\u00e4lle k\u00e4tte, ma lasksin rabakanu, m\u00f5tuseid ja j\u00e4neseid, \u00fchel p\u00e4eval lask- \u201eRosa\u201c sin kotka. Vaikne, k\u00f5rge taevas, jahedad \u00f6\u00f6d, palju selgeid helisid ning arglikke Romaanis \u201eRosa\u201c (1908) on kirjutatud: h\u00e4\u00e4li metsas ja nurmel. Rahulikult \u201eN\u00fc\u00fcd t\u00e4rkab Munken Vendt\u2019is ta puhkas suur ning avar maailm\u00a0\u2026\u201c \/---\/ k\u00fctiloomus. K\u00f5ik ta viis meelt on pinevil. Hiljem l\u00e4ks Thomas Glahn Indiasse ja Metsas, kus mina ei leidnud \u00fchtegi elu- k\u00e4is ka seal jahil. m\u00e4rki, laskis ta veerand v\u00f5i poole tunni \u201ePaari p\u00e4eva p\u00e4rast me l\u00e4ksime jahile. jooksul tetri terve l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi jaoks. M\u00f6\u00f6dusime teeistandustest, riisiv\u00e4lja- dest ja rohulagendikest, j\u00e4tsime k\u00fcla \/---\/ seljataha ja l\u00e4ksime j\u00f5e suunas, j\u00f5ud- K\u00fcttimisest ei tulnud hiljemgi suure- sime metsadesse, kus kasvasid kumma- mat v\u00e4lja, kuid vahel pastor andis lised, v\u00f5\u00f5rad puud\u00a0\u2013 bambused, mango- mulle \u00fche oma p\u00fcssest ja v\u00f5ttis mind puud, tamarindipuud, tiik- ja soola- metsa kaasa. Muidugi ta m\u00e4rkas varsti, puud, \u00f5li- ja kummipuud, jah, jumal et ma pole hea k\u00fctt; kuigi armastan teab, mis puud need k\u00f5ik olid, kum- jahti, puudusid mul kogemused selleks. malgi meist ei olnud nendest kuigi palju \u00d5petaja Barford oli m\u00f5tlik ja terav- taipu. Kuid j\u00f5es ei olnud kuigi palju vett meelne inimene. Ta teadis palju looma- ja see vee v\u00e4hesus kestis kuni vihma- dest, lindudest, metsadest ja m\u00e4gedest, perioodini. Me lasksime metstuvisid ja milliseid uuris iseenda l\u00f5buks. Mina -kanu ja \u00f5htupoolikul n\u00e4gime kaht aga ei teadnud muud kui veidi loodus- pantrit; meie pea kohal lendas ka papa- lugu, ja selgi alal polnud mu teadmised goisid. Glahn laskis hirmus tabavalt, alati t\u00e4psed. N\u00e4iteks \u00fctles \u00f5petaja tema k\u00e4si ei v\u00e4\u00e4ratanud kunagi; aga see Barford, et raamatuteooriad kasulikku- tuli sellest, et tema p\u00fcss oli ka parem dest ja kahjulikkudest loomadest olevat kui minu oma, ka mina lasksin nii v\u00e4ga pealiskaudsed; \u00fckski loom ei ole- m\u00f5nigi kord hirmus tabavalt. vat kahjulik. \u00dcks loomaliik tasakaalus- \/---\/ tavat teist. Kui h\u00e4vitada \u00e4ra liiga palju M\u00f6\u00f6dus umbes n\u00e4dal aega, me k\u00e4isime vareseid, siis tekib j\u00e4lle liiga palju hiiri. iga p\u00e4ev jahil ja lasksime suure hulga ulu- Kui h\u00e4vitada rebaseid, tekib h\u00e4daohtli- keid. \u00dchel hommikul, just kui me metsa kult palju oravaid. Oravad aga laasta- olime j\u00f5udnud, haaras Glahn mul k\u00e4si- vad metsa t\u00fchjaks pisilindude muna- varrest kinni ja sosistas: \u201ePidage!\u201c Samas dest, ja kui pole enam pisilinde, tekib t\u00f5stis ta vintp\u00fcssi palge ja tulistas. See oli niipalju putukaid, et p\u00e4ris piin on noor leopard, kelle ta laskis.\u201c elada. Oo, loodus on tark ja korraldab Thomas Glahn sai Indias jahil olles ise oma elu! surma. See k\u00f5ik oli mulle uudiseks. P\u00e4rast neid jahiretki ei l\u00e4hegi ma enam p\u00e4ris \u201eBenoni\u201c v\u00f5hikuna matkama Munken Vendt\u2019iga.\u201c Romaanis \u201eBenoni\u201c (1908) kirjutab \u201eViimne r\u00f5\u00f5m\u201c autor: Romaanis \u201eViimne r\u00f5\u00f5m\u201c (1912) kirjel- \u201eKa ta isa oli tore ja t\u00e4htis mees, k\u00e4is dab autor p\u00f5dra liikumist metsas. oma vabal ajal jahil ja p\u00fc\u00fcdis k\u00f5iksugu- seid loomi, ning oli ka kuulus jutlustaja. \u201eS\u00e4\u00e4l on karanud j\u00e4nes, s\u00e4\u00e4l on \u00fche \u00fcksiku p\u00f5dra j\u00e4ljed. Toon v\u00e4lja oma magamiskoti ja riputan ta k\u00f5rgele www.schotter.ee 67","puu otsa Madami p\u00e4rast, kes s\u00f6\u00f6b \u00e4ra - ajalugu - Knut Hamsun perekonnaga 1917. aastal. k\u00f5ik, ning l\u00e4hen p\u00f5dra j\u00e4lgi m\u00f6\u00f6da metsa. Loom on r\u00e4nnanud hoopis 68 ta \u00fcmber, kostab laksatusi h\u00e4\u00e4likandvas tasahilju, nagu n\u00e4en, kuid tal on \u00f5hus, keegi laseb tagamail p\u00fcssi, esmalt olnud kindel siht, ta on l\u00e4inud otse \u00fche paugu, siis veel \u00fche, k\u00fcllap vist itta, p\u00e4evavalgusele vastu. Skjelij\u00f5el, Daniel, kes on v\u00e4ljas ja laseb sanatoo- mis on k\u00e4re ega kunagi ei k\u00fclma riumi jaoks rabap\u00fc\u00fcsid. Daniel on jahil, kinni, on p\u00f5der joonud, kraapinud Daniel on terve ja priske, ja on saanud kaldal lume alt sammalt, puhanud jagu oma armuvalust. Preilile meenu- veidi ja r\u00e4nnanud edasi. vad kaks p\u00fcssi tema juures seinal. \/---\/ \/---\/ Leban ja m\u00f5tlen p\u00f5drale, teele, mida Jumal \u00f5nnistagu teid, h\u00fc\u00fcab mees m\u00f6\u00f6da ta l\u00e4ks, mida ta tegi Skjelij\u00f5el ja \u00f5hinaga, mul on mu k\u00e4ed, mul on maja et ta siis j\u00e4tkas oma teid. S\u00e4\u00e4l ta kuski ja kodu ning lehmad, m\u00fc\u00fcn vahete- oli l\u00e4bi lipsanud okste alt ja ta sarved vahel h\u00e4rja, lasen j\u00e4neseid ja raba- olid j\u00e4tnud puukoorele m\u00f5ningaid krii- p\u00fc\u00fcsid. Kevadeks on mul hobune, k\u00fcn- mustisi; teisal pajup\u00f5\u00f5sas oli sundinud nan siis sood \u00fcles ja k\u00fclvan vilja peale. teda tegema k\u00e4\u00e4ru; kuid kohe teispool p\u00f5\u00f5sast oli ta ise j\u00e4lle \u00f5gvendanud \u201eHulkurid\u201c kaare ja j\u00e4tkanud k\u00e4iku ida poole. K\u00f5igele sellele m\u00f5tlen ma.\u201c Romaanis \u201eHulkurid\u201c I (1927) kirjutab autor: \u201eSegelfossi alevik\u201c \u201ePaastuaja l\u00e4henedes August laiendas Romaanis \u201eSegelfossi alevik\u201c (1915) oma \u00e4ri ja ostis juba kalleimaid nahku, kirjutab Hamsun: saarma, rebase ja k\u00e4rbi omi. Ta juhtus saama p\u00fcssi ja kahed rauad ja hakkas \u201eOle Johan p\u00f6\u00f6rdub minema, seal- ise jahil k\u00e4ima, see \u00f5nnestus p\u00e4ris h\u00e4sti, samas n\u00e4eb ta aga sulast Martinit sest \u00fcmbruses polnud hulgal ajal pau- tulevat, linnupundar \u00f5lal. Sulane kugi lastud. Rebased ja saarmad polnud Martin tuleb metsast, tal on p\u00fcss sugugi haruldased. August t\u00f5i \u00fchel k\u00e4es, ta k\u00e4ib n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle jahil, sini- p\u00e4eval koju koguni sinirebase ja saarma. rebase nahk maksab n\u00fc\u00fcd seitse- k\u00fcmmend krooni ja saarmanahk kolmk\u00fcmmend. \u201eMis sa t\u00e4na lasksid?\u201c k\u00fcsib Lars Manuelsen, et olla heatahtlik. \u201eVaata ise,\u201c vastab sulane Martin l\u00fchidalt. \/---\/ Naabrid riidlesid paadi-randumis- koha p\u00e4rast; veskit\u00f6\u00f6lised kaebasid \u00fcksteise peale kallaletungi ja pussita- mise p\u00e4rast tantsupeol; \u00fche poisi peale, kes oli lumikanu k\u00fcttimas kaugel m\u00e4es- tiku k\u00f5nnumaal, kaevati lubamatu jahi- pidamise p\u00e4rast. \/---\/ Ja kui sulane Martin kuulis toidu- puudusest majas ning pakkus ennast laskma linde keeluajal h\u00e4rra Holmseni laua tarvis, sai ta vihase vastuse, mis pani ta vaikima: \u201eJah, lase vaid! Kuid ma annan su silmapilk \u00fcles, m\u00f5istad!\u201c\u201c \u201eViimne peat\u00fckk\u201c Romaanis \u201eViimne peat\u00fckk\u201c (1923) on kirjutatud: \u201eS\u00fcgisel ilmusid kaks mullust jahi- meest j\u00e4lle n\u00e4htavale, advokaat ja arst. Nad kandsid ainult moe p\u00e4rast p\u00fcsse ja jahitaskuid, sest neil polnud koeragi kaa- sas ega olnud nad ka midagi lasknud. \/---\/ Kuid pole mitte ainult vaikne ja enesessevaibunud lumemaailm k\u00f5ikjal","- ajalugu - Ta auahnuseks oli k\u00e4rp, ta \u201eP\u00e4ris palju, v\u00f5ib kohe \u00f6elda, et kuidas oli koer ennast \u00fcleval pidanud. teadis jutustada Edevardile, et kunin- murdu. \u00dcht rabap\u00fc\u00fc pesakonda teise Aga \u00fcht lugu jutustas lord \u00f5htulauas, gate mantlid on vooderdatud k\u00e4rbi- j\u00e4rel. \u00dcksjagu j\u00e4neseid.\u201c nii et k\u00f5ik pidid kuulama ja ta unustas nahkadega, aga need arad loomad olid s\u00f6\u00f6mise, see oli lugu \u00fchest vanast isa- haruldased ja neid oli raske saada. \u201eOled sa Tuhatkunstnik, ise ka jahi- linnust, keda ta ei olnud tabanud, oli mees?\u201c m\u00f5lemast rauast m\u00f6\u00f6da lasknud, sest Aeg l\u00e4ks edasi, neil oli iga p\u00e4ev t\u00f6\u00f6d lind oli lennanud vastu p\u00e4ikest ja ta nahkadega, nad pingutasid neid sein- \u201eNoorusp\u00e4evil. Jah, v\u00f5iks nii \u00f6elda. pimedaks teinud. Oh, kuidas ta jahi- tele v\u00f5i riputasid keppidele tuule k\u00e4tte \u00dchel talvel lasin ma ja p\u00fc\u00fcdsin kinni mehe au oli kaalul olnud! Aga jumal kuivama. Sedam\u00f6\u00f6da kuidas nahad terve saarmakoloonia, imeilus karus- t\u00e4natud, ta sai teda mingil m\u00e4\u00e4ral kuivasid, sorteeriti need ja m\u00e4hiti kim- nahk, seilasin nendega Stormarkeni silmadega j\u00e4lgida ja leiab ta kindlasti pudesse. Kui mehed tulid kevadel tagasi laadale.\u201c homme \u00fcles. Lofootidelt, oli meie kahel s\u00f5bral hulk nahku kuurides ja k\u00fc\u00fcnides, mis keva- \u201eMis nahkadega?\u201c \/---\/ del olid j\u00e4\u00e4nud heintest t\u00fchjaks. Neil \u201eSaarmas ja rebane, m\u00f5ni k\u00e4rp, Neljap\u00e4eva hommikul s\u00f5idutas ta polnud k\u00fcll k\u00e4rbinahka, aga \u00fchel p\u00e4e- m\u00f5ni h\u00fcljes. Jah, see oli neil aegadel! lordi j\u00e4lle jahimajja. Aga hommik oli val, kui j\u00e4\u00e4 oli juba l\u00e4inud ja nad olid Ja hiljem Andides ja Jaava saarel ja kehv, taevas madal, uduvihm, \u201eniru s\u00f5udnud v\u00e4lja merelinde p\u00fc\u00fcdma, said mujal m\u00f6\u00f6da maailma\u00a0\u2026\u201c hommik\u201c, \u00fctles lord. Hendrik ja koer nad \u00f5nneks maha lasta h\u00fclge, mis oli \/---\/ istusid tagaistmel ja olid tujust \u00e4ra, v\u00e4ga haruldane v\u00f5\u00f5ras siin Poldeni K\u00fcllap oleks konsul Gordon Tidemann mitte sellep\u00e4rast, et udutas vihma, vaid l\u00f5hangus. See oli tubli nahk.\u201c hea meelega jahile kaasagi l\u00e4inud, aga sellep\u00e4rast, et nende isand ja lord oli mingit suurt vajadust ta selleks ei tund- tujust \u00e4ra. See nakkas. Ei, lord ei taht- \u201eAga elu kestab\u201c nud. Ta ei olnud iialgi \u00fchtki lasku tei- nud t\u00e4na jahti pidada, ainult tuua \u00e4ra nud, isegi mitte nalja p\u00e4rast, aga ta tea- kaks rabap\u00fc\u00fcd, kes eile l\u00e4\u00e4ne pool tiiru- Romaanis \u201eAga elu kestab\u201c (1933) kir- dis, et jahilk\u00e4imine kuulub d\u017eentelmeni tasid, ja siis koju minna.\u201c jutab Hamsun: juurde ja on t\u00f5sine aadellik sport. Alus- Pole teada, kas Knut Hamsun ise oli tuseks rahmeldas lord kenasti kodu- jahimees. Igal juhul tundis ta h\u00e4sti \u201eEga ei pea eriliselt kiirustama,\u201c \u00fctles metsades ja Hendrik l\u00e4ks t\u00f5epoolest iga P\u00f5hja-Norra loodust ja see v\u00f5imaldas konsul, \u201eaga ma ootan Inglismaalt \u00fcht p\u00e4ev rabap\u00fc\u00fcdega koju, oli neid siis tal kirjutada ka sealsetest ulukitest s\u00f5pra, kui jahihooaeg peale hakkab. Siis rohkem v\u00f5i v\u00e4hem, paar t\u00fckki v\u00f5i isegi ning jahist. on mul teed vaja. Aga sinna on tublisti neli. \u00d5htuti l\u00f5bustati konsulit, jutusta- aega, nagu ma kuulnud olen. N\u00e4gid sa des talle rabap\u00fc\u00fcdest, kuhu linnud suvel m\u00e4gedes m\u00f5nda ulukit?\u201c kogunesid, kui palju neid parves oli, ja PARIM RAJAKAAMERA ON SEE, MIS T\u00d6\u00d6TAB Vaata, mis toimub metsas v\u00f5i koduhoovis! Eesti keelne men\u00fc\u00fc Liikumistuvastus 2-aastane garantii K\u00f5rge kvaliteet ja hea levi Pildid nii p\u00e4eval, kui \u00f6\u00f6sel +372 578 67 535 [email protected]","\u00d5nnitleme! AEGVIIDU Ain Kuus 55 JAHINDUS\u00dcHISTU Mihhail Baradavko 55 Aivar Maasikas 65 JAHIMEESTE Andres M\u00e4tlik 55 NUGIS Imre B\u00f6tker 50 Udo Rehkalt 65 SELTS Toomas Tambur 55 Koit Lepik 50 Rait Viitkar 50 Riivo Noor 50 KAIU HIIUMAA JAHISELTS JAHINDUSKLUBI KULLAVERE ARE JAHIMEESTE DIANA Vello Allas 85 JAHI\u00dcHISTU JAHIMEESTE SELTS Jaan-Imre Taklaja 55 Rasmus Varunov 55 Urmas Kaio 65\t SELTS Toivo Jaaksoo 80 Meelis Kivinukk 55 Tiit Nilson 60 T\u00f5nu Luur 70 Toomas Ala 75 JAHISELTS Mairo T\u00f5ns 50 Andres Tarto 60 Raimond Tromm 65 Harry Grahv 75 GUSTAV Ivar Veider 55 V\u00e4ino Kivila 60 Aivo H\u00e4rm 75 Kaido Martis 60 KEHTNA Andrus Michelis 50 Tanel Sander 55 Andres Taukar 65 JAHINDUSKLUBI Harry Aron 70 JUURU Edvard S\u00e4de 80 K\u00c4RU HALINGA Jaak Puusepp 55 JAHIMEESTE Rene Leis 50\t JAHINDUSKLUBI JAHIMEESTE SELTS Pekka Mauno Antero SELTS IDA-VIRU Villu Susi 65 KEILA JAHISELTS Timonen 75\t T\u00f5nu Ende 50 JAHIMEESTE Andrus V\u00e4ljaots 60 Kaido Meremaa 50 Evald Hunt 70 SELTS Taivo Runno 55 Andrus Michelis 50 HALLISTE Eino Autor 80 LAANE JAHISELTS Vladimir Ossipenko 75 J\u00d5GEVA KLUBI TAJASK JAHIMEESTE SELTS Peeter Tiit 55 Toomas R\u00e4tsep 70 JAHIMEESTE Nikolai Gorjunov 90 Arnold Tellei 75 \t Robert Lugenberg 65 \u00dcHING Aleksandr Bohhan 55 Rain Kivastik 50 HARJU Viktor Lahtarin 65 \u00dclo Enum\u00e4e 75 Igor T\u0161egurov 55 JAHINDUSKLUBI \u00dcllar J\u00e4rve 60 Eno V\u00e4li 50 LAHEDA JAHISELTS Harald Tupits 85 \u00dclo Kasema 60 Raido Lepik 50 KOHILA Aivo Kransiveer 65 Heino Kruus 80\t Taivo Liiv 60 JAHIMEESTE SELTS Tiit Reinvald 80 Aivar Saleke\u0161in 60 J\u00c4RVAMAA Riivo Sillak 50\t LEIE Aivo H\u00e4rm 75 Ain Tarkin 60 JAHINDUSKLUBI JAHIMEESTE SELTS Koit M\u00e4nnik 75 Uno Treier 60 Kalle Uudek\u00fcll 70 KOSE JAHISELTS Aivar P\u00e4rgm\u00e4e 65 Andrus Elm 65 Raul Orgla 55 Igor Bulkin 65 Olev Annuk 65\t Juri Gait\u0161uk 65 Tiit Tamme 55 Eduard Parts 65 LEHOLA JAHISELTS Kari Vihurila 65 Tarmo Tomson 55 Allar Klaas 60 KULLAMAA JAHI- Illis Kase 60\t Andrus Kevvai 60 Rasmus Varunov 55 Smbat Oganisjan 60 JA KALAMEESTE Andrei Zukov 60 Peeter Ilves 50 Peeter Puhke 60 SELTS LIHULA JAHISELTS Indrek Krestinov 55 Veiko Reino 50 Rene Saumets 50\t Kalevi Johannes Margus Loogna 55 Margus Krestinov 55 Allan Arro 55\t Lankinen 75 Meelis Nurk 50 70","LILLI JAHI\u00dcHING T\u00f5nu Juul 65 Hillar Pikk 60 Vitali Jelissejev 50 Nikolai Ossipuk 55 Hans M\u00f5ts 70\t Heiki Suve 65 Roland R\u00e4\u00e4k 60 Kalmer Kaselaid 50 Kullar Kongo 50 T\u00f5nu Juul 65 \t Aavo Naar 60 Madis Sink 50 Raido Lepik 50 MASSU Hannes Perkmann 60 J\u00fcri Spits\u00f5n 50 Andres Saaron 50 LINNAM\u00c4E JAHISELTS Kalle R\u00e4stas 60 Janno Vahter 50 JAHI- JA KALA- Ants Madar 75 Olavi Roosileht 60 VALGU MEESTE SELTS T\u00f5nu Viipsi 70 Andrus V\u00e4liste 60 SUISLEPA JAHIMEESTE Ahto J\u00f5gi 55\t T\u00f5nu Heidov 50 Viljo Vetik 60 JAHISELTS SELTS Mait Janson 55 Rein Sikut 60 Endel Lipand 85\t LINNUK\u00dcTI MUSTJALA Elmo Konks 55 JAHI\u00dcHING \u00dcHINENUD T\u00f5nu Ott 55 TALLINNA VANA-VIGALA Aare Sammel 65\t JAHISELTS Urmas Roosileht 55 JAHIMEESTE JAHI- JA KALA- Argo Vahula 50 Mihail Kauber 80 Nathan Vahter 55 SELTS MEESTE SELTS Jaan Alas 50 Mari-Ann Rehk 65\t Toivo Kratt 55 LINNUSE NOAROOTSI Eno Kask 50 Pavel \u017dukovets 65 JAHISELTS JAHIMEESTE Marek Laanisto 50 VARDI Aivo Tuurma 60 SELTS Andrus Michelis 50 TARTU JAHISELTS Margus Maurer 50\t Ain T\u00e4hemaa 80 Toomas Saarse 50 JAHINDUSKLUBI T\u00f5nu Aviste 65\t Kalevi Lankinen 75 Manivalde Evert 85 L\u00c4\u00c4NEMAA RAHNOJA J\u00fcri Saarkivi 75 VATLA JAHINDUSKLUBI PADISE JAHISELTS Vladimir Andrianov 70 JAHISELTS Kalevi Johannes JAHIMEESTE Kaljo Lind 65\t Agu Kasetalu 70 Enn Tee 65 Lankinen 75 SELTS Anatoli Judin 60 Ivar Kanter 65 Rein Kiviorg 80 RAIKK\u00dcLA Mehis Puusepp 60 VIIRATSI Olev Peetris 60 JAHISELTS Peeter Hillep 55 JAHISELTS Arne Sillaste 60 PALAMUSE T\u00f5nu Savelli 80 Jaan Kalmus 55 Enn Einroos 80 Oleg Chizhevich 50 JAHISELTS Ervin Laus 65 Roman R\u00f5zov 55 Endel Soosaar 70 Leo Liivak 75 Kalev Luukas 65 Vladimir R\u00f5zov 55 Vello Kurvits 65 MAIDLA Tiit Kaljaspolik 60 Andrus Tork 55 JAHIMEESTE PALIVERE- VIITNA SELTS PIIRSALU RAKVERE TUUDI JAHINDUS\u00dcHISTU Kalvi Salmus 60 JAHISELTS JAHINDUSKLUBI JAHISELTS Eerik V\u00e4\u00e4rtn\u00f5u 65 Ivar Kanter 65 Tiit Riive 85 Andres Kulm 60\t Veigo Sepp 50 MASSIARU Rein Kaleva 80\t Aare Trossmann 60 JAHISELTS P\u00d5LTSAMAA Jaan Ruut 80 VILJANDIMAA Kalle Tamm 70 JAHISELTS J\u00fcri Laaspere 70 T\u00c4NASSILMA JAHIMEESTE LIIT Jaan Rootslane 80 Robert Truman 70 JAHISELTS \u00dclo Lehiste 65 Lembit J\u00fcrgenson 75\t Aleksander Runovski 60 Andres Pevgonen 60 Andres K\u00e4gu 60 Aadi T\u00fcksammel 75 Tiit Rooden 50 Alar Kiens 60 Tiit K\u00fctt 60 T\u00c4\u00c4KSI Arvo Klein 60 Hannes Perkmann 60 RAPLA VALLA JAHIMEESTE Venda N\u00f5gel 60 Jani Laukkanen 50 JAHISELTS SELTS Priit Soosaar 50 Arvo Puri 65 Riho J\u00fcrmann 75 P\u00d5LVA Aivo Tuurma 60 V\u00d5RUMAA JAHISELTS Eerik Kirs 55 UUS-VARBLA JAHIMEESTE Jaak Hinrikus 80 Margus Maurer 50 JAHISELTS SELTS Heiki Kurg 80\t Herbert Paldis 90\t Uno Minka 70 Urmas Kaur 70 R\u00d5USA-SUUREJ\u00d5E M\u00e4rt Ploomipuu 70 Udo Anier 65 JAHIMEESTE VAIMASTVERE Madis Kallaste 60 Mati H\u00f5imla 65 SELTS JAHISELTS Tarmo Saavel 60 Kalle Kukk 65 Olev Kuusk 60\t Peeter Peldes 70\t Ain Teppo 60 \u00dcllo Laaneoja 65 \u00dcllar Volkov 60 Peeter Viljamaa 65 SAARE EPT VALGAMAA Toomas J\u00f5emets 55 Peeter Kinks 60 JAHISELTS JAHIMEESTE Arvi Lokk 55 Vello Luts 60 Vassili Koert 75\t \u00dcHISTU Marko Tiisler 55 Raivo Nurme 60 M\u00e4rt Saaron 75 Henno Helstein 50\t Imre Kaldmaa 50 SAARTE Asso Kond 70 Alar Kalm 50 Ulmar Saar 55 JAHIMEESTE Jaan Anier 65 Urmas Linnas 50 SELTS Viktor M\u00e4gi 65 Tarmo M\u00e4esaar 50 P\u00c4RNUMAA Enn Kelder 75 Aavo Genrihhov 55 JAHIMEESTE LIIT Arvi Vahter 75 Uno Annus 80 Avo Rand 70 VALDUR MITT 75 J\u00fcri Ots 80 Harry Aavik 65\t Rein Laagus 75 Kalvar Ige 60 Soovime tervist ja \u00f5nne! Taavet Aava 70 Sulev Mai 60 Nahe jahiselts Lembit Mikko 70 Andres M\u00fcrk 60 Endel Oad 70 Aarne \u00d5unpuu 60 Nikolai Gumnin 65 Aivo J\u00f5esalu 55 Heino K\u00f5ks 65 Eerik Kirs 55 Margus M\u00e4esalu 65 Sven-Erik Paju 55 Udo Talur 65 Ardo Ainsaar 50 Jaan Jensen 60 Kaido Aulik 50 Roland Kuusik 60 T\u00f5nu Heidov 50 71","- JAHILUGU - P\u00f5dra \u00f5nnetu l\u00f5pp Selle esmapilgul uskumatu ja kummalise loo r\u00e4\u00e4kis Eesti Jahimehele Taavi Ehrpais, kui k\u00e4isin m\u00e4rtsi l\u00f5pus k\u00fclas Raplamaal Vardi jahiseltsil (vt\u00a0lk\u00a032\u201335). TEKST JAANUS VAIKSOO FOTO INGMAR MUUSIKUS L ugu algas m\u00f5ne n\u00e4dala eest nud, et metsa me seda suurt looma ei P\u00f5dralehm soos. Vardi jahiseltsi maadel. vii. 40 mehest tuli kohale neli. Rohkem P\u00f5dra \u00f5nnetu saaga kokkuv\u00f5te oli \u00dcks kohalik jahimees, kes julgeid ei olnud. V\u00f5tsime naha maha, aga j\u00e4rgmine: loom tuli v\u00e4rskelt valmi- pole seltsi liige, aga omab v\u00f5tsime isegi pea pealt naha maha, et nud, RMK t\u00e4pselt normide j\u00e4rgi ehita- sealkandis suvilat, l\u00e4ks j\u00e4rsku ikka on kuskil m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4- tud uuele, kuid metsa sobimatule metsa jalutama. K\u00f5ndis mees paras- nud kuuliauk, aga nahk oli t\u00e4iesti terve. teele, n\u00e4gi jahimeest, hakkas astuma jagu m\u00f6\u00f6da laia ja uhket riigimetsa Hakkasime kondistama, k\u00f5ik oli juba teelt alla (enne eurokraavi on seal majandamise keskuse (RMK) metsa- peaaegu valmis, j\u00e4i \u00fcle veel t\u00fckeldada kaks v\u00e4ikest j\u00f5nksu), komistas, kukkus teed, laigulised riided seljas, nuga v\u00f6\u00f6l suuremad kondid koertele ja siis \u00e4kki ja selgroog pooleks. Umbes kolme- ja kohtas \u00e4kki p\u00f5tra. n\u00e4gime\u00a0\u2026 selgroog oli pooleks. K\u00f5ik. aastane p\u00f5dralehm. Milline juhus! Ja Saladus oli hetkega lahendatud. k\u00f5ike seda juhtus pealt n\u00e4gema m\u00f6\u00f6da P\u00f5der tuli tee peale, m\u00e4rkas meest, metsateed k\u00f5ndiv noaga jahimees. hakkas \u00e4ra minema, komistas korraks, P\u00e4rast hetkelist pausi l\u00e4ksid meeste Sel aastal on Vardi jahiseltsi maadel kukkus, vajus s\u00fcgavasse kraavi ja j\u00e4i n\u00e4od naerule: k\u00fcmme p\u00e4eva oli koos selle \u00f5nnetu juhtumiga hukkunud sinna mehe silme all lamama, ainult p\u00f5draliha ligi null kraadi juures kaheksa p\u00f5tra. Jahimehed k\u00fcttisid t\u00f5mbles ja korises veel. Mees l\u00e4ks suurep\u00e4raselt laagerdunud, k\u00f5lbas 14 p\u00f5tra, liikluses hukkus seitse. P\u00e4rnu juurde, v\u00f5ttis noa ja l\u00f5petas p\u00f5dra loomulikult s\u00fc\u00fca ja l\u00e4ks nelja mehe maantee on ulukite jaoks ikkagi suur piinad. \u00c4hmi t\u00e4is, helistas mulle, vahel jagamisele. probleem ja murekoht. r\u00e4\u00e4kis kiiresti vene keeles. Sain aru, et on juhtunud mingi t\u00e4ielik jama. 72 Seitsme minutiga olin s\u00fcndmus- paigas. P\u00f5der oli surnud, aga kuuli- auku ei olnud. K\u00f5ris ainult noaauk ja k\u00f5ik. V\u00e4ga kahtlane lugu! Uurisin rada, mida m\u00f6\u00f6da p\u00f5der oli tulnud, lumel polnud tilkagi verd. Helistasin keskkonnaametisse. Tuldi kiiresti kohale, k\u00f5ik koos v\u00f5tsime mao lahti, sest kuskil pidi ju auk olema. Aga ei olnud mitte mingisugust lasu j\u00e4lge, sisikonda uurides tundus ainult, et p\u00f5rn on veidi paistes. Viisime nahas- tamata p\u00f5dra k\u00fclmikusse rippu. Veterinaararstid uurisid laboris \u00fcle n\u00e4dala. L\u00f5puks tuli vastus: Siberi katku ei ole ja ka k\u00f5ik muud proovid olid korras. L\u00e4\u00e4nemaa veterinaararst ei lubanud siiski igaks juhuks p\u00f5tra lihat\u00f6\u00f6stu- sesse viia. Liiga kahtlane, liiga v\u00e4he uuritud. Midagi ei selgunud, sestap saatsin oma jahiseltsi meestele kirja: \u201eHomme toimub koosolek julgetele.\u201c Jagamisele l\u00e4ks k\u00fcmme p\u00e4eva k\u00fclmi- kus laagerdunud p\u00f5der. Olime otsusta-","KUULUTA AJAKIRJAS - KUULUTUSED - JA EJS-i KODULEHEL! Jahikoerte erin\u00e4itus Eraisikule hind 3,20 \u20ac, koos pildiga 6,40 \u20ac. S\u00e4reveres 13.\u00a0mail 2023 Kuulutus on kodulehel kolm n\u00e4dalat, Erin\u00e4itusele registreerimine kestab 1. maini 2023. kuulutuse pikkus v\u00f5ib olla Lisainfo kohtunike ja registreerimise kohta www.jahikoer.ejs.ee, kuni 200 t\u00e4hem\u00e4rki. Firmadele hind kokkuleppel. [email protected] v\u00f5i telefonil 511\u00a09978. Kuulutus saada [email protected] KOHTUNIKUD Kuulutus ajakirjas ja kodulehel 5 \u20ac. Linda J\u00fcrgens (Eesti) Maret K\u00e4rdi (Eesti) Pildiga kuulutus ajakirjas ja Kalvo Kriisk (Eesti) kodulehel 10 \u20ac. Kuulutuse eest saab Lukaz Pawlowski (Poola) tasuda Eesti jahimeeste seltsi kontole EE541010052038296002 selgitus: kuulutus ajakirjas \/ kodulehel. M\u00fc\u00fca 07.03.23 s\u00fcndinud Saksa l\u00fchikarvalise linnukoera kutsikad. Loovutusaeg mais. Kutsikate vanematel on tehtud terviseuuringud. L\u00e4bitud jahikatsed ja on FCI t\u00f6\u00f6sertifikaat. EKL\/FCI t\u00f5utunnistus. Kontakt [email protected], tel\u00a0508\u00a06335, Aivo Kivitar. Veel on vabad m\u00f5ned Shagani ja Sofy - M\u00e4lestame - Ida-Siberi laika kutsikad. Info ja broneerimine helgestalinurm@ ARVI INDUS URMAS VIIGIPUU gmail.com v\u00f5i tel\u00a0517\u00a09073. 16.11.1947\u201221.03.2023 30.04.1963\u20128.02.2023 M\u00e4lestame elup\u00f5list ja M\u00e4lestame elup\u00f5list ja kirglikku jahi- Alates maist m\u00fc\u00fca J\u00e4mtlandi koera kirglikku jahimeest, head s\u00f5pra meest, head s\u00f5pra ning kutsikad. Vanemad on head jahikoerad, ning toredat jahikaaslast. t\u00f6\u00f6tavad p\u00f5drale, hirvele ja metsseale. S\u00fcgav kaastunne l\u00e4hedastele. toredat jahikaaslast. Kontakt tel\u00a05342\u00a04021, Raul Suits. S\u00fcgav kaastunne l\u00e4hedastele. Kose jahiseltsi liikmed M\u00fc\u00fca kahekohaline relvakapp. Hind 120 Kose jahiseltsi liikmed eurot. Lisaks m\u00fc\u00fca erinevaid kuule cal\u00a012. Hind kokkuleppel. Telefon 5341\u00a06177. JAAN NUGGIS EINAR JUUSE M\u00fc\u00fca Saksa jahiterjeri kutsikad: neli 21.07.1944\u201317.02.2023 28.08.1952\u201210.02.2023 isast ja \u00fcks emane. M\u00f5lemal vanemal M\u00e4lestame ja avaldame sooritatud jahikatsed k\u00e4hrikule, kaastunnet omastele. M\u00e4lestame head s\u00f5pra rebasele ja m\u00e4grale. Vanemad aktiivsed ja jahikaaslast. jahikoerad. Lisainfo tel\u00a05562\u00a04984. Koeru jahimeeste selts S\u00fcgav kaastunne l\u00e4hedastele. MT\u00dc Reino jahilasketiir ALBERT MATJUSENSKI 15.09.1941\u201206.02.2023 M\u00e4lestame seltsi endist liiget ja head jahikaaslast. S\u00fcgav kaastunne l\u00e4hedastele. Kullipesa Tamme grupi jahikaaslased","rists\u00f5na Eelmise rists\u00f5na \u00f5ige vastus oli ISE OLED SARVEKANDJA. Vabandame tekkinud kujundusvea p\u00e4rast! \u00d5igesti lahendas 93 vastajat. V\u00f5itja REIN TINT saab auhinnaks Kaupo Kindsigo ja Epp Mihkelsi raamatu \u201eUlukiroad\u201c. Palume v\u00f5itjal toimetusega \u00fchendust v\u00f5tta. Rists\u00f5na vastuseid ootame 22. maiks aadressil [email protected] v\u00f5i Kuristiku 7, 10127 Tallinn.","KEEN Ranger PT 4G Aku ja p\u00e4iksepaneeliga 2K resolutsioon Nutikas liikumise tuvastus 360\u00b0 p\u00f6\u00f6ratav ja kallutav vaatenurk \u00d6\u00f6n\u00e4gemine TEHNOTURG-T O\u00dc +372 6518 040 \/ [email protected] Suur-S\u00f5jam\u00e4e 13a, Tallinn www.tehnoturg.ee","SoftShell IGA ILMAGA! 5804 9504 0404 SNICKERS Workwear AllroundWork, kapuutsiga SoftShell Tuulekindel, vetth\u00fclgav ja hingav Softshell sobib meie kliimas aasta ringi kanda. Kevadel v\u00f5i jahedamal suve\u00f5htul kanna seda s\u00e4rgi peal ning k\u00fclmemal ajal pane soe kampsun vahele. Selle Softshelli l\u00e4bim\u00f5eldud ja nutikad 3D-l\u00f5iked tagavad v\u00e4ga hea istuvuse. Softshell j\u00e4rgib keha loomulikku kuju ja j\u00e4tab maksimaalse liikumisvabaduse. Pehme ent vastupidav pealiskangas on h\u00f5\u00f5rdumiskindel ja pakub kaitset pikaks ajaks ka keerulisematesse tingimustesse 162 \u20ac1229\/0404 1229\/5804 1229\/9504 UUS! UUS! SNICKERS Workwear SNICKERS Workwear SNICKERS Workwear SNICKERS Workwear SNICKERS Workwear SNICKERS Workwear SNICKERS Workwear AllroundWork AllroundWork AllroundWork Hi-Vis AllroundWork FlexiWork kapuutsiga FlexiWork Gore\u00ae FlexiWork tuulekindel naiste SoftShell SoftShell tuulekindel SoftShell SoftShell, klass 3 neoon SoftShell 2.0 Windstopper\u00ae jakk tepitud jope 1207\/0404 1200\/0404 1205\/0404 1230\/6658 8025\/0467 1982\/0404 1950\/0400 148 \u20ac 150 \u20ac 99 \u20ac 170 \u20ac 180 \u20ac 251 \u20ac 262 \u20ac Hinnad sisaldavad k\u00e4ibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa j\u00e4tkub! TAMREX OHUTUSE O\u00dc Tel 654 9900 e-post: [email protected] www.tamrex.ee TALLINN Laki 5, P\u00e4rnu mnt 139c, Katusepapi 35 \u2022 TARTU Teemandi 2, Ringtee 37a \u2022 P\u00c4RNU Riia mnt 169a \u2022 RAKVERE Pikk 2 \u2022 J\u00d5HVI Tartu mnt 30 \u2022 V\u00d5RU Piiri 2 \u2022 VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 \u2022 NARVA Ak. Maslovi 1 \u2022 HAAPSALU Ehitajate tee 2a \u2022 PAIDE Pikk 2 \u2022 J\u00d5GEVA Tallinna mnt 7 \u2022 T\u00dcRI Rakvere tee 23 \u2022 RAPLA Tallinna mnt 2a \u2022 KEILA Keki tee 1 \u2022 KURESSAARE Tallinna 80a"]