Nye Hamarøy #2 samisk web

Diehtoavijssa Hábmera suohkana ja Divtasvuona allebiele avtastahttema birra. Nr. 2, 2019Æládusáj duogenjus galggap sjaddat 4. bielenTjuovo avtastaht-temav nehtan 4. ja 5. bielijn Gåvvim: Svetlana Gracheva Juryin li læhkám jådediddje Kjetil Strand (gårob.), Åse Haraldsen (Divtasvuodna) ja Arne André Solvang (Hábmer).Girkkoiellem Jienasta ådå Båhtin ienep gå 130 oajvva-sábmáj aj suohkangalbav dusá ådå suohkangalbbaj. Viek buorre, gå diehtep ådå 8. ja 9. bielijn suohkanin sjaddi sulle 2 800 viesáda. Jury la lågev buo- remusájt válljim, ja vuose- dam mij sijá mielas lij ållu buoremus. Majt dån miejnni? Sebra næhttajienastibmáj. 10. ja 11. bielijnGåktu vuojnneba Gåvvim: Svetlana Gracheva Vi e’ her – Mij Lip Dáppe, 12. ja 13. bielijnguovtes gudi libáierit jåhtåm ássjev? 16. bielen

2 ådåjakmánno 2019 ådå Hábmera Dát la aktisasjnammadus Aktisasjnammadusá barggo la gárvedit, aktidit ja tjadádit ådå Hábmera suohkana ásadime bargov. Nam- madusán li gålmmå politihkkára Hábmeris ja gålmås Divtasvuona allebieles. Aktisasjnammadus biedjá edna dættov viesádij berustibmáj. Válde ber aktijvuodav!Sebra! Filip Mikkelsen May Valle (Gårobelludahka) (Aktisasjlissta) Åhpadiddje joarkkaskåvlån,Biehtsemánon 2018 juogeduváj åvdep ådå vájkkudit válga vuosstij. Dån gev åvddåla Nubbenjådediddje, vidnuda- sadjásasj suohkanoajvveHábmera diehtojuohkemavijssa. Jur li gatjádam jus ájgo lisstaj sæbrrat, ja la kdåjmadiddje/barggá Aktis- Hábmerinalmodime maŋŋela, vájku ij lim dan diehti, vásstedam i ájgo: Ájádalá vat nuppádis. asjnammadusá åvdås Årru Oppájdende oase avtastahttembargos Dárbahip viesádijt gudi berusti. Årru Ájluovtan [email protected]. Suohkanstivrrapolitihkkárin la dån álm- [email protected] tlf. 977 39 636Ragátmánon/gålgådismánon mierredij muga jiedna. Dujna sjaddá sierralágásj tlf. 950 86 409 Sadjásasj: Fred-Eddy Dahl-Áhkánjárga stádastivrra ja Bálága ja vejulasjvuohta sæbrrat mierredit mijáj Sadjásasj: Jan Ivar Jakobsen berg (Gårob.)Divtasvuona suohkanstivra aktisasjnam- mánáj ja mánájmánáj boahtteájgev ja ietjat (Aktisasjlissta)madusáj bargoj vas jåhtuj biedjat. Dallutjis árggabiejvev, valla dujna sjaddá aj ednalip buorre jådon læhkám. åvdåsvásstádus. Heidi Kalvåg (Aktisasjlissta) Leif Harald OlsenProsessajt vat jåhtuj biedjat váldij ájgev. Politihkan la ájnas ássjev moattet bieles Mánájgárde stivrár (Guovdásjbelludahka)Miján la ájn ienep råhtto. Dåhkkidam lip gehtjadit åvddål vijmak mierret. Årru Ájluovtan Vidnudakdåjmadiddjeep hinna juohkka ássjijn åvddål ådåjak- Suohkanstivra duogen la ållesvuodav heidi.kalvaag@ Årru Stuorgiettenmáno 1. biejve 2020. Ájnas sjaddá riekta gáhttit suohkana åvdås, ja ij dåssju ájnegis tysfjord.kommune.no [email protected]ássjijt vuorodit. Ájnnasamos la suohkana ássjij barggat. tlf. 996 03 669 tlf. 977 90 768dievnastusáj addne e galga ájttsat ådå Moaddása e politihkkaj hihkala, degu Sadjásasj: Stig Kåre Amund- Sadjásasj: Øyvind Johansensuohkana målssomav, ja jut bargge várajda dan diehti gå sosiála medijajn givseduvvi. sen (Aktisasjlissta) (Guovdásjb.)váldeduvvi daj njuolgadusáj ja sjiehtadusáj Valla ep máhte bahás fámojt vuojttet. Demilta ma guosski. demokratija ruohtjá.Råhtto l aj suohkanválgajda gárvedit ragát- Aktisasjnammadusá jådediddjen ájgovmánon. Gájka belludaklisto galggi sajenis dilev láhtjet váj mijá varás politihkkáramaŋemusát snjuktjamáno låhpan, ælla oadtju buorre oahpov, ja sávavåvvå ålles gålmmå máno dallutjij. Buorre ienemus oasev dassta hinnap dahkatbarggo váj buorre listojt åttjut sjaddá ájnas. 2019 basádismáno/javllamáno. SuohkanaLista ma ådå suohkanav gåvvidi mij guoss- ekonomijav, njuolgadusájt ja suohkanstivraká geografijaj, álldarij ja tjerdalasjvuohtaj. åvdåsvásstádusá lágajt dåbddåt la ájnas gåÅdå Hábmera vuostasj suohkanstivran la galggá buorre bargov dahkat politihkkárin.sierralágásj vejulasjvuohta tsieggit nanos Sávav gájkajda geldulasj 2019 jagev, ådåsuohkanav man vuodon la suohkana guovlluj mij ilmmá jage birán!avtaárvvusasjvuohta, årrommiella jaåvddånahttem. Jan-Folke SandnesDån gut sidá viehkken ådå Hábmerav åvd-dånahttet: Sebra! Válde aktijvuodav dajnabelludagájn mij vuojnnet dunji hiehpá.Madi árabut, dadi buorep. De la dujnavejulasjvuohta politihkalasj vuorodimijda Ådå Hábmer - nr. 2, ådåjakmánon 2019 Jan-Folke Sandnes (Oalges- Rigmor Lien (Barggijbel- belludahka) ludahka) Ådå Hábmera suohkana diehtojuohkemavijssa Aktisasjnammadusá jåde- Pensjonissta/mánájgárden Almodam: Hábmera ja Divtasvuona allebiele aktisasjnammadus diddje, Hábmera suohkana barggá Vásstediddje dåjmadiddje: Jan-Folke Sandnes suohkanoajvve Årru Strávnjunjen Tjálle: Guládallamrádevadde Tore Løding, frilansjournalissta Hanne Løkås Veigård Årru Strávnjujnen [email protected] Jårggåliddje: Lars Theodor Kintel jan.sandnes@ tlf. 941 95 099 Layout: Videofabrikken, Valnesfjord hamaroy.kommune Sadjásasj: Terje Øien (Barg- Prienntim: Amedia Trykk, Bodø tlf. 414 36 045 gijb.) Redaksjåvnnå ålliduvvam javllamáno 12. biejve 2018 Sadjásasj: Britt Kristoffersen Aktijvuohta: Prosjæktajådediddje Ørjan Higraff, (Guovdásjb.) [email protected], tlf. 906 30 843

ådå Hábmera ådåjakmánno 2019 3 Hábmer Gátte areálla: 1034 km2 Mera areálla: 529 km2 Ålles areálla: 1563 km2 Divtasvuona allebielle Gátte areálla: 979 km2 Mera areálla: 270 km2 Ålles areálla: 1249 km2 Ådå Hábmer Gátte areálla: 2013 km2 Mera areálla: 799 km2 Ålles areálla: 2812 km2 Kártav dahkam: Videofabrikken ASDán kártan vuojná sulle ådå Hábmera merragáttev, ja rájá ietjá suohkanij mierredam. Juohkemlinnja ådå Áhkánjárga vuosstij la dat majt Stuorradiggevuosstij aj tjielggasit vuojnnusi. Kártan vuojná aj tjoahkkebájkijt aktan smávep 2018 gidá mierredij. Areállalågoj kvalitehtta la Kárttadåjmadagásbájkij ma dajda gulluji navti gåk ådå Hábmera bájkkedemokratijaprosjevta la sihkarasteduvvam.Ájnnasamos bájke aktan bájkátjij ma dajda gulluji Stuorgiedde Skutvijkka Måsske Trádná Ájluokta Ulsváhke Strávnjunnje Oppájdde Kalstad PresteidHierenjárgga Ness Smájlle Nordbygda Ájládde Tortenås Rivtakvuodna Juvika FinvikDussnagiehtje Liland Gábmásadje Vassbotn Nordkil Skilggá Kulen NygårdBognássje Steinslandsfjell Gidádibme Brennvik Skarvik Dirvek BrattliØstvik Røsvik Svernjunnjá Helland Sørkil GurendalGálbbeluokta Skottestad Tjierrekluokta Sommersel Siljarbáhkko SlettbakkFoarsso Hoffmansfjell Vuodnabahta Leirvåg Gálldaváhke HamsundRáluokta Haukås Hamlot Egerdal Skogvoll Buvåg Steinsosen Uteid

4 ådåjakmánno 2019 ådå Hábmera Per Elling Braseth-Ellingsen Gåvvim: Svetlana GrachevaStuorra vejulasjvuoda Háb- Potensiálla la nav stuorak. Mijá duogen sjaddá vuosedit gájka buorijt ma miján li, javllá Per Elling Braseth-Ellingsen, ådå Hábmera ælá-dusåvdediddje.Braseth-Ellingsen Bådådjos moaddi giesijt læhkám áhtjes innovasjåvnnå Nuortta-Sálton. guollebiebbmam, minerála vidnudagájboahtá. Álgij ietjas mánnávuoda sijdan Buvágen. - Læhkám lav juohkka bielen ja mannoæládus/kultuvrra. guojmmetjiektje, javllá sån.gålmåjahkásasj virggáj - Ælla ham ållo bargo bievde birra. Dat la munji Prosjækta galggá aj ådågålgådismánon ja la juo ulmutjijda alep åhpajn ávkken dán bargon, javllá sån. æládusplánav dahkat ådå Hæhttu google baktugoadev oasstám Trádnán. Hábmerin, danen ij la Rahtji barggijt åttjudit Hábmerij. vuojnnutDåppe årru ietjas áhkátja vejulasjvuohta ihtám åvddål Nordlánda fylkkasuohkan - Edna ájgev anáv Braseth-EllingsenStine siegen, guhti dåjmat dálla. Vargga imálasj la man la fáron ruhtadit vidnudagájt guossidit. berus huksamis davvidnudagáv Strake streken, ja buoragit dát barggo muv æládusåvdediddje virgev. Gulldalav ekovuogádagáv mij juosunnu tjoahkkáj niellja máná. duogátjij hiehpá, javllá Per Bargguj gullu ådå Hábmera æládusjådediddjijt ja ma li gávnnu, joarkkaskåvlåjn,- Sihtiv famillja galgaj vásedit Elling Braseth-Ellingsen. ressurssakárttim, gånnå sijá hásstalusá ja sávadusá. máhtudakbarggosajij ja ietjájuojddá ietjá gå dássju stáda. Sån la digitaliseridum reklame Braseth-Ellingsen tjoaggá Ednagijn li hásstalusá barggijt vidnudagá.Ja dav almma láhkáj dahkap, vidnudakálgadiddje, jådedam dáhtájt divna vidnudagáj åttjudit. Luluj vuogas jus - Ájnnasamos la bisodit jajavllá. la Østfold næringshage ja birra Hábmerin ja vidnudagá lidjin ietjasa nannit dav mij miján juoIhkeva buorre match politihkkim gáktsa jage. Divtasvuona allebielen. organiserit æládusforumin. la. Ja de hæhttup sjaddatMaŋŋel gå la årrum 20 jage Sujna la mastergráda Duodden galggá gehtjadit Dárbahip aj buorre viehka tjiehpe dáv vuosedit.Østlándan de la guhkijt teknologija, innovasjåvnå gåktu máhttá åvddånahttet vuogádagájt gåktu suohkan Hábmerin ja DivtasvuonaHábmerij hihkalam. Dáppe la ja máhton. Masterbargo æládusájt ednambarggo, ja vidnudagá máhtti aktan allebielen li edna kvalitehta tiebmá: Máhttojuohkem ja barggat. Ådå Hábmer galggá ma e vuojnnu googledijn.www.nyehamaroy.noÅdå Hábmera prosjevtan la dálla næhttabielle. www.nyehamaroy.no.Dåppe gávna ájnnasamos diedojt nuppástuhttemsjiehtadusáv, kártta jasuohkana avtastahttema birra. diedo ådå Hábmera geografija birra,Duodden ådåsijda galggi bielen diedo Oahpásmuvvat-fånda njuolgadusá jabarggojuohkusijs ma avtastahttemijn åhtsåmsjiebmá, ja ållo ietján.barggi, degu digitaliserimprosjækta, Bielle ådåstahteduvvá gitta 1.1.2020háldadusvuogádahka, varresvuohta ja bæjvváj, dallutjis gájka diedo prosessahukso ja bajássjaddam. birra båhti ådå Hábmera suohkananyehamaroy.no la aj gånnå næhttabielijda.gávna ådå suohkangalbajienastimev, aktisajsnammadusá Gåvvå næhttabieles majt lip dahkamindokumenta, ájggomussjiehtadusáv,avtastahttemprosjevtastivrrimdokumentav,

ådå Hábmera ådåjakmánno 2019 5 Bargon ådå Ørjan Higraff Hábmera åvdås Prosjæktajådediddje orjan.higraff@ hamaroy.kommune.no Dála l prosjæktajuogos gudi avtastahttemav gárvedi. Ælla val divna sæmmi ållo prosenta virgen. Prosjæktajuogos barggá ak- tlf. 906 30 843 tisasjnammadusá siegen váj juohkka ássje boahtá sadjásis 1.1.2020 rájes, gå dálásj Hábmer ja Divtasvuona suohkana hiejteduvvi ja ådå Hábmera suohkan doajmmagoahtá. Gájka gåvå: Svetlana GrachevabmerijGájka gudi li vuollel 45 jage Tore Løding Per Elling Braseth-Ellingsen Sverre Tor Olsenietja guoradalli gå árvustalli Prosjæktabargge, Prosjæktabargge, æládusá Prosjæktabargge,bargov åhtsåt ja jåhtet. guládallam per.elling.braseth-ellingsen@ digitaliserimGájka mijá bargo, årudagá ja [email protected] Eva Larsenæláduståmtå hæhttuji nehtan hamaroy.kommune.no Prosjæktabargge HRgávnnujit. Miján la dán tlf. 948 71534aktijvuodan stuorra barggo, tlf. 907 30262ja ávon lav gå besav dasifárruj. Sidáv viehkken váj ådåHábmer sjaddá nav buorre gåber máhttá sjaddat. Álmmukdáppe ánssit ietján gå ruopptotmannat ja Robek. Visseslav aktan galggap nahkatHábmerav låggŋit, javllá PerElling Braseth-Ellingsen. Egil Skalltje Beate Nordås Prosjæktabargge, digitaliserim Trainee Trine Olvik Dejan Zinajic Even Ediassen Politihkalasj tjálle, Persåvnnåoahttse/GDPR. Prosjæktabargge Aktisasjnammadus gárvesvuohta varresvuodan

6 ådåjakmánno 2019 ådå HábmeraRåhton, valla buoragit bMávsulasj ájgge láhppuj gå suohkanavtastuhttem ganugahteduváj. Dálla la prosjæktaorganisasjåvnnå ålles ja ak-tisasjnammadus jådon vas. Valla e sij juohkka ássjijn hinna. - Politihkkára gudi tjaktjaj válljiduvvi hæhttu ájnasássjijt mierredit, javllaba aktisasjnammadusá Jan-Folke Sandnes ja Heidi Kalvåg.- Dan båttåtja snågårdasstep. Sáhka la ham sihke viesáda ja bargge li edna fábmo ådå Hábmerin. Heidi Kalvåg dættot:diehti suojmojma. ájnas dievnastusáj birra gierddamahttása ja sihti Sij galggi stuorra ja ájnas - Åt gaskav lij oalle garraProsjæktaorganisasjåvnnå moaddásijda. Bátsádallam diehtet ådå suohkana mærrádusájt mierredit. dagástallam, tjerdalasjla joarkkám barggat sjaddá gájkajda vájkkudit. boahtteájge birra. Alodip edna politihkalasj bilkkedimijn ja ájnegisdaj ássjij ma juo lidjin Danen la dat munji vájvven, - Dav dádjadip. Ulmutja berustibmáj boahtte ulmutjij namáj låhkåmijn.mierreduvvam åvddål tjielggi Kalvåg. gatjádalli: “Ij gus mige mánojda, madi belludagá Jáhkkiv lijma dássta buorebu,ganugahteduvvin, valla - Máhttá gus sjaddat navti váj aktisasjnammadusán nominasjåvnåjn barggi. javllá sånmávsulasj ájgge la láhppum. rádjá rievddá? dáhpáduvá?”. Valla ájnas la Dárbahip suohkanstivrav mij - Edna dåbdo lidjin jådon.Ja prosjæktaorganisasjåvnnå - Gå dá ådå suohkana galggi mujttet aktisasjnammadus álmmugav gåvvit. Belludagájn Hábmera ja Divtasvuonaij lim ga ålles åvddål gaskanisá sjiehtadit de soajttá ij la makkirap bajep li hásstalusá åttjudit allebieles válljijma sjávotgålgådismáno. Miján rádjásirddem ássjen sjaddá, orgádna. Mij ådå suohkana sierraláhkáj nuorra nissunijt tjåhkkåhit. Ejma vuojnelij juo råhtto; dálla la valla mijá bieles ij la dát ássjen dilev láhtjep daj guokta listajda. Sijáj mielas la låssåt makkirak ávkev iehpeássjálasjådåjakmáno 1. biejvve 2020 uddni. Uddni la rádjárijddo suohkanstivraj mandáhta liehket bájkálasj politihkkár. dagástallamij sæbrrat, javllávil lahkanahttjám, javllá sierra ássjen. Ij hieba dálla dav milta aktisasjnammadussaj. Navti ij galga liehket, ja Sandnes.aktisasjnammadusá oajvve, dagástallat. Ij dåssju danen gå Stuoráp mærrádusájt hæhttuji buorre politihkkáråhpadibme Gássjel ja divrasJan-Folke Sandnes. miján la råhtto ådå suohkanav suohkanstivra mierredit. sjaddá ájnas, javllaba Kalvåg Ájggomus la suohkanaVájves maŋŋunibme tsieggit valla aj gå li moadda Dálla juo vuojnnep ij juohkka ja Sandnes. dievnastusá DivtasvuonaHeidi Kalvåg, gut la ássje ma ælla tjielggasa. ássje sjatta sajenis ájge bále Iehpeássjálasj dagástallam allebielen maŋenagi máhttiDivtasvuona sebrulasj Buojkulvissan de vuojnnet avtastahttemij. Mij hæhttu Rádjárijdo aktijvuodan li Hábmerij biejaduvvat 2019aktisasjnammadusán la båhti rievddadum njuolgadusá sajenis åvddål ådåjakmáno 1. politihkkára ajtu hæhttum nalluj. Dat guosská moattesuhton gå nav moadda máno tjáhtjefábmoásadusáj væro biejve 2020 galggap oadtjot stoarmo tjadá bårjåstit. suorgijda ja la ságastallamli massám. gáktuj. Ráddidus la nasjonála sadjásis. Ållo ietján hæhttu - Dat soajttá hásstalussan. suohkanij gaskan, valla- Buorre jådon lijma. Dánna ássjediehttejuohkusav ådå suohkan mierredit ja Suohkanoajvven lav mån vájkkut aj aktisasjnammadusála ham sáhka strategalasj bargadahttám mij galggá jåhtuj biedjat, javllaba da gárves dákkár ássjijda. bargguj.prosessaj birra majda tjáhtjefábmoásadusáj værojt guovtes. Valla diedáv moaddásijda - Juohkka ássje la gássjelabbogalgalulujma edna ájgev åbbålattjat gehtjadit, javllá Vuostasj suohkanstivrra suohkanstivran lij unudis gå akta suohkanijs sæmmiadnet. Dálla hæhttup Sandnes. Ådå Hábmera suohkanstivrra gå jieddnát dagástallin, bále galggá juogeduvvat.gáhtjadit. Sæmmi båttå ep Gierddamahttása válljiduvvá 2019 ragátmáno. sierraláhkáj sosiála mediajn, Gå vijmak lip gávnnammáhte ilá gáhtjadit, de soajttá Sandnes ja Kalvåg diehteba - Dáj politihkkárijn sjaddá javllá Jan-Folke Sandnes. vuogas tjoavddusijt allebiele

ådå Hábmera ådåjakmánno 2019 7barggi Fylkkamánne Hill-Marta Solberg Ájn unna suohkanasj Fylkkamánne Hill-Marta Solberg javllá ådå Hábmerin li edna buorre kvalite- hta maj nali máhttá biggit åvddålijguovlluj. Valla hæhttuji ráddnásuohkanij siegen barggat váj suohkan galggá buktet ietjas dahkamusájt tjoavddet åvd- dålijguovlluj.Jan-Folke Sandnes ja Heidi Kalvåg. Gå Suohkan- ja hæhttu buoragit ráddnásuohkanij siegenGåvvim: Erik Veigård ådåstuhttemdepartemænnta rájáv barggat. Dat sjaddá ájnas gå galggá tjoavd- mierredij ådå Hábmera ja ådå det muhtemijt boahtte ájge dahkamusájs,dievnastusájsa, de la dat sierraláhkáj varresvuoda, Áhkánjárga suohkanij gaskan, de ettjin javllá Solberg.sæmmi bále dan duogen ahte skåvlåj ja mánájgárdij gáktuj Nordlánda fylkkamánne rádev tjuovo. Ållo barggonuortas aj vuogas tjoavddusijt hæhttu sisadno ja kvalitehtta Solberg ij dan badjel unugaste. Dálla la ájnas buorre jådujn aktisasjnam-gávnni. Juohkema diehti liehket ájnnasabmusin. Ja - Fylkkamánnen hæhttuv agev tjuovvot madusá bargon.sjaddá prosæssa aj divrasabbo dav jáhkkep álmmuk dádjat. majt ráddidus mierret, aj dalloj gå e muv - Edna galggá tjielgaduvvat åvddål ådåjak-gå ietján lij dábálattjat, javllá Valla jus galggap alvos láhkáj rádijt tjuovo. Navti la ássjen Divtasvuona máno 1. biejve 2020, ja aktisasjnamma-Sandnes. rievddadit de dat gájbbet juohkema hárráj, javllá sån. dusá duogen la jut suohkan ja álmmuk la- Suohkana bargge álmmuk bæssá oassálasstet Stuojmme gárves ådå suohkanstivrav válljit boahttedan guovte suohkanijn váj navti mærrádussaj Degu diehtep de sjattaj stuojmme rájá suohkanválgajda, dættot sån.boahtteájges juorruli. Dat tjanáduvvi. Navti sávvamis mierredime diehti. - Na majt de rájájn, sjaddá gus gåktu lala ållu luondulasj. Miján li bessap rijdojs dan badjel - Gå suohkanav juohká de li agev edna mierreduvvam?dárkkelis prosessa váj barggijt gånnå duot dát doajmma dåbdo. Divtasvuona juohkem la ájge tjadá - Rádjá la mierreduvvam. Dav máhttávárajda válldep. Muhtem galggá liehket ja nágin ietjá láddam, danen gå moaddása li dåhkkidam rievddat dåssju sjiehtadallamij baktu gån-suorgijn sjaddi ilá moadda bále vat ådåsit rijddalit daj suohkana geográfija dahká dav låssådin nå gájka guorrasi, ja jus ráddidus dakkirbargge, valla nav guhkás gå sæmmi ássjij badjel. dåjmadit. Ajtu jáhkáv moaddása suorgga- sjiehtadusáv dåhkkit, låhpat fylkkamánnevejulasj galggap ietjá bargov Sandnes ja Kalvåg nin gå ájttsin man edna stuojmme rád- Hill-Marta Solberg.fállat, dættot sån, ja vuoset dádjadibá viesáda ja jámierredime diehti sjattaj, javllá Solberg. KMD ij sidá majdik javllatnuppástuhttemsjiehtadussaj bargge li gierddamahttása Udnásj Hábmerin li hásstalusá tjanádum Mij ságájdahtijma fylkkamánnevmij dáv galggá stivrrit. gå aktisasjnammadus doajmmaj. Hill-Marta Solbergav åvddål gulluj sáhkaKvalitiehtta ájnnasamos hæhttuj ietjas miela vuosstij - Dajt máhttá áj unnin dåbbelin tjoavddet ådå Áhkánjárga aktisasjnammadus stáhtavSihke Jan-Folke Sandnes ja ganugasstet ietjas bargov avta ájge milta. Muv dádjadime milta suohkan diggáj válldá váj juohkemrájáv oadtjuHeidi Kalvåg libá vissása gaskav. Dálla la råhtto, valla duodalattjat barggá váj dåjmmågålojt oadt- jådedum.dievnastusá álmmugij ådå sæmmi båttå nammadus ij ju duollidum, javllá sån. Diehtojuohkemavijssa la gæhttjalam oadt-suohkanin sjaddi edesik máhte ilá gáhtjadit, danen Ajtu unne jot suohkanminisstarav Monica Mælandsæmmi buoraga degu udnásj gå ulmme la ådå suohkana Fylkkamánne adná Hábmera buorre- ságajda ådå suohkana hásstalusáj ja veju-fálaldahka. dievnastusá galggi sæmmi mielakvuodav avtastahteduvvat åsij lasjvuodaj birra. Dav ep la nahkam.- Javllam lip dievnastusá buore gå udnásj. Divtasvuonas buorre álggon. - Departemænnta ij kommenteri ássjijt magalggi viesádijda nav - Suohkan vuojnij vejulasjvuodajt ietjas li diggáj váldedum, javllá departemænn-lahka gå vejulattjat, varra åvdedit tjielgga julevsáme suohkanin bo- taráde Eivind Dale Suohkan- ja ådåstuht- ahtteájggáj, dættot, ja duoddis suohkanin temdepartementan. li edna buorre kvalitehta maj nali máhttá biggit åvddålijguovlluj, sihke luondo bieles ja ma bájke æládusdåjmajs båhti. - Ådå Hábmer la ájn unna suohkanasj, ja

8 ådåjakmánno 2019 ådå HábmeraGirkkoiellem sábmáj ajFormálalattjat lip dárojduhttempolitihkajn ållim, valladan vájkkudusá ájn dåbdduji. - Girkko ájn muhtemmudduj dárojduhttá. Ålles Rámát, originála liturgijajalik dájdda e ájn julevsámegiellaj gávnnu. Dálla lamiján histåvrålasj vejulasjvuohta dilev duollit, javllágirkkohærrá Rolf Steffensen.Ragátmánon ordineriduváj libá tsieggim ja jagen 2015 Girkko ájn muhtem mudduj dárojduhttá, valla dálla la miján histåvrålasj vejulas-Steffensen hærrán julevsáme dat fiesstiduváj biskåhpas Tor jvuohta dilev duollit, javllá Rolf Steffensen. Sån la girkkohærrá gå niellja girkkoguov-guovlon; guovllo Bálágis B. Jørgensenis. Dat la dálátjij lo ja guokta kultuvra galggi ådå Hábmerin æjvvalit.nuorttan gitta Bådåddjuj ja tjielggasamos sáme oasse Gåvvim: Erik VeigårdSáltoduoddarij oarjján. Sån guovlo girkkoiellemin.la aj Ájluovta - Ájlátte ja - Gitta udnásjga bæjvváj jårggåluvvam. Dálla vuona gávnnu julevsámij giellaj, lágátjin sihke gielalattjatHierenjárga guovllobáhppa. hæhttuji julevsáme tjuovvot ja svieriga rámátsiebre aktan javllá Steffensen. ja kultuvralattjat. Dát- Niellja girkkoguovlo ja girkkoiellemav gånnå barggi Oabme testamenta Dárojduhttempolitihkka politihkka vibáj badjel tjuohteguokta kultuvra æjvvali ådå ienemus oasse dárogiellaj julevsáme jårggålimijn. lij almulasj politihkka man jage, birrusij 1850 rájes.Hábmerin. Divtasvuona dáhpáduvvá. Navti ij galga - Dat merkaj hæhttup ulmme lij samijt dáttja Uddni la sámijn lága baktuallebielen li ájggá juo liehket. Giella vuojnojt vuorddet gáktsa-lågev jage sebrudahkaj assimilerit, dat sæmmi riektá åvddånahttethárjjánam dáro- ja sámegielaj guoddá, identitehtav ja ájn åvddål ålles Rámát merkaj dahkat sámijt dáttjaj ietjasa kultuvrav, gielav jabuohtalakkoj. Hábmerij gal iellemdádjadusáv hábbmi.sjaddi edna ådå vásádusá, Dábe ja iesjdádjadibmejavllá sån. jáhkov “bájnniji”.Skåvllåj Galgalulujma gávnnatIejvvip suv ådå kontåvrån merkajt julevsáme giellajÁjluovtan, ja hiemssip ja kultuvrraj mijá girkkojn,gå la gárvedime boahtte valla da e vuojnnu.jubmeldievnnuj, ja Ájluovta-Ájlátte girkkonsierraláhkáj Áhtje mijáv la vattáldakgistutjin sámehárjjidallat(!). ornamentihkka, ietján ij la- Luodjomláhkáj iv mige mij vuoset dát la girkkojulevsámegielav buvte, dav sáme álmmugij aj. Mijánhæhttuv oahppat. Ådåjagen ij la ga makkirak liturgijaálgáv julevsámegiela (jubmeldievno stuoves oase)åhpadimen ållu aktu. Dán mij la sáme duodalasjvuodajubmeldievnastusá ulmme milta hábbmidum. Nav álkkela nahkat Áhtje mijáv la dárogiellaj ja -vuohkajjulevsámegiellaj låhkåt, jårgijdit.javllá sån. Vájmmelis Julevsáme rámátgirkkohærrá válldá mijájt Muhtem jáge dásstafárruj girkkogábmáj Ájluovta åvddåla bådij sierradoajmmapárkkaj, mij la julevsáme sálmmagirjje,báhppakontåvrå lahka. ja Ådå testamænntaGállasjguojmitja Kuoljok dav la julevsámegiellajIenep oassálasstem jagen 2019- Álmmuktjåhkanimij ja barggoæjvvalimij ájádusá 2018 gidás li mávsulasj vuodonaktisasjnammadusá ja prosjæktaorganisasjåvnå bargguj ådå Hábmerav hábbmit.Jagen 2019 båhti ienep vejulasjvuoda oassálasstet.Dav subtsas prosjæktajådediddje Ørjan prosjæktaorganisasjåvnån ájggudagánHigraff. Luodju prosjækta la viehka bårggemános gitta gålgådismánnuj. Dálla lipmaŋŋunam. ållåsit jådon, maŋŋel gå avta gaskav lip ájgevVuorddemusá ma ælla ålliduvvam adnám oahpásmuvvat ja gávnnat gåggu fáhtta- Vargga lahkke jagev ganugijma ja dat válldet, javllá sån.vuojnnu. Álmmuk vissjalit oassálasstin Barggovega siegen la tjoahkkáj gæssám mijbarggoæjvvalimijda ja álmmuktjåhkanimijda. álmmuktjåhkanimijn åvddån bådij.Dassta badjánin vuorddemusá majt - Galggap ådå visjåvnåv oajvvadit ådåluodjomláhkáj ejma buvte tjuovvolit suohkanij, valla ilá árrat la javllat makkir datgå hæhttujma ietjama sidoda vuosstij sjáddá, javllá Higraff.ganugasstet. Prosjæktaorganisasjåvnnå Suorges suorggájla ham diedon joarkkám bargostis, valla Oasseplána gájka ájnas dievnastussuorgijdaij la læhkám nav edna majt lip bessam galggi dagáduvvat: Varresvuohta/hukso,dahkat. Dasi duodden álggin ienemusá bajássjaddam, æládus ja kultuvrra/

ådå Hábmera ådåjakmánno 2019 9 Sån dájt bájkijt guossidij dahkat, javllá sån. 1720-lågon ja dan Gulldalit, ij dagástallat guossidime vájkkudusá li Rolf Steffensen la dálla læhkám viehka garrasa. oahpásmuvvamin gåktu Westen sáme identitehtav ja álggoálmmuga ietjá sajijn iellemdádjadusáv bærggalijn væráldin li liturgijajt buohtastahtij. Iv jáhke hábbmim álggoálmmugij boasstot la gå javlav dát ájn iellemdádjadusá milta. mijájt vájkkut, javllá sån. - Anglikána girkkon Rolf Steffensen ij ållu álgos Canadan li dahkam ednagav dárbaha ednamav sállat. dáj ássjij. Dáppe sijdan la Sujna li læhkám tjiehpes gal álgge gávnnat mij la ja duosstelis åvddåvádtse dagádum. Edna vájllu, ja ållo Ájluovta-Ájlátten ja ájgev adnep åvddånahttet. Hierenjárgan. Sierraláhkáj ådå struktuvrajt Ilá soajtádahkan åttjudit ma ælla ulmutjij - Suohkanbáhppa Magne duogen. Vuorbben de Kolvik lij vuostasj guhti iv la aktu. Muv siegen váldij adnuj julevsámegielav la tjiehpes barggevehka, girkkon. Dat lij stuorra tjoaggulvisráde ma berusti rievddadus, ja moaddásijda ja ájnnasabmusa: dábálasj lij dávk amás ja hásstalussan. ulmutja ja sijáj vásádusá Maŋŋela la Heidi Frich iellemis. Galggap bájkálasj Andersen tjuovvolam. Sån ressursaj nali tsieggit. De la aj sámástam vuogas ja hæhttup álgget ságastallamij sebradahtte láhkáj, javllá sån. ållu vuodulasj gatjálvisáj. Steffensen juorrul sáme Akta muv ájnnasamos åvdåstime åvdås girkkolasj bargojs sjaddá gulldalit, ij rádijn. dagástallat. Luohtedav vuogas - Ilá ållo la soajtádahka. ja ájnas ássje dáhpáduvvi gå Aktisasj tjuoggulvisráden almma láhkáj nubbe nubbáj ådå Hábmerin galggi gulldalip, låhpat Steffensen. lågenanguokta sebrulattja.sebrudakiellemav degu ietjá gaskan, ja ájn vehi edna gássjelabbo oahppat Ij makkirak láhkaVuonarijka viesáda. dárojduhttá. sámegielav gå spánskagielav, sihkaraste sáme li danna.Tjiegŋalis háve - Avta láhkáj de ij la buojkulvissan? Váj galggap Sáme girkkoiellem soajttáRolf Steffensen miedet girkko dárojduhttám goassak dádjadit man tjiegŋalit dát jådeduvvat rádes mannala læhkám værrásamos nåhkåm. Dat la mijáj åjvij manná, de hæhttup máhttsat ij la nuoges máhtto sámedárojduhttemvædtsagij sinna. Muv aj. Manen gitta Thomas von Westena ássjijn. Jáhkedahtte hæhttu ietján galgaj liehket nav ájggáj. girkkoláhka rievddaduvvat. Mij hæhttup bærrájgæhttjat sij gudi mierredi sihke rudáano ja vuojŋalasj iellema gáktuj máhtti majt galggi luojvojbarggo. Dálla lip mandáhtav og sårbarhet) nuppástuhttemprosæssaj, mierredim ja dilev láhtjemin tjanástahkaj ja ja ådå suohkangalba gilpos lahkanahttjá oassálasstemij. Addnij vuojno li ájnnasa. Gå mærrádussaj. Buorre aktisasjbarggovuoge ådå ságájdahttep de la ájggomus dát barggo galggá Áhkánjárga suohkanijn aj maŋenagi sadjásis jåhtuj boahtet åvddål javlaj, valla ienemus båhti. oasse galggá dáhpáduvvát bæssátjij guovlluj. Gæhttjaladdat ja jårråt - Fáhkajuohkusa daj iesjgeŋga suorgij - Ádnop álmmugav mijáj liehket gierddisa. barggi. Gå ådå álmmuktjåhkanimijda ja ietjá Dát la ådå ássje midjij ja hæhttup vehi oassálasstemij gåhttjop jagen 2019 de li dáj gæhttjaladdat, javllá prosjæktajådediddje. juohkusij oassepládnabarggo vuodon. De Ørjan Higraff dættot mav åvddåla la javllam juohkka ássje sjaddá ienep konkrehta, javllá struktuvrrarievddamij gáktuj. Higraff. - Ådå suohkan ij máhte udnásj struktuvrajn Ietjá oasseprosjevta li juo buorre dåjmaduvvat. Ælla nuoges rudá, ja hæhttu jådon. Dat guosská buojkulvissan 2019 ássjijt ållu ådå láhkáj dahkat. Valla jur gåktu suohkanválga gárvedime, politihkka dát galggá dagáduvvat hæhttu buoragit ja bájkálasj demokratija, háldadus ja tjanáduvvat. Danen vehi ájgev dasi dárbaj, oajvvestruktuvrra, digitaliserimstrategija javllá. ja barggovaddepolithkka. Badjásasj ROS- analyjssa la aj dagádum (ROS = risiko Sjaddi ienep álmmuktjåhkanime jagen 2019. Dát gåvvå l álmmuktjåhkanimes Oppájden 2018 gidá. Gåvvim: Hanne Løkås Veigård

10 ådåjakmánno 2019 ådå HábmeraJury ietjas bargov ållij javllamáno 6. biejve 2018. Gåro bieles Åse Haraldsen (juryájras Divtasvuonas), Tore Løding (ássjegiehtadalle ja jurytjálle), Arne André Solvang (juryájrasHábmeris) ja Kjetil Strand (juryjådediddje). Gåvvim: Svetlana Gracheva Návti tjuorgge ietjasa oajvvadusájt gåvvidi ja tjielggiji...34 567Guovtegerdak plussa. Gå The idea behind the design Tjuorggiv giedjegattjav danen Muv mielas ådå suohkan- Gájsá mierkkiji várijtguovtes avtan sjaddaba, de la was traditional sámi handi- gå jus Ájluokta la lastasj, galbba luondulattjat máhttá Hamarøyskaftet ja Tilthornet.Hábmera ja Divtasvuona alle- crafts, duodji. Strávnjunnje la lastasj ja ieme suohkangalbajt aktidit. Bárre galba bådnen vuosetbiele gáktuj plussa mij plussav When I think of Julevsámi Oppájdde la lastasj, de dat Edna hukso la hummárin ja tjanádum lip ja gullup merraj,iejvvi ja sjaddá “guovtegerdak community, I think of vuoset mij gájka hæhttup albatjin, danen muv mielas ep áhpáj ja vuodnaj. Gållebájnno+” datnearpu, tin thread. aktan tjuodtjot ja jut agev la dárbaha hihttit ållu ådugav merkaj váre gasskabiejvveijá.Ietjá bágoj javladum de la Golden symbol: Sunrays, sadje iehtjádijda. ådå suohkanij. Avta láhkájvuojtte-vuojtte dille, gånnå Datnearpu, Duodji, Pride, vuogas ådåsit vat adnet :)ådå sebradahtte avtadahka Traditionbadján váni badjelgæhttjamis Blue: Sea, Skyjali ålgoldimes. ... ja dála majt jury javllá tjuorggamij kvalitehtaj birraDán oajvvadusán la vieh- Motijvva la gráfihka ja orna- Sån gut la tjuorggam la aj Moadda oajvvadusá lidjin då Grafihkka dán oajvvadusánka rájnas stijlla gå la nav mentála bieles viehka nanos tjábbát tjielggim, ja jury guokta åvdep suohkangalbaj la nanos. Motijvan la fijnaavtagærddásasj. Duod- mij tjielggasit ierit dåjs ietjá oajvvat jus dáv vállji, de milta, ja dajs la dán oajvva- balanssa váre ja mera gaskan.den dasi majt tjuorgge iesj oajvvadusájs. Duodden la bierri giedjegin gáktsa lasta, dusán buoremus tjoavdos. Symbolihkka la álkkes ja tjiel-tjállá dættot jury da guokta symbåvlån nanos kultuvral- akta juohkka bájkkáj mij la Oajvvadus goappátjij guovloj gas, ja ålles galbba la vuogasplussmerka aktan sjaddi H asj tjanástahka, mij soajttá defineridum ådå Hábmera dábijt vuogas láhkáj várajda láhkáj aneduvvam.degu Hábmer, mij aj galggá guosská suohkanij mij galggá bájkkedemokratijaprosjevtan. válldá.ådå suohkana namma. sáme giellaháldadimguovlluj gullut.

ådå Hábmera ådåjakmánno 2019 11 Mij la duv mielas buo- remus suohkangalbba? Muhtem jury la tjadádam ienep gå 130 oajvvadusá ådå suohkangalbbaj ådå Hábmerij. Lå- gev oajvvadusá li fáron vijddásappot. Mij la duv mielas buoremus? - Alvaduvvam lav gå nav edna berustibme la, Jienasta ja vuojte 1 javllá jurya jådediddje Kjetil Strand. Sån la Vájku jury la ietjas bargov ållim, de ij la ådå 2 Funn it-vidnudagá márnánjådediddje ja sån suohkangalbba ájn mierreduvvam. Álmmuk la ednagav barggam idéåvddånahttemijn ja galggá aj bessat ietjas vuojnov åvdedit designajn. álmmukjienastime baktu. Nanos kandidáhta Næhttabielen nyehamaroy.no besa gitta - Vuostatjin árvustaláj jury gájka oajvvadusájt guovvamáno 1. bæjvváj ietjat favorihtav dåssju idéa milta. Dan maŋŋela heraldihka jienastit. Juohkkahasj guhti jienas la fáron gå njuolgadusájt gehtjadijma, gráfalasj/dájddalasj 1 000 kråvnå vuojtto vuorbbáduvvá. hámev ja ietjá gilposnjuolgadusájt. Gájka Mij dal dáhpáduvvá? oajvvadusájn ma li dán rádjáj jåvsådam la Næhttajienastime maŋŋela aktisasjnammadus nanos motijvva, dievddi galbav vuohkasit ja li mierret gålmmå finalista. Dá gålmmå almma álkke dádjadit. Moattelágátja li, javllá Strand. láhkáj hábbmiduvvi virggegrafihkkáris. Gåvå vuosedi jurya gárggalimev lågev Esski dalloj bessabihtit diehtet guhtimusj la buoremus oajvvadusájs. Vuostasj sadje oadtju oajvvadusájt dahkam. 10 000 kråvnå, nuppát ja goalmát sadje 5 000 Maŋutjissaj sáddi aktisasjnammadus ietjas kråvnå goabbák, ja nælját gitta lågåt sadje oajvvadusáv Divtasvuona ja Hábmera oadtju 1 000 kråvnå guhtik. suohkanstivrajda. Sij hæhttuji sæmmi - Snjuktjapárra sjaddá tjáppa suohkangalbba mærrádusáv mierredit jus suohkangalbba mij aktan tjoahkki, jus álmmukjienastibme ja galggá lága milta dåhkkiduvvat. aktisasjnammadus mijá rádev buorren gávnni, javllá Strand.8 9 10 11 Guovtes libá sáddim vargga sæmmi oajvvadusáv, deguAlekrávvis Elfábmo (ásadus) Dán suohkangalban vuojná Hárjjesváles la læhkám badjelin vuojnnep.silhuettaSkilggátjåhkås, mij Guolle (guollebiebmadibme) rievsagav. Rievsak la mihás dábálasj sihke Divtasvuona ja Tjuorggamij vuodo lasæmmi båttå la báro muoduk. Tjoarve (sáme kultuvrra) lådde Vuonan. Rievsagav álu Hábmera vuonajn, ja muhtem báktesárggom Hierenjárgan,Skilggátjåhkkå la mærkkan luondon vuojnnep, ja dat la gaskav oassen Divtasvuona ådå Hábmera nuorttalamosman buoragit Hábmer Dát la gievras oajvvadus edna ráfálasj ielle. sisbåhtusis. Dav dalága ájttsa gietjen. Báktesárggomanahká tjuodtjot mera ja gátte symbåvlåj gånnå æládusá ja ja dat la ållu sierralágásj, merustaláduvvi liehket 9 000gaskan. Gáttemærkka mij kultuvrra dættoduvvi. Dán Viehka moadda oajvvadusájn gå ij la avtak suohkanin jage vuorrasa, ja goappátjasisadná bárojt ja merav, Knut oajvvadusá duogen la edna li juhtusa jali låtte motijvvan. hárjjesváles ietjas galban. gudi libá dav oajvvadamHamsuna girjálasjvuodav ja berustibme, ja miellagiddis ja Jurya mielas la dát tjuorggam Návti aj tjuovvu judostiemáv dættodibá dat la ikonalasjduobddágijt. Gålle duogásj sierralágásj vuoge baktu. álkkes ja idéa buorre. Rievsak då guokta suohkana åvdep gåvvå mij merkaj aktijvuohtamerkaj valjes ednama ja symbåvllån buktá moadda suohkangalbajn. ja avtaárvvusasjvuohta.vejulasjvuoda ma li gájka buorre assosiasjåvnå. Sjnjuvtja li monogáma,ihttásj idedismårididdjen. Oajvvadus la sierralágásj aktan barggi ja mánájdisá suohkangalbaj aktijvuodan, ja suoddjiba. BáktesárggomOajvvadus aktit várev ja hárjjesváles la aj dakkir majt vuoset man guhkijt ulmutjabárov avtan ja sæmmi ulmutja dåbddi geográfalasj li dán guovlon årrum. Nubbemotijvan, ja la dåbdos várre guovlo ålggolin aj. Oajvvadus tjuorgge tjállá bájnoj vuoksjujguovlon. Gájkajda gudi båhti la aj tjielgas ja dav dalága jut ruoppsis, bieddjis ja alekvuoje suohkana tjadá la dát ájttsá. luluj hiehpat. Dá li bájno mavárre mærkkan. gulluji sihke julevsáme ja dáttja árbbedáhpáj dáfon. Juryájrrasa avtajienalattjat guorrasi dát la nannusamos oajvvadus ådå suohkangalbbaj. Såj gudi libá dav oajvvadam tjielggasit tjálleba majt ådå suohkangalbba merkaj, ja álkke l dádjadit tjuorggamav. Háme bieles la tjábbe, tjuovvu stijlav ja ij la ilá måhkes, ja symbolihkka aktu buoragit bierggi. Oajvvadusáv la álkke hábbmit váj tjuovvu ienemus heraldihka njuolgadusájt. Ja dat la aj ietjá suohkanij galbaj gaskan sierralágásj.

12 ådåjakmánno 2019 ådå Hábmera Ådå Hábmera suohkana oahppijn li moatte lágásj vaddása: lávllu, dánssu, tjuojadi ja lávllagijt tjálli. Niellja næjtso Hábmeris ja Ájluovtas li tjállám loahppaoasev “Mij lip dáppe” vuosádusás. Vi e’ her – Mij Lip Dáppe Vuosádus Vi er her – Mij Lip Dáppe lij Hábmera ja Divtasvuona allebiele avtastahttema álggomærkkan. Dáppe besa gæhttjat gåvåjt avtat dajs stuorámus kulturdáhpádusájs bájken gudik goassak. 320 máná 25 iesjgeŋga lándajs oassálasstin dán arvusmahtte vuosá- dussaj musihka, gåvåj, dánsa, tevstaj ja dramatiserima baktu alla kultuvralasj dásen. Bájnos, suohtas ja moattekultuvralasj - dakkir mán- návuodav sihti máná ådå Hábmerin. Låhpan båhtin moaddása gárvodum ietjasa tjáppemus gárvojda. Mij lip dáppe! 320 oahppe Hábmeris ja Divtasvuona allebieles ávvudalli ådå suohkanij ådåjakmáno 1. biejve rájes 2020.

ådå Hábmera ådåjakmánno 2019 13 Vargga 400 viek dudálasj gæhttje konsertav gæhttjin. Doarjju oah- pásmuvvam-Vargga 25 nasjåvnå lidjin siena nanna sæmmi båttå. Lávllun dåjmajtdáro-, sáme-, afghána-, india- ja somaliagiellaj. Gåvån vuojnávokalistav Hamid Sakhizada aktan afghána oahppij Hábmera Diehti gus besa åhtsåt doarjjagavskåvlåjs. dåjmajda maj baktu Hábmera ja Divtasvuona allebiele viesáda buo- Gájka gåvå: Svetlana Gracheva rebut oahpásmuvvi? 400.000 kråvnå li biejaduvvam Oah- pásmuvvam-foanndaj ådå Hábmerij. Boahtte juollodimájggemierre la vuoratjismáno 1. biejve 2019. Luo- jvov siebre/organisasjåvnå ja ásadusá Hábmerin ja Divtasvuonan bessi fåndas doarjjagav åhtsåt iesjgeŋga dåjmajda ja dáhpádusájda. Ulmme la galggá aktisasj dáhpádusáj ja bargo tjadá oahpásmuvvat. Álkke åhtsåt Gitta 10.000 kråvnå juolloduvvi juohkka doajmmaj jali dáhpádussaj. Ájnna majt hæhttu dahkat la mannat næhttabælláj www.nyehamaroy.no ja åhtsåmsjiemáv dievddet dáj diedoj: • tjielggi dåjmav • tjielggi gåktu álmmuk galggá bessat diehtet goassa ja gånnå dáhpádus/doajmma dáhpáduvvá • tjielggi oanegattjat masi rudá galggi aneduvvat • kontonummar gåsi máksep • duv namma ja telefåvn- nånummar, ja epoassta jali poasstaadræssa gåsi åhtsåmusá vásstádusáv sáddip Makkir dáhpádusá/dåjma Åvddåla la ådå Hábmer doarjjum paintballspellamav, grilliehkedav, giesselåhkåmkampánjav, lávvodakduojev sasneduojij, mánájgárddebarggij oahpásmuvvam- iehket, seminárra ådå Hábmera duobddágij, minerála ja industrija birra, ja dá li dåssju muhtem buojkulvisá. Gájbbádus la doajmma galggá sihke Hábmera ja Divtasvuona allebiele viesádijda liehket, ja galggá dáhpáduvvat juobbá dájs guoktá suohkanijn.

14 ådåjakmánno 2019 ådå Hábmera Girkkogárddebargge Jørn Ståle Sørensen. Gåvvim: Svetlana GrachevaGirkko - ájnas ulmutij iellemijnNiellja girkkoguovlo, vihtta girkko, 62.000 neljadismehtera girk- lip juo aktisasjbargujn ja rievddadimij, javllá girkkogárddebarggekogárdde. Dat sjaddá girkko háldon ådå Hábmerin. - Girkko la ájnas Jørn Ståle Sørensen.oasse ulmutjij iellemis. Dálla lip gárvedime avtastahttemij. ÁlggámGirkkoguovlo li Hábmer, Ienep gå rájgijt bállet - Gå galggap sláddjit girkkogárdijt Hábmerin de oajvvaduvvá divnaRivtakvuodna, Ájluovta/Ájládde ja Girkkogárddebarggen liehket ij la ma li 62 mål stuoraga, de ep tjoaggulvisrádijt aktan biedjatHierenjárgga. Da vihtta girkko li sæmmi degu “dåssju rájgijt bállet”. giehto avtaraják plena birra, varra aktisasj tjoaggulvisrádáj HábmerinOppájden, Hierenjárgan Ájluovtan, - Dav galggá njuolgadusáj milta labyrintaj lágátja rádes buoldan. Dat ja Divtasvuona allebielen. VuostatjinKarlsøyan/Dirvegin ja Vuohpen. dahkat ja soajttá dåbdojt hæhttu la hásstalus, edna ájgev gålådip ja sjaddá rievddadibme dispensasjåvnåvEdna guosse vieledit, sihke barggij ja lagámusáj ulmutja vájbbi ja masjijna bæjsstani. tjuovvot 2020 rájes. Oajvvadus laSån bargguj álgij 2018 guovvamáno, gaskan, javllá sån. Dálla jalggiji girkkogárdijt váj sjaddá guláskuddamin læhkám, ja ássjeja alvaduváj gå ájtsaj man edna guosse Suohkan vásstet girkkoj ja álkkep dajt sláddjit. maŋutjissaj Girkkorádes mierreduvvá.girkkujn ja girkkogárdijn manádi. girkkogárdij ruhtagåloj åvdås. - Gå li binnep båvne ja rabda de - Jage 2006 rájes li Hábmera jaÁjttsá girkko merkaj ålov ulmutjijda. - Muv mielas ienemus politihkkára sjaddá aj álkke girkkogárden váttsatjit Rivtakvuona tjoaggulvisráde læhkám- Girkko ulmutjijt vuosstáj válldá vuojnni man ájnas girkko la, javllá. sidjij gudi li juolgijs ja juvllaståvlå avtastahtedum dispensasjåvnåájnas aktijvuodajn gå li edna dåbdo, Labyrinnta, ij val pledna nan tjåhkkåhi. Ájnas la mujttet milta. Dat buoragit doajmmá, javllálehkus dal gássta, konfirmasjåvnnå, Juohkka girkkuj gullu akta jali ienep juohkkahattjan galggá vejulasjvuohta girkkooahttse Tanja Knutsen.hávddádibme jali hedja. Girkko ja girkkogárde. Hábmerin li ienep girkkov ja girkkogárdev guossidit, Jus sjaddá aktisasj tjoaggulvisrádetjoaggulvishuodnaha aneduvvi aj gå 3600 hávddesaje, Divtasvuona javllá Sørensen. de galggi girkkoguovlojn gålmmåálu ienep árggabæjvvásasj dåjmajda, allebielen birrusij 1500. Aktisasj tjoaggulvisráde sebrulattja guhtik, tjoahkkájjavllá Sørensen. Oassen girkko organiserimis ådå lågenanguokta sebrulattja. Ráddnávuodas gállasjlihttuj - Skierrestádáj dát riekta sjattaj. Aktu lijma bátsádallat. Bådådjo suohkana oassen lip fáron sebrudagás mij åvddån.Sven Åke Hagen, Skierrestáde åvdep suohkanoajvve Dav javllá Sven Åke Hagen. suohkanin lidjin diehkko - Ep dåbdå sijájt gudi li stádas-Gåvvim: Hanne Løkås Veigård Sån lij akta dajs maŋemus Skierrestáde hásstalusájt tivran sæmmi suohkanåjvijs Skierrestáden, tjoavddet. buoragit gå åvdep åvddål suohkan ådåjakmáno Demokratija suohkanstivrav dåbdåjma, 1. biejve rájes 2005 Bådådjojn Gatjádallamguoradallam gájka ja ij la dåssju kontåvrå milta avtastahteduváj. gådijda vuosedij 62 prosenta viehkalit gå la nágin måhkke. Ejma bierggi lidjin avtastahttema vuosstij. Valla iv jáhke demokratija la Suohkanin lij måttij jagij tjadá Álmmuktjåhkanimijn ulmutjij makkirak láhkáj nievrep dilen. hæjos ruhtadille. Ejma nagá miella vehi duobbánij. Ienebu Unnep suohkanin ihkap e dahkat majt galgajma. Miján ja ienebu jáhkkin Bådådjo- goassak gássjelis mærrádusájt ællim ga heva vidnudagá jn avtastahteduvvat máhtij dagá, ájádallá. jalik stuorra dåjma ma rudájt sjaddat vuogas. Rádevadde Bájkke ja stáda buktin. Stáhta juollodimij álmmukjienastime boados lij 1980-lågo rájes la juohkka mij viesojma. Dát ittjij maná, guokta jiena ienep avtastaht- ássje nievres guovlluj mannam javllá sån. temij gå aktu joarkket. smávep bájkijn, vájku gut la Vejulasj avtastahttem gålm- Jáhkká moattes demokratija stivrrim, miejnni Hagen. mi guoradaláduváj. Válljij- åvdås juorrulin ja gå sjaddin - Iv vuojne gåktu galgajma ma Bådådjov, danen gå dán rabdaguovllon. nahkat aktu bierggit, javllá.

ådå Hábmera ådåjakmánno 2019 15Pernille (gårob.) vádtsá Hábmera Montessoriskåvlån, gånnå ieddnes Oalgesbielen: Solveig ja áhttje Kurt sijdan soapptsoba.Ann-Julie aj åhpadiddjen barggá. Sunnu duogen Solveig, ja gaskan Goappátja gåvå: Svetlana Grachevagahperijn Hedda.Vájmmelis familljagudi bájken soapptsu- Mij ep goassak sjatta jåhtet. Dav javllá famillja Bye Eliassen Nessan. fálaldagá, ja famillja aj dåjmalattjat sæbrrá váj asstoájggefálaldagá liLijkkuji liehket ålggon luondon, ja sijáj mielas la lahkabirrasin edna jådon.Kurt Eliassen, Ann-Julie Bye Eliassen, iehtjama mielas gávnnam hiebalgis Gáttek nuorrek Sihke Ann-Julie ja Kurt sávvabaja máná Solveig (6), Hedda (8) ja Per- stuorrudagáv vidnudagán. Famillja aj lijkku ålggon liehket. Siján Skutvijkan sjaddi ienep dåjma boaht-nille (10) li årrum tjáppa bájkkáj Ness Valjes la ietjasa vanntsa majna suolluj milta teájggáj.mij la nágin gallegasj kilomehtera Ann-Julie Bye Eliassen barggá sihke gålgådi giesen. - Dálla gæhttjali gåjkkeguollebuvta-Skutvijkas lulleoarjjelij. mánájgárddeåhpadiddjen Skutvijka - Dat la akta dajs fijnásamos dáppen dimev ásadit, ja iesj lav fáron ådåHiebalgis stuorrudahka mánájgárden ja åhpadiddjen Skut- årrot, javllá Kurt. vidnudagán Norwegian Harvest mijKurt la maŋemus lågev jagijt læhkám vijka Montessoriskåvlån. Sån sjattaj Ness la aj bivnos sadje váttsatjit, ja galggá gæhttjalit dákkijt sjattadit nuo-Nordsalten Blikk bæjválasj jådedid- bajás Skutvijkan. edna ulmusj dåppen váttseldi. ren Hábmerin, javllá Kurt.dje, biggimvidnudahka mav áhttjes - Dábbelis lav mån. - Vargga juohkka bále gå lip bednagi- - Ihkap dássta sjaddá æládusdåjmaásadij jagen 1997. - Mij lip agev soapptsum unnep jn váttsatjime, de iehtjádijt iejvvip, ietjá sajijn suohkanin aj ájge nalluj.- Mij tsieggip ådå gådijt ja divudip bájkátjin årrot, ja ep goassak sjatta javllá Kurt. Åvddånahttemieme. Duodden unnep snihkkárbar- jåhtet. - Miján la nav edna dahkat dáppe Kurt subtsas Nordsalten Blikkan ligojt ja blikkenslagerbargojt válldep, Eliassen famillja li dåjmalattja asstoá- Nessan ja lahkabirrasin váj vargga ep muhtem bargo suohkana åvdås, vallajavllá Kurt. jgen, ja diehti mij galggá sajenis jus hinna juohkka sajen guorristit, javllá suohkanij ælla tjanáduvvam ietjasaVidnudahka la nágin tjuohte mehtera galggá valjes iellemav viessot unna Ann-Julie. bæjválasj dåjman, ietján gå hæhttujifamilja ådåsit biggidum ja divudum bájkátjin. Ådå suohkan moadda tsieggimåhtsålvisájt sáddit.goades, ja vidnudagán li uddni niellja - Ij máhte tjåhkkidit ja vuorddet juoga Sij e jáhke suohkanavtastahttem sjad- - Maŋemus jagev lip ájttsam ássjegie-bargge. galggá dáhpáduvvat, javllá Ann-Julie. dá nav ednagit familja árkkabæjvváj htadallamájgge la unnum. Vuojnnet- Vidnudahka buoragit jåhtå rudáj Iesj sisbandy-hárjjidallamijt ja bál- vájkkudit. Hábmera suohkan ienebut vuorotgáktuj, javllá Kurt. lo-tjiektjam-hárjjidallamijt jådedav - Munnuj ja mánájda la vuogas gå mi- æládusájt, javllá Kurt.- Miján li ienemus dåjma giesijt, Montessori-skåvlå unna hállatjin, ján la skåvllå ja mánájgárdde bájken. Duoddis sávvá dákkir buorremie-valla miján la agev læhkám nuoges ja álu lip manoj nanna bállotjiekt- Skutvijka ja Ness bájkijda la ájnas lakvuohta joarkká ådå Hábmerin aj.dahkat dálve tjadá aj. Álu hæhttup jam-gilppusijn mánáj siegen, subtsas jut mánájgárdde ij gádo. Nágin jagelijgge barggijt lájggit, ja jur dálla lip sån. dássta åvddåla lidjin 24 mánágietjas barggamin. Åvddåla lijma vehi mánájgárden, valla dálla li dåssjustuoráp vidnudahka, valla dálla lip gudás vil, subtsas Ann-Julie.

16 ådåjakmánno 2019 ådå HábmeraIerit jåhtte vuojno Erlend Elias Silje Nordnes Gåvvim: Tom Øverlie/NRK p3 Priváhta gåvvåSilje Nordnes (34) la dåbdos P3morgen prográmmajådediddje Erlend Elias Bragstad ietjastit fállá sihke surgo ja ávo tjadá. Sån laradion ja “Skårungen” TV:an. 14 jage maŋŋel gå sijdas jådij de vehi nammaduvvam Jage nordlendigin ja Vuonarijka ienemus fábmu-ájádallá ruopptot jåhtet vas. lasj homofijlla. Valla sjaddá gus gudik guossak sijddaj Divtasvuod- naj jåhtet?Hábmer – gålmmå assosiasjåvnå? Divtasvuodna – gålmmå assosisasjåvnå?Værálda fijnámus sadje. Váre. Ja bæjvádahka! Dåbddu degu agev la fijna Stáddá. Tjáppa sáttojgátte. Beraj.dálkke dåppe.Divtasvuodna – gålmmå assosiasjåvnå? Hábmer – gålmmå assosisasjåvnå?Hárjjesvállá. Stáddá. Ja bállotjiektjam - danen gå kámpajt Ájluovtan spelaj- Trádná háksatjuovgga. Knut Hamsun. Ja diedá joarkkaskåvllå, vájku iesjma ja almma láhkáj vuojtádalájma. ittjiv goassak dåppe váttse.Buoremus mujtto bajássjaddamis?- Åh, ij la vejulasj avtav válljit divna iehtjádij åvdån. Valla vat ådåsit - juohk- Buoremus mujtto mánnávuodas?ka mujton la tjáppa dálkke. - Dajs li nav ållo… Valla gå tjalmijt dahpav ja maŋus ájádaláv, de boadávMajt HÆHTTU dahkat gå la sijdan guossen? stuorrafamilja gassko. Tjåhkanam lip áhtje terrasan, goarddelip ja nuorev- Sijddaj vuolgáv gæssáj, javlajda ja bæssátjijda. Juohkka giese galgav ådå várdudallap.tjåhkå nali, Vetena nali nav moaddi gå vejulasj, kájas tjiellit Trádnán vájkumakkir dálkke la fæsstaj sæbrrat sihke Oppájden, Trádnán ja Skutvijkan. Majt HÆHTTU dahkat gå la sijdan guossen?Gåvvida gåktu lij Divtasvuonav iejvvit. - Famillja la ållu bajemusán listan. Ja de li muhtem vuorrasa gej lunna- Ejma heva æjvvala åvddål aktan bådijma joarkkaskåvllåj, ietján gå lijkkuv manádit. Sijdan lav læhkám gudá gitta gávtse bále jahkáj. Gå áhttjebállotjiektjama tjadá. Nuora Hábmeris ja Divtasvuonas lidjin ham degu jámij tjavtjan de iv desti diede man álu sjattav manádit.nuora ietján, valla muhttijn lij nievres dille bájkij gaskan. Dålusj guottolidjin ájn báhtsám, njuolgga rasissma. Dårrun vargga juohkka ájnna Gåvvida gåktu lij Hábmerav iejvvit.diskotekiehkeda. Uddni imájdaláv manen ållessjattuga ettjin sehkana ja - Munji lij Hábmer ienep urbána. Dåppe lij rámbuvdda biktsasij ja duon dánoattjo nuorajt tjåhkkidittjat ja ássje birra ságastit. Doarrot lij dábálasj. dávverij tjællárin, ja dåktår ja frisørra. Stuoráp sebrudahka lij. IenemusátBuorak gå dille la ietjá uddni. Diehtep ienep nubbe nuppe iellema birra. Gå bállotjiektjama tjadá æjvvalijma. Månnå lånudambeŋkan lidjiv valla iehttsivoahpásmuvvap, de vuojnnep ienemus ássje li muodugattja. sosiála oasev.Majt javla avtastahttema birra?- Diedá iv heva tjuovo. Åvddåla soajttiv Oslon tjåhkkåhit ja moarádit ássjij Majt javla avtastahttema birra?badjel ma sijdan dáhpáduvvin. Dálla lav ájttsam ij la dassta makkirak ávkke. - Tjuovov nav buoragit gå ber máhtáv, ja vájku rájá badjel la læhkám stuo-Luohtedav sij gudi li lahka vuogas láhkáj mierredi ássjijn. jmme, de vuojnnet buoragit manná. Suddo gå suohkana namma ij galgaNávti máhttá ådå Hábmer sjaddat bivnos nuorra ållessjattugijda: liehket Divtasvuodna. Sjattav dávk agev javllat månnå lav Divtasvuonas,- Guoskavasj, geldulasj barggosaje ja dågålasj kommunikasjåvnå, váj dåhku mihá lav dassta. Mentála gåvån la allebielle lagábu Hábmerij gå Gásluoktaj.bæssá váni máksemis mådtsot. Image gáktuj galla Hábmer buoragit rijb-bá, valla le nav edna majt máhttá buoredit. Luonndoiellemis la nav edna Návti máhttá ådå Hábmer sjaddat bivnos nuorra ållessjattugijda:berustibme. Guláv álu Lufoahtta la dievas. Allit ienep mannoruvtojt hiejte- - Geldulasj barggosaje, ma ælla ga bájkkáj tjanádum. Ja turismav hæht-da. Dibddit ulmutjijt Hábmerav vásedit! tu åvddånahttet. Mij la dal Lufåhtan fállát, mij ij ådå Hábmerin gávnnu?Mij galggá sajenis jus dån galga sijddaj jåhtet? Årudahka la hásstalus. Luluj vuogas jus ienep tåmmtåæjgáda lidjin dajvajt- Mujna l ihkeva buorre barggo man åvdås lav ednagav barggam váj dav gal- vuobddet.ggiv oadtjot. Dat la Oslon ja dåssju dáppe. Maŋemus ájge lav vehi ståhkamájádusájn Hábmerav gæhttjalit jahkáj. Valla iv dávk aktu boade. Jáhkáv dat Mij galggá sajenis jus dån galga sijddaj jåhtet?la sihke bargo ja iellemguojme duogen. Vuojnos dav. - Jus lidji lahkke jagev dássta åvddåla gatjádam, de ihkap lidjiv javllam mujna la vehi miella. Áhttje lij vuorastuvvamin ja luluj hávsske suv siegen liehket. Dálla la sån vuolggám. Mujna l viellja Oslon ja oabbá Drammenin. Ieddne ájn Divtasvuonan årru, valla sujna la aj årudahka Bådådjon ja la álu oarjjan, navti álu æjvvalip. Ja de la máj barggo. Iv dávk goassak ruopptot jåde. De gal lidjiv hæhttut ålles familjav ja ihkap radiostasjåvnåv fáron válldet, haha. Valla mánnávuoda goadev gal ep vuobde, navti ájn boadáv Stuorgæddáj sielloráfe åtson.