Eesti Jahimees 02 2023

ISSN 1406-6661JAHINDUS- JA LOODUSAJAKIRI 2023 2 UUSI TEATEID ÖKODUKTIDEST VARDI JAHISELTS JAHIMEHED RAIESPORDI MM-IL Hall- ja valgejäneseHIND4.90€ küttimisest Eestis

UUS BERETTA BRX1 Uus innovaatiline otseveolukuga ja vahetatavete relvaraudadaega jahivintrelv Itaalia relvatootjalt Beretta. Lisaks on relv varustatud ärakäiva salvega, reguleeritava päästikuga ja optilise sihiku kinnituse valmidusega, mis baseerub Tikka Optilock’i või Picatinny süsteemile. Relva on lihtsasti võimalik muuta vasakukäeliseks lukukäepideme ja väljaviskaja ümbertõstmisega. 57cm ja 51cm relvarauad on varustatud 14×1 suudme- keermega. Kaliibrid: .308Win ; .30-06Spr ; .300WinMag HIND 1690 € Paremakäeline Vasakukäeline Eemaldatav padrunisalv Otseveolukk Kolmeastmeline vinnastusnupp 8-sulguriga lukk 14x1 suudmekeere Picatinny siin lisab turvalisust põhivarustuses Tallinnas Tartus www.schotter.ee Mustamäe tee 18 Raatuse 20 tel 655 0295 tel 745 1136

20 Sisukord 36 38 6 Juhatuse koosolek märtsis 1 8 Suve suursündmus ootab jahimehi 64 32 Ida-Virumaale 20 Hall- ja valgejänese küttimisest Eestis 26 Uusi teateid ökoduktide varjatud rohelisest maailmast 32 Vardi jahiselts – kahel pool Kasarit 36 Tuudi jahiselts Matsalus 38 Raiesportlased ei jahi ainult võidukarikat 44 Rahvusvaheline noorte jahindusprojekt Soomes 46 Õnnetu number neli 47 Varitsus kanalas 51 Levinumad plii asendusmaterjalid jahinduses 54 Eesti jahispordi liidu võistluskalender 2023 56 Vibujaht 60 Põdravasikapelmeenid 62 Tegusa küti sünnipäevajaht 64 Inglismaal õitsesid lilled 66 Jahitemaatika Knut Hamsuni raamatutes 72 Põdra õnnetu lõpp Esikaanel JAHINDUS- JA LOODUSAJAKIRI 2023 2 halljänes (Lepus europaeus) UUSI TEATEID Foto ÖKODUKTIDEST Ingmar Muusikus VARDI ISSN 1406-6661 JAHISELTS JAHIMEHED RAIESPORDI MM-IL Hall- ja valgejäneseHIND4.90€ küttimisest Eestis 3

JAHIVARUSTUS E-POOD Varitsusjahiks kevadises metsas BURREL S22 WA LAINURKKAAMERA 299 DÖRR BURREL MUUDETAVA S12HD+SMS III VÄRVUSEGA RELVALAMP 219 139 PROHUNT KAAMERA 99 Kompaktne salvestav rajakaamera BURREL FIREFIELD ACTIVE LASERDESIGNATOR HUNTER PRO 139 Raadiosisendiga aktiivkõrvaklapid. Laservalgusti öiseks varitsusjahiks 79 Tutvuge kogu meie www.jahivarustus.ee • tel 677 8111 Näidistesaal Tallinn, tootevalikuga aadressil Ehitajate tee 114. E–R 9–17

Jahindus- ja loodusajakiri 2 (281) 2023 Suvele mõeldes Ajakirja väljaandmist toetab keskkonnaministeerium. K evadel ja suvel toimub Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne, Eestis hulk suurüritusi, ajalehe Jahimees järglane. mida paljud jahimehed www.ejs.ee juba pikisilmi ootavad. Aprillis peetakse Tartus TOIMETUS traditsioonilist Maamessi. Sealt peab Tallinn, Kuristiku 7, 10127 iga korralik eestlane läbi käima. Suur Telefon 602 5976 on käsitööliste hulk, kes pakuvad nii [email protected] maa- kui ka linnarahvale oma hõrku PEATOIMETAJA ja tervislikku toodangut või Jaanus Vaiksoo meisterlikku käsitööd, mis jätab varju [email protected] kõikvõimalikud ilmakuulsad TEGEVTOIMETAJA kaubamärgid. Üha enam hinnatakse Katrin Streimann kodulähedast, tahetakse toitu, mis on [email protected] puhas, väärtuslik, mida saab TOIMETAJA usaldada. See on jahimeestele sobiv Andra Hamburg koht, kus teha oma mõtteviis ja [email protected] väärtushoiakud nähtavaks. Eesti jahimeeste selts on kohal! REKLAAM Küllike Ormus Maamessi muudab seekord eriliseks samal ajal toimuv raievõistluste MM, [email protected], telefon 528 7418 kus maailma parimate saemeestega võtavad mõõtu Eesti koondislased. TOIMKOND Eesti Jahimees tutvustab lähemalt neist Taavi Ehrpaisi, Karina Riivet ja Peeter Hussar, Mati Kaal, Heino Kasesalu, Ralf Elfenbeini. Tõotab tulla äge ja publikut haarav võistlus! Kaupo Kindsigo, Tiit Randla, Tiit Randveer, Endrik Raun, Arles Taal, Tõnu Traks, Juuli teisel nädalavahetusel peame kokkutulekut. Igasuvised jahimeeste Andres Lillemäe, Peep Männil. pidupäevad on seekord Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel. „Maa all ja maa KUJUNDUS MENU peal!“ kuulutab kokkutuleku tunnuslause – nii et on, mida oodata! TRÜKK Printall Kuuldavasti on virulased selleks peoks juba mitu aastat valmistunud. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Igal juhul võtab iga jahimees pere kaasa ja sõidab 7. juulil Ida-Virumaale. Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Nädal varem tuleb tingimata käia pealinnas laulu- ja tantsupeol, sest kurja Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. viiruse tõttu on seda koguni kaks aastat edasi lükatud. Noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist 2. juulini. EESTI JAHIMEESTE SELTS Telefon 602 5970 Pärast jahimeeste kokkutulekut jõuavad kiiremad ehk vaevalt heinateoga [email protected] valmis, kui juba tuleb jooksujalu Lõuna-Eestisse tõtata. Autoralli MM-etapp TEGEVJUHT toimub 20.–23. juulini ja kui Tänak sõidab, siis on sel ajal Eesti kohal Tõnis Korts [email protected] vaid üksainus suur tolmujutt. Taas üks põnev suurvõistlus, mis tuleb TEGEVJUHI ASETÄITJA huvilistele koju kätte. Andres Lillemäe [email protected] Kaastöid ootame paaritu kuu Sport on tõusnud viimasel ajal äraspidisel kombel maailma uudiste 1. kuupäevaks, kuulutusi ja reklaame fookusesse. Rahvusvaheline olümpiakomitee ROK teeb suuri pingutusi, paaritu kuu 25. kuupäevaks. et lubada Venemaa ja Valgevene sportlased taas võistlema. Pange tähele, Ajakirja kojukandega seotud probleemid seejuures ei räägi need spordiametnikud sellest, kuidas saavad võistelda ja palume edastada Omnivale. treenida Ukraina sportlased. Paljud nendest ei tee ammu enam mingit Üldinfo www.omniva.ee; sporti, vaid kaitsevad kaevikutes oma kodumaad sellesama Venemaa eest, e-kiri [email protected]; kellel jätkub jultumust oma õigusi nõuda, ja kes ikka veel leiab Euroopast klienditeenindus 661 6616. endale liitlasi ja eestkõnelejaid. Minu jutt jõudis jälle sõjani. Teisiti see polegi vist võimalik. Nii on meie kõigiga, kui teeme oma igapäevaseid töid ja tegemisi, kui meil on ka pidupäevad või toredad ettevõtmised, millest tunneme üheskoos rõõmu. Aga kõige selle kohal on katkematu sõja vari. Teadmine, et mitte kaugel Ukrainas käib pidev võitlus elu ja surma peale – päevast päeva, kuust kuusse … Ikka tuleb see mingil hetkel meelde, ikka lähevad jutud sõjale. Me ei saa paraku ühegi sündmuse üle kogu hingest rõõmustada, seni kuni kestab sõda. Selgemalt kui kunagi varem tajuvad need põlvkonnad, kes pole sõda oma nahal tundnud, milline väärtus on vabadusel ja rahul. Suvi on ees ja ärgem laskem tigedal idanaabril neid ilusaid päevi ära rikkuda. Minu kadunud naabrimees ütles kord ühe meie tänaval toime pandud sigaduse peale: „Mõni kohe peab hirmsasti vaeva nägema, et teistele sitta keerata.“ Olen viimase aasta jooksul mitu korda mõelnud, kui täpselt see Venemaa kohta kehtib. Niisiis, ei tohi nina norgu lasta ja anname igaüks oma väikese panuse, et Ukraina selle sõja võidab. JAANUS VAIKSOO Eesti Jahimehe peatoimetaja 5

- Juhatus - Juhatuse koosolek EJS-i majas. JkouohsaotlueskemärtTEKSsTjaFOiTOsEJS E esti jahimeeste seltsi (EJS) juhatuse korraline koos- Pliihaavlite kaasas kandmise kohta Väljavõte määrusest olek toimus 9. märtsil. selgitas Luht järgmist: „Kui „roheline“ Päevakorras oli seitse ala on piiritletud „sinise“ alaga, siis on „(19) Kuna praktikas on raske tõendada, punkti. Koosolekut juhtis jahimehel õigus läbida pliihaavlitega ka missugust konkreetset laskmisviisi pliid Margus Puust, osales 18 juhatuse liiget. „sinine“ ala, kuid jahimees peab inspek- sisaldavat laskemoona kaasas kandev torile suutma ära tõendada, et tema isik kasutada kavatseb, on asjakohane Pliimoona soov oli just nimelt „sinise“ ala keskele kehtestada õiguslik eeldus, mille koha- keelustamine arutelu jääval „rohelisel“ alal pliihaavlitega selt käsitatakse igaüht, kes tabatakse jahti pidada. Aga „roheline“ ala oli igast märgaladel või nende ümbruses pliid Esimene päevakorrapunkt käsitles plii- küljest ümbritsetud „sinise“ alaga, sisaldava laskemoona kaasas kandmi- haavlite keeldu märgaladel. Selgitusi seetõttu sellele „rohelisele“ alale jõud- selt kas siis, kui ta on laskmas või oli tulnud jagama Uno Luht keskkonna- miseks pidi ta pliihaavlitega läbima laskma mineku osana, isikuna, kellel on ametist. Ta tutvustas esmalt pliimäärust „sinise“ ehk pliikeeluga ala.“ kaasas pliid sisaldav laskemoon märg- ehk Euroopa Komisjoni 25. jaanuari alal laskmise ajal või märgalale laskma 2021. aasta määrust 2021/57. Alates Määrust käsi- mineku osana. Teisisõnu peab see isik 15. veebruarist on Euroopa Liidus kee- tatakse kui plii- ise tõendama, et ta kavatses tegelikult latud pliihaavlite kasutamine ja kaasas haavlite kasutamise minna mujale laskma ja läbis märgala kandmine märgaladel. ja kaasas kandmise üksnes selleks, et mujale laskma keelamist märgaladel minna“. Määrus on uus ja selle rakendamisel just jahipidamisel. on ilmnenud ka probleeme. Näiteks ei Just see määruse säte on jahimeestes olnud määruse sisu jõustumise ajaks 6 tekitanud arusaamatust. Raske on ette kohalikku seadusesse üle võetud. Jahi- kujutada, kuidas see praktikas realisee- seaduses puudub konkreetne sõnastus ruma hakkab. märgalade kohta ja ka vastutussäte. Juhatuse liikmetel oli küsimusi, mil- lele ettekandja vastas. Küsiti näiteks,

- Juhatus - kas määrus laieneb ka lasketiirudele. Jahimehed ei pea Ülevaade metssigade Vastus oli eitav, sest tegemist on jahi- normaalseks, küttimisest pidamist reguleeriva õigusaktiga. et metsakasvatajad saavad tulemus- Metssigade maakondlikest küttimismah- Muidugi huvitas juhatuse liikmeid palka jahimeeste tudest tegi ülevaate Priit Vahtramäe. eelkõige, kuidas hakkab keskkonna- trahvide pealt. Keskkonnaagentuuri seirearuande amet tegema järelevalvet määruse täit- järgi kütiti eelmisel hooajal mise üle. Jõustunud määrust käsita- taja põhimõttelise vea tõttu. Taheti 11 401 metssiga ja hinnang mets- takse kui pliihaavlite kasutamise ja sada protsenti mändi, aga tulemus on sigade asurkonna suurusele anti kaasas kandmise keelamist märgaladel segamets. Koostööd Hiiumaal kahjude 2021/2022. aasta talve lõpus: just jahipidamisel. Pliihaavlite kasuta- hüvitamiseks kahjuks ei toimu. RMK 12 000 kuni 13 000 isendit (keskmine mise ja kaasas kandmise üle ei planee- metsakasvatuse vigu ei peaks maksma asustustihedus ligikaudu kolm isendit rita ega tehta eraldi kontrolli, vaid seda kinni jahimees. Selline tegevus küll ei 1000 ha kohta). Kütitud 11 401 mets- tehakse muu jahijärelevalve käigus. ole koostöö.“ siga oli võrreldes aasta varasemaga Teinud kindlaks jahipidamise, kontrol- (9978 isendit) 14,3% rohkem. Aru- lib keskkonnaamet, kas jahimees asub Samuti ei pea jahimehed normaalseks, andest on näha, et kütiti ka soovitu- märgalal või märgalaga piirneval alal ja et metsakasvatajad saavad tulemus- sele vastavalt 46,2% emiseid, mis oli kas ta kannab kaasas pliihaavlitega palka jahimeeste trahvide pealt. rohkem kui eelneval kahel aastal. laskemoona. Männiste sõnul räägiti eelmisel aastal lepingute teemal ja vajalikuks peeti Keskkonnaagentuuri soovitus oli Ettekandja sõnul jahimehi pool aas- vastastikust hoolsuskohustust. RMK 2022/2023. jahihooajaks suurendada tat ei karistata. Rikkumise korral piir- lepingut eelmisel aastal ei muudetud, küttimismahtu vähemalt 14 000 isendile, dutakse hoiatusega ja selgitatakse jahi- kuid ollakse seda meelt, et lepingu et takistada metssigade arvukuse suurene- mehele määruse sisu ning piirangu muutmisega tuleb edasi minna. mist ning vähendada SAK-i levikuriski. järgimise vajalikkust. Koosoleku juhataja Margus Puusti Šaakali- ja rebasejahi Alates 20. augustist (linnujahi sõnul tuleb seista hea, et EJS-i ja RMK ühtlustamise ettepanek algusest) hakatakse karistama. See senine hea koostöö jätkuks. Juhatuse tähendab, et kui pärast linnujahihooaja liikmed tänasid Kalev Männistet põh- Šaakali- ja rebasejahi aegade ühtlus- algust avastatakse kütt, kes viibib märg- jaliku ja huvitava ettekande eest ning tamise ettepanekust rääkis Jaanus alal või märgalaga piirneval sajameetrise kinnitasid omalt poolt valmisolekut Põldmaa. Praeguse korra järgi võib raadiusega alal pliihaavlitega, alusta- konstruktiivseks koostööks. rebasele pidada peibutus-, varitsus- või takse selle isiku vastu asjaolude välja- hiilimisjahti ja jahti kastlõksuga selgitamiseks väärteomenetlus. Jahimeeste seltsi struktuur 1. augustist 31. märtsini, uru- või aju- jahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe Ülevaade ulukikahjudest Järgmine päevakorrapunkt käsitles kasutades 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. EJS-i struktuuri: EJS, maakondlik Ülevaate riigi metsamajandamise keskus, jahiselts. Jaak Volmeri sõnul Kaitseala piires olevatel merelaidudel keskuse (RMK) ulukikahjudest tegi tuleb organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja väikesaartel võib rebasele ja kähri- RMK jahindustalituse juhataja seisukohalt seltsi struktuuri korras- kule jahti pidada kastlõksu- või jahi- Kalev Männiste. tada. Ta andis põhjaliku ülevaate koeraga 1. oktoobrist 30. aprillini. maakondade kaupa: kuhu kuulutakse, Šaakalile võib pidada peibutus-, Traditsiooniline aastaülevaade on kuidas on korraldatud maksusüs- varitsus-, hiilimis- või ajujahti ja jahti RMK-l olemas aastast 2015. Erilist teem jms. piirdelippe kasutades 1. septembrist ulukikahjude suurenemist 2022. aastal jahiaasta lõpuni ning jahti jahikoeraga ei olnud. Üldiselt tekitasid kahju kolm Praegune struktuur ei kindlusta 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. ulukiliiki, kellest kõige rohkem kahju tugevat organisatsiooni. Küsimusega tegi põder ning kahju oli suurim Jõgeva tegeldakse ka edaspidi, kuni jätku- Ettepanek oli, et sarnastel liikidel ja Tartu maakonnas. Metskitse ja puna- suutlik ja tugev struktuuriettepanek võiks olla ka sarnased küttimisajad. hirve tekitatud kahju oli marginaalne, on välja töötatud. Siis saab seda laie- Juhatus toetas ettepanekut. Jaanus välja arvatud Hiiumaal. malt arutada. Põldmaa sõnul toetavad ka põllumehed seda ettepanekut. Saarlastelt tuli ette- Aasta 2022 oli eriline, sest aktide Jahipidamisest panek ka mägra jahitähtaja kohta: alusel ületas hirvede tekitatud kahju Nursipalus võiks alustada kuu aega varem. põdrakahju. Punahirve tekitatud kahju oli 58 hektarit ja põhiliselt Hiiumaal. Nursipalu harjutusväljaku küsimuse Kohtumine EPKK-ga jahinduse seisukohalt avas Mati Kivistik. Andres Onemar esitas Hiiumaa jahi- Ta näitas kaardil, milliseid jahialasid Ülevaate kohtumisest Eesti põllu- meeste vaate: „Maaomanikega kokku- harjutusväljak haarab. Jahimehed majanduse ja kaubanduse kojaga leppel võtsime kohustuse küttida igal peavad mõtlema, kuidas täita riiklikku (EPKK) tegi Tiit Tammsaar. EPKK aastal kümme protsenti rohkem hirvi, (sh sigade Aafrika katku ohjamine) ja juhi Ants Noodiga kohtusid 7. märtsil mida ka tegime. RMK muutis ootama- ühiskondlikku tellimust aladel, kus on Tiit Tammsaar ja EJS-i tegevjuht tult kahjude hindamise arvestust, mil- suured piirangud. Tõnis Korts. Tammsaar tutvustas põllu- lest tulenevalt maksis Hiiumaa jahi- meeste katusorganisatsiooni juhile selts 26 000 eurot kahjutasu, Leluselja 7 EJS-i juhatuse eelmisel koosolekul jahiselts veel vaidleb. RMK juht väitis, tehtud tihedama koostöö ettepanekut. et tahetakse koostööd teha, kuid RMK Lepiti kokku, et kui tingimused sobivad, tegevus seda ei peegelda. Tegelikult saab EJS-ist ka EPKK liige. juhtus, et kahju tekkis ka metsakasva-

- UUDISED - Relvaloa saab vaid Kontroll pliihaavlite Euroopa Liidu ja NATO kasutamise üle liikmesriigi kodanik President Alar Karis kiitis 9. märtsil heaks seadused, Pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märg- mis käsitlevad relvaloa taotlemist ja menetlust, finants- aladel ja veekogude lähistel jõustus 15. veebruaril. valdkonna väärteokaristuste määrasid, keskkonnakaitse- lubade menetlust. Nõude täitmist hakkab keskkonnaamet jahtide järelevalve käi- gus kontrollima kohe. Esimese poole aasta jooksul (kuni linnujahi Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus võimaldab alguseni) on kontrollide eesmärk juhtida tähelepanu muutusele üle minna täisdigitaalsele relvaloamenetlusele ning võtta kasutu- ja eksijaid ei karistata. Uued piirangualad on näha spetsiaalsel sele uue teenistus- ja tsiviilrelvade registri, mis on liidestatud teiste kaardikihil. loamenetluses vajalike andmekogudega. Elektrooniliseks muutub ka relvaloa omaniku järelevalvetoimik. Samuti sätestatakse Euroopa „Piirangu vajalikkuses on raske kahelda, sest plii on mürgine Liidus (EL) relvadega seotud infovahetuse täpsem kord. EL-i riigid nii lindudele, loomadele kui ka inimesele,“ ütles keskkonnaameti vahetavad infot ka relvaloa väljastamisest keeldumise kohta. peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu. „Eesmärk on mürgise moona kasutamine tulevikus täielikult Relvaluba saab taotleda vaid eesti keelt heal tasemel valdav lõpetada, kuid seda ei saa teha üleöö. Jahimehed vajavad sujuvat välismaalane, sest relvaeksam on edaspidi täies mahus eestikeelne. üleminekuaega, et muutusega kohaneda ning moon ja vajadusel Samuti täiendatakse seadusega relvaloa väljastamisest keeldu- ka relvad tasapisi välja vahetada,“ selgitas Avarsalu. mise aluseid ja nähakse ette, et teatud raske kuriteo toime pannud inimene ei saa kunagi relvaluba. Veelinnujahil on pliimoon olnud keelatud juba kümme aastat. Veebruari keskel jõustuv piirang keelab pliihaavlite kasutamise ja Edaspidi väljastatakse Eestis relvalube vaid Euroopa Liidu ja kaasas kandmise märgaladel ning veekogude lähisetel ka siis, kui NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes jahitakse metslinde või väikeulukeid. elavad Eestis elamisõiguse alusel. Määratlemata kodakondsusega inimestele väljastatud load kehtivad loal märgitud kuupäevani ehk „Eesti on märgalade ja veekogude poolest erakordselt maksimaalselt viis aastat. Teiste välismaalaste load kehtivad ühe rikas, seetõttu tuleb pliihaavlite kasutajatel edaspidi olla väga aasta. tähelepanelik. Märgaladel või veekogude lähistel jahti pidades tuleb arvestada, et keskkonnainspektorid soovivad üle vaadata Seadusega kehtestatakse ka võimalus maksta hüvitist kohali- jahimehe haavlivarud ja veenduda, et kaasa pole võetud keelatud kele omavalitsustele, kelle territooriumil on kaitseväe ja kaitseliidu pliimoona. Esimesed kuus kuud pühendame kontrollimisel harjutusväli või kes peavad harjutusväljadega kaasnevat müra, rohkem tähelepanu sellele, et kõik jahimehed muutust märkaks, vibratsiooni ja suurenenud liikluskoormust taluma. Politsei- ja karistamine pole eesmärk omaette,“ rääkis Olav Avarsalu. piirivalveametile ning kaitsepolitseiametile antakse lõhkematerjali käitlemisõigus ning laiendatakse nende kasutatavat relvastust. EJS-i tegevjuht Tõnis Korts meenutas, et pliivabale moonale üleminekut alustasid jahimehed juba kümme aastat tagasi, kui Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muut- jahiseadusega keelati pliimoona sisaldusega haavlite kasuta- mise seadusega korrastatakse keskkonnakasutust reguleerivate mine veelinnujahil. „Nüüd on käes järgmine etapp, kui lõpeb keskkonnakaitselubade süsteemi. Jahiseaduse sätetega piiratakse pliihaavlite kasutamine märgaladel. Kindlasti on jahimeeste pliisisaldusega laskemoona kasutamist märgaladel. Seadus lubab jaoks tegemist suure muutusega, mille rakendamine tahab hakata kasutama hallhülge jahil mootorsõidukit. Täpsustati ka harjumist ja aega. Alternatiivse laskemoona laiem kasutamine ulukite jahiloa väljastamise korra sõnastust. eeldab nii ümberõpet kui vajadusel ka relvade kohandamist või isegi väljavahetamist,“ selgitas Korts. Piirangutest kinnipidamise lihtsustamiseks, loodi keskkonna- ameti ja maa-ameti koostöös spetsiaalne kaardikiht, millele on kantud nii märgalad kui ka veekogude puhvertsoonid. Jahinduse kaardirakenduses kuvatakse lisaks pliihaavlite kasutamise keelualadele teisigi jahipidamise piirangutest kinnipidamiseks vajalikke kaardikihte. Kaardirakendusest leiab nii jahipiirkondade piirid, hundi ohjamisalad, pliihaavlite kasutamise keelualad ja looduskaitsealadel kehtivad liikumispiirangud ning liikumiskeelualad. 8

ÖÖSIHIKUT LUBAV - UUDISED - SEADUS Erkki Sarapuu, Tõnis Korts ja Lauri Levo arutasid uue telesaate tegemist. Foto EJS Öösihikut saab hakata kasu- tama, kui ilmub keskkonnaameti Uus jahisaade käskkiri. Öösihiku kasutamine on lubatud ainult metssigade Veebruari viimasel päeval arutasid produtsent Lauri Levo ja saatejuht Erkki arvukuse reguleerimiseks Sarapuu EJS-is uue jahisaate tegemist. sigade Aafrika katku ajal. Eelnevatel aastatel on produtsent Lauri Levo meeskond tootnud 55 jahinduslikku epi- Keskkonnaseadustiku üldosa soodi saadetes „Victoria püssi ja panniga“ ning „Kahekesi püssi ja panniga“. Uuel hooajal seaduse ja teiste seaduste muut- on kavas teha uue formaadi ja sisuga jahisaade TV3 jaoks. mise seadus jõustus 1. aprillil. „Kõige suurem muudatus jahimeestele EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on viimastel aastatel jahinduses toimunud suuri on, et öösihik on nüüd tsiviilkäibes muutusi. „Eesti jahimeeste seltsi huvi on tutvustada neid jahisaates ka laiemale pub- lubatud. See aga ei tähenda, et likule. Jaht on muutunud ühiskondlikuks tellimuseks ja looduse praktilise kaitse osaks. alates 1. aprillist tohiks automaat- Samuti on jahimeestel suur roll taudide, näiteks sigade Aafrika katku tõrjumisel.“ selt minna jahile öösihikuga. Seadus ütleb, et kasutamise eeldus on Valmiv saade tõotab tulla heal professionaalsel tasemel ja vaatajatel on võimalus keskkonnaameti vastav käskkiri. saada tavapärasest erinevat, aga väga vajalikku ja põnevat keskkonnateavet. Kogenud Kui käskkiri ilmub, siis anname sel- saatejuht Erkki Sarapuu lisab saatele ajakirjanduslikku professionaalsust ja koloriiti. lest kindlasti teada,“ selgitas EJS-i juhatuse liige Endrik Raun. Öösihiku tsiviilkäibes kasuta- mise ettepaneku tegid riigikogu 11 liiget: Riho Breivel, Andres Metsoja, Heiki Hepner, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe, Kalle Grünthal, Uno Kaskpeit, Andrus Seeme, Kalle Laanet, Alar Laneman ja Ivari Padar. Selle põhjus on sigade Aafrika katku jätkulevik riigis. Öösihiku kasuta- mine aitab tõhusalt vähendada metssigade arvukust, mida oma- korda on vaja viiruse piiramiseks. Teiste ulukite jahtimisel on öösihiku kasutamine keelatud. JAHINDUSJUHTIDE Henrik Mortensen, Lauri Valdur, Tõnis Korts ja Andres Lillemäe vahetasid jahinduskogemusi. TÄIENDUSKURSUS Foto EJS EJS-i ja Luua metsanduskooli Taani jahiekspert koostöös toimusid veebruari käis külas keskel ja märtsi alguses jahindus- juhtidele ning jahikorraldajatele EJS-i külastas 8. märtsil Henrik Mortensen Taanist. kolmepäevased täienduskooli- Henrik Mortensen juhib Taani ettevõtet Gamekeeper ja Buhls Jagd-rejser AS. Väga tused. kogenud jääger on tegutsenud jahinduses mitu aastakümmet. Ta rääkis oma ette- „Muutused jahinduses on eduka- võtmistest Taanis ja sealsest jahindusest. mad ja valutumad, kui jahimehed on teadlikud,“ ütles EJS-i tegev- EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe ning jääger Lauri juhi Tõnis Korts. „Luua metsandus- Valdur tutvustasid Eesti jahindust ja looduskaitseprojekte. Kõik leidsid, et piiriülene kool on parim paik, kus teadmiste koostöö ja teabe vahetamine Euroopas on vajalik ning seda jätkatakse ka edaspidi. pagasit täiendada.“ 9 Luua metsanduskool on koos EJS-iga välja töötanud kursuse, kus praktiliselt omandatavad õpiväljundid on seotud digi- ja suhtlemisoskusega. Arutelude käi- gus on leitud, et just sellises vormis ja mahus kursus aitab jahimeestel täiendada oma teadmisi. Rohepööre nõuab omakorda teadmisi ring- majandusest. Seekord oli kahe kursuse peale osalejaid 30 kogu Eestist. Kursus- laste tagasiside ja koolitajate koge- mused olid positiivsed. Edaspidi on kavas muuta kursused regulaarseks.

- UUDISED - Lindude gripp Raplamaal Kohila vallas Urge külas Rehe talus tuvastati lindude gripp. lisuse nõudeid, et tõkestada lindude gripi laialdasemat levikut,“ Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu kirjeldas Veetamm. osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul tuvastati Eestis nagu ka mujal Euroopas levib endiselt lindude gripp ja talus lindude gripi tüvi H5N1, mis põhjustab lindudel rasket tuvastatud on uus taudikolle, selleks peavad kõik linnupidajad haigestumist ja suurt suremust. „Linnupidamise kohale, kus suhtuma väga hoolsalt bioturvalisuse meetmete täitmisesse. peetakse ligi 130 lindu, on seatud kitsendused. Kõik linnud huka- takse ja linnupidamise ruumid puhastatakse täielikult Viiruse leviku pidurdamiseks peavad linnupidajad tagama, et ning desinfitseeritakse,“ kirjeldas Veetamm. kodulindudel ei oleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lin- dude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Vajadusel tuleb Amet teeb järelevalvet kõigi linnupidajate üle, kes jäävad lind- kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi ning linde tuleb last kuni kümne kilomeetri raadiusesse. „Meile teadaolevalt sööta ja joota siseruumis või varikatuse all. Endiselt kehtib keeld on kümne kilomeetri raadiuses 30 linnupidamishoonet. Lisaks tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal lindude sees pidamise kohustusele tuleb järgida kõiki bioturva- peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde. KOGUME IKKA KONSERVE JA RAHALISI ANNETUSIUKRAINA HEAKS Eesti jahimeeste selts algatas aasta tagasi kampaania, et koguda ukrainlastele ulukiliha ja muud vajalikku. Siiani on kogutud ja Ukrainale üle antud üle 16 000 konservi. Lisaks on annetatud raadiosaatjaid, 500 euro eest karuseepi ja väiksemas koguses ka muud vajalikku. Viimase saadetisega annetasid liha ja konserve Kõue ja Tihemetsa jahiselts, need läksid otse Bahmuti rindel võitlevatele sõduritele. Suur tänu kõigile annetusi teinud jahiseltsidele. Jätkame koostööd! EJS-i juhatuse liige Raivo Aeg, EJS-i president Margus Puust, EJS-i asepresident Toomas Kõuhkna ja RMK juht Mikk Marran. Foto EJS KOHTUMINE RMK UUE JUHIGA EJS-i juhatuse liikmed kohtusid 17. veebruaril RMK uue juhi Mikk Marraniga, et arutada koostööd. RMK on Eesti jahimeeste strateegiline partner, kellega jahiseltsidel on sõlmitud lepingud. Tehti kokkuvõtteid, kuidas lepingud on toiminud ja arutati edasisi plaane. EJS-i president Margus Puust kiitis senist koostööd RMK-ga. 10

- UUDISED - Jpäaähsitmsiedhseodku Pärnumaal Tammistes ajas koer metskitse taga nii, et kits jäi Metskits oli jäänud aia vahele lõksu. Foto Margit Viies põgenedes värava vahele lõksu. Kohalikel jahimeestel õnnestus loom päästa. Tammiste on vahetult linnaga piirnev suurim küla Pärnu maakonnas Tori vallas. Küla paikneb Pärnu jõe ja Rääma raba vahel, seetõttu on seal mitmekülgne ulukiasurkond. Pole harvad juhtumid, kui suurulukid satuvad koduhoovidesse. Nii juhtus 4. märtsil, kui peremeheta koer ajas külas majade vahel taga noorepoolset sokku. Metskits tahtis peituda majahoovi, kus ta jäi värava vahele lõksu. Majaelanike abipalve jõudis Sauga jahiseltsi liikmete Pille Viiese ja Silver Randjõeni, kes tõttasid loomale appi. „Paljude varasemate päästeaktsioonide ebaõnnestumise tõttu teame, et metskitse närvisüsteem on üpris õrn ja selline šokk võib talle surmaga lõppeda. Imekombel oli loom aga elus ja nõus kõigega, mida Silver tema päästmiseks tegema pidi. Silveril õnnestus sokupoiss värava vahelt lahti päästa, autosse panna, lähedal asuva metsani viia ja seal rahulikult jalule aidata,“ kommenteeris Sauga jahiseltsi liige Urmas Salmu. „Inimesed on Pärnu ümbruses rajanud kaunid aiad ja majad, aga otse metsa ehk nad on ise kolinud metsloomadele lähemale. Seega tuleb külaelanikel paraku arvestada kitsede, põtrade ja teiste ulukite käiguradade ning toitumisharjumustega,“ lisas Salmu. õKpopoelilme aatnenrejatlaeti Saaremaa gümnaasiumi õpetaja Agnes Heinla pöördus mõni aeg tagasi Saarte jahimeeste seltsi poole palvega, et jahimehed koostaksid koolile ulukikoljude kogu. „Olime rõõmuga nõus. Suurem jagu koljudest oli 1. märtsiks koos ja saime õppematerjali üle anda,“ selgitas Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ive Kuningas. Koolilaste hüvanguks andsid trofeesid Aivar Kokk, Annaliisa Jalak, Arli Toompuu, Elar Voksepp, Peeter Hussar, Uno Vait. Aluse valmistas Toomas Nurja. Trofeed seadis alusele Martin Hein. Suur tänu kõigile, kes kaasa aitasid! Koolile kogutud õppematerjali andsid üle Ive Kuningas (vasakul) ja Koostöövõimalusi arutasid Tõnis Korts, Arvi Luuk ja Jako Vernik. Kaido Kaasik (paremal), vastu võtsid bioloogiaõpetaja Agnes Heinla ja Foto EJS koolijuht Ivo Visak. Fotod SJS Kpäoähstteuammienteiga 11 EJS-i ja päästeameti esindajad kohtusid 15. märtsil. Kohtumisel osalesid EJS-i juhatuse liige Arvi Luuk, päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõunik Jako Vernik ja EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. Arutati võimalikke kriisiolukordi ja nende lahendamist. EJS-i tegevjuht selgitas jahimeeste osalust võitluses seakatkuga. Räägiti jahimeeste ja omavalitsuste võimalikust koordineeritud koostööst kriisi ennetamisel. Leiti, et järgmisena võiks arendada kohalike jahiseltside ja omavalitsuste koostööd võimaliku kriisi ennetamisel.

- UUDISED - Skäoiosimd ekükloalsleegid Eesti jahimeeste seltsi (EJS) külastas 15. märtsil Soome Kohtumine Soome ulukikeskuse juhtidega. Vasakult Tõnis Korts, ulukikeskuse (Suomen riistakeskus) esindus, et arutada Jari Varjo, Marku Lamp, Jari Pigg, Kalev Männiste. Foto EJS jahinduse aktuaalseid küsimusi nii meil kui ka mujal Euroopas. EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul oli kokkusaamise peamine eesmärk vahetada kogemusi. „Keskendusime jahinduse kui vald- konna sõlmküsimustele nii Soomes kui ka Eestis. Põhjalikumalt käsitlesime jahinduse teaduslikke uuringuid, jahimeeste ja selt- side osa selles ning suurkiskjate majandamist. Tutvustasime ka teadusprojekte, kus jahimeestena osaleme,“ selgitas Korts. EJS-i juhatuse soov on osaleda rohkem teadustöös, mis aitaks muuta valdkonda senisest enam teadusele ja teadmistele toetuvaks. Soome ulukikeskuse poolt osalesid selle juht Jari Varjo ja tema asetäitja Jari Pigg. Neid saatsid Marku Lamp keskkonnaminis- teeriumist ja Kalev Männiste riigimetsa majandamise keskusest (RMK). Marku Lamp tutvustas jahinduse arengut riigi vaatepunk- tist ja Kalev Männiste tegi ülevaate RMK jahinduslikust tööst. Hkoegtkudneäiotsuaskeoanvnaamjuisheastta.jEasLiepnlanaanritl Eesti loodusmuuseumi Lennuk. Mees puu otsast Eesti kogenuim lendorava-uurija Uudo Timm (paremal) vahetab näitusemuljeid Mati Kaalu ja Jaanus Vaiksooga. Fotod Siim Loog / Eesti loodusmuuseum. Eesti loodusmuuseum tutvustab kodupublikule Eesti loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks toonitas, et näitus Illar Muuli elutööd.  sai teoks tänu Toomas Lukile, kes on Eesti suursaadik Rootsis ja omaaegne Eesti suursaadik Kanadas. „Illar Muul elas viimastel Eesti loodusmuuseum avas 21. märtsil publikule näituse eluaastatel Kanadas ja pärast tema lahkumist aitas Toomas „Illar Muul – mees puu otsast“, mis fotode ja joonistuste Lukk teadlase pärandi Eestisse toimetada,“ rääkis Jõks. kaudu jutustab kodumaal vähetuntud, ent maailmas hinnatud lendoravauurija ja viroloogi  Illar Muuli (1938–2020) lugu. Näitusel on üle 20 Illar Muuli joonistuse lendoravaliikidest, kes olid Muuli uurimisobjektid, sh ka harilik lendorav, kes on „Kahtlemata on Illar Muul oma valdkonna suurkuju. Sõja- tänavu Eesti aasta loom. Samuti saab tutvuda teadlase elu ja põgenikuna välismaal üles kasvanud ja teadlaseks sirgunud, teadustöö enam kui 20 ajaloolise fotoga. Saaremaa juurtega mees on aga jäänud kodumaal võrdlemisi tundmatuks. Meie uus näitus on austusavaldus Illar Muulile ja Trepigalerii näitus jääb Eesti loodusmuuseumis võimalus tutvustada tema elutööd Eestis,“ ütles näituse kuraa- (Tallinn, Lai 29a) avatuks augusti lõpuni. tor Leida Ojasoo. 12

Uus Vikingi VILLREIN ja TROPHY kollektsioon! vikingfootwear.com

PAKETTSEADMED KÜLMKAMBRITELE KERGESTI PAIGALDATAV INTUITIIVSE ELEKTROONILISE JUHTIMISSÜSTEEMIGA VENTILAATOR EC-MOOTORIGA Rivacold külmutusseadmed on loodud kasutamiseks uluki-, kala-, kaubandus- ja restoranide külmkambrites. Külmkambritele mahuga (+5°C) 5-50 m³. Sügavkülmkambritele mahuga (-20°C) 2-20 m³. Põhimudelid on ette nähtud külmakambri või sügavkülma seina. Uue põlvkonna juhtimissüsteem teeb seadme ja kambrite temperatuuri lihtsasti juhitavaks. Kasutatav külmaaine (R290 propaan) ei kahjusta keskkonda. KÜSI PAKKUMIST! [email protected] või telefonil 610 5550 www.onninen.ee

- välisUUDISED - Põhjamaade jahindusfoorum Rootsis Öster Malmas toimus 1. ja 2. veebruaril Põhjamaade jahindusfoorum, kus osalesid ka Baltimaade jahiseltside esindajad. Foto EJS Foorumil osalenud EJS-i presi- meeste arv suureneb, samuti jahi popu- annab rohkem rikošetti ja karta on roh- dent Margus Puust ütles: laarsus. Eriti lisandub jahimehi kem õnnetusi. Taani kogemus seda ei „Meie suhtumine keskkonda linnadest. kinnita. on sarnane ja sarnased on ka probleemid, mis meie ees seisavad. Rootsi jahindus põhineb jahikultuuril. Pliimoona kohta tegi ettekande ka Kogemusi vahetada ja leida koos Eesmärk on olla inimestele lähedal ja Rootsi jahimeeste seltsi esindaja. Root- lahendusi on tunduvalt tõhusam kui teha head koostööd valitsusega. Varem sis on keskkond ja looduslik olukord üksinda nokitseda. Palju arutasime näi- oli rootslastel programm „Noored jahi- hoopis teistsugune kui Taanis, kus pea- teks plii kasutamise üle jahipidamisel.“ mehed“, nüüd tuleb seda käsitleda kui aegu ei ole loodusmaastikku ja riik on „Uued jahimehed“, sest jahimeheks tihedalt asustatud. Rootsi jahimehed ei EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu arvates hakatakse ka vanemas eas, isegi pärast võitle plii kasutamise lõpetamise vastu, lisas foorumile kaalu asjaolu, et osales ka 50. eluaastat. nad soovivad terviklahendust. Rootsi CIC-i president Philipp Harmer. „Presi- jahimeestel ei ole vaja pliimoona, kuid dendi sõnul erineb jahinduse käsitlus Pliimoona keelustamine neil on vaja toimivat moona. Euroopas piirkonniti. Ühine aga on, et tee- nitakse loodust ja keskkonda. Talle meel- Pliimoona kasutamisest ja keelamisest Suurkiskjad dib, et Põhjamaades käsitletakse jahindust rääkis Niels Kanstrup Taanist, kus täie- looduskaitse osana ja riikide koostöö on lik pliikeeld kehtib juba pikka aega. Foorumil räägiti ka suurkiskjatest ja konstruktiivne ning pidev,“ lisas Korts. Aastatel 1970–1980 uuriti Taanis plii eriti hundist. Rootsis on praegu ligi 600 mõju märgaladele ja leiti, et see on kah- hunti. Parlament on küsimust arutanud Foorumi avas Põhjamaade koos- julik. Aastal 1981 keelati plii kasuta- ja võtnud vastu otsuse, et hunte peaks töörühma esimees Mikael Antell ja seda mine taldrikute laskmisel märgaladel. olema 170–250 ehk märgatavalt vähem. juhtis Torsten Mörner. Mõlemad kiitsid Suurim probleem on Põhja-Rootsis koostööd CIC-iga. Taanis hakkasid 1986. aastal keh- põlisrahva saamide juures, kus tradit- tima esimesed keelud jahipidamisel. siooniliselt kasvatatakse põhjapõtru. CIC-i presidendi Philipp Harmeri sõnul Aastal 1993 aga keelati Taanis plii- Kui ilves murrab põhjapõdra, siis sööb ei tohiks CIC organisatsioonina olla hästi moona kasutamine kõigis biotoopides, ta seda vaikselt. Hundid hirmutavad hoitud saladus, mida keegi ei tea. FACE on välja arvatud metsas, ning 1996. aastal põhjapõdrakarjad laiali ja saamidel on jahindust tutvustav organisatsioon Euroo- lisandus kauplemiskeeld. Viimane raske neid üles leida ning kokku ajada. pas, CIC teeb seda tööd kogu maailmas. otsus tehti eelmisel aastal selle kohta, Sellest tulenevalt Põhja-Rootsis huntide et alates 1.  aprillist 2024 hakkab keh- suurt arvukust ei soosita. Tutvuti Rootsi tima plii kasutamise keeld kesktu- jahindusega le-padrunite kohta. Hunditest rääkisid ka soomlased, kelle seisukoht oli, et isendite järgi ohjamiselt Rootsi jahiseltsi juht Dag Liden tutvustas Kanstrup käsitles jahimeeste hirmu- on vaja üle minna populatsioonipõhisele. riigi jahindust. Juba 1938. aastal otsustas sid, nagu poleks alternatiivmoon turva- Rootsis valitsus, et jahiselts peab vastu- line, efektiivne ega kättesaadav. Tema Foorum lõppes ekskursiooniga Öster tama ulukite heaolu eest. Praegu jahi- sõnul ei vasta tõele, et alternatiivmoon Malma loomapargis. 15

- välisUUDISED - ALASKAL RÜNDAS PÕDER NAIST Jprauaupnaknaisrumduergea Tracy Hansen oli parasjagu Alaskal oma tava- Eestis on pruunkarud suurele arvukusele vaatamata leebed ja pärasel jalutuskäigul koeraga, kui teda ründas tõsisemaid konflikte pole registreeritud, kuid jaapanlastel on selja tagant põder. tulnud olude sunnil populatsiooni tunduvalt vähendada. Möödasõitja tegi video, kuidas põder lükkas hooga Jaapani Hokkaido valitsuse andmete alusel tuli pruunkarude oma esijalad Tracyle vastu pead. Naine käib samas populatsiooni viimase aasta jooksul sunniviisiliselt vähendada piirkonnas iga päev vähemalt kolm korda koeraga jalu- 1056 võrra. See on rekordiline number ajaloos, sest viimati hukati tamas, kuid nüüd sai ta ootamatu hoobi pähe, kui põder 1000 karu 1962. aastal, kirjutas portaal Mainichi. teda ründas, kirjutas NBC News. Hokkaidos sai 2021. aastal karudega seotud kokkupuutel viga Tracy sõnul oli raske uskuda, et tegemist oli põdraga. või hukkus 14 inimest ja ulukikahjud ulatusid 262 miljoni jeenini. „Ma arvasin, et keegi sõitis rattaga mulle otsa,“ ütles Mõlemad arvud on ajaloo suurimad. Hansen. Haiglas õmmeldi naise peahaavad kinni ja ta taastus pikalt peavigastustest. Hokkaido valitsuse looduskeskkonnaosakonna pruunkarude töörühma andmete kohaselt on riigis igal aastal hukatud karude arv viimase 60 aasta jooksul kõikunud, kuid nüüd on arvukus püsinud suur. Viimaste andmete kohaselt hukati 999 pruunkaru, et vältida saagi kahjustamist ja ohtu inimestele. Valitsuse sõnul ei ole kütitud loomade arv saavutanud haripunkti ja see võib veel suureneda. Lisaks tuleb tõdeda, et inimeste ja karude elupaigad on muutunud järjest lähemaks. Valitsuse eesmärk on ennetada karude ja inimeste kokkupõrkeid ning vähendada asulatesse tungivate loomade arvu, et nad muutuksid ettevaatlikumaks. tJoaohmitisreopfiieraendge Uue looduskaitseseaduse kohaselt on alates 1. juunist 2023 keelatud Soome tuua CITES-is nimetatud jahi- trofeesid väljaspoolt Euroopa Liitu. CITES on Washingtoni (1973) konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta. Esialgu kavandati, et CITES-is nimetatud trofeede toomine on keelatud ka EL-i riikidest. Soome jahindus- organisatsioonide lobitöö tulemusena saadi aga seadust nii palju muuta, et EL-i riikidest on nende jahitrofeede toomine siiski lubatud. Tavalisi trofeesid, nagu näiteks antiloope, võib endiselt sisse tuua. Kaslaste, elevandi, ninasarviku, jõehobu, ahviliste jt trofeedest võivad Soome jahimehed edaspidi suu puhtaks pühkida. Rahvusvahelise jahindusorganisatsiooni CIC-i jahiulukite nimekirjas on 328 liiki. Igal aastal laekub Aafrikasse jahi- turismist tulu umbes 200 miljonit dollarit. 16

iMOW RMI 522 SUPER HIND 1999 EUR VANA HIND 2399 EUR STIHL iMOW® robotniiduk - dünaamiline, tark, osav ja hoolas Sinu muruga! STIHL iMOW® pakub Sulle vabadust, ühe Sensorid - takistused, vihm või varguskatse, STIHL iMOW® RMI 522 korra programmeerid, terve suve naudid iMOW® reageerib koheselt. niidutulemust. Programmeerimiseks ei pea olema ekspert. Intuitiivst kasutajaliidest Dünaamiline niitmisplaan - vastavalt niitmis- on lihtne kasutada, LED-ekraan on selge koormusele iMOW® lisab või vähendab niitmiseks ja menüü eestikeelne. Ka muruservad vajaminevat aega kuni 40% päeva mahust. saavad niidetud kasutades erinevaid ääreniitmise funktsioone. Kasutades iMOW® Tsoonihaldus – ka sopilised ja keerukad aiad saavad äppi, saad oma robotit juhtida ka kodust laitmatult niidetud, see on võimalik tänu GPS eemal olles. STIHL iMOW® robotniiduki anduritele. puhul on kombineeritud juhtivad Akud ja laadimisjaam – intelligentne laadimine tehnoloogiad ja uskumatud mugavused! säästab akusid. Akud on võimsad, seetõttu järjestikune tööaeg pikk. Laadimisvajaduse tuvastab ja jaama liigub iMOW® automaatselt. WWW.STIHL.EE

- Kokkutulek - Suve suursündmus ootab jahimehi Ida-Virumaale Jahimeeste oodatuim üritus – Ida-Virumaal Eesti kaevandusmuuseumi alal toimub kokkutulek – on peagi ukse 7.–9. juulil jahimeeste kokkutulek, mis toetub nagu ikka ees ja oodata on põnevat tegevust kolmele sambale: jahinduslikud võistlused, koolitused ja kogu perele. meelelahutus. Elu laagriplatsil korraldavad maaomanikud. Korraldajate sõnul on võimalusel mugavam kasutada haagis- suvilaid jms, sest osa territooriumist on kivine, aga saab paigaldada ka telke. 18

- Kokkutulek - Jahimehed võtavad taas mõõtu Kogukonnatelgi kasulikud koolitused Nagu traditsiooniks saanud, on võistluste põhialad laskmine, Kaubatänaval on kogukonnatelk, kus toimuvad huvitavad ja peibutamine, jahisarve puhumine, viktoriin, jahinduslik kasulikud õpitoad. Indrek Kõverik teeb toidukoolituse. mitmevõistlus, kokandus ja juhtide võistlus. Tavalisele Hanno Torgla õpetab huvilisi kokteile valmistama. taidlusele oleme sel korral leidnud alternatiiviks jahiteemalise Saab teada, milline kokteil sobib just loomaliha juurde. stand-up’i. Stand-up comedy ehk püstijalakomöödia on Piret Toovis õpetab kodust leiba tegema, Elle Vodja teeb komöödiažanr ja etenduskunstiliik, kus etendaja seisab ravimtaimekoolituse ja Erelin Zirgi eestvedamisel saab jahi- üksinda publiku ees ja jutustab üksteisele järgnevaid nalju, mees puhtaks ehk toimub seebikoolitus. Kogukonna telgis lähtudes oma isiklikust seisukohast, kasutades seejuures valmib Jaak Saare abil õhtuks koduõlu. Õllepruul õpetab, improvisatsiooni ja publikuga suhtlemist. Võistluste täpsemad kuidas pruulida parimat koduõlut. juhised lisanduvad EJS-i kodulehele. Vanakraami müük kokkutulekul Haavli ja kuulilaskmises toimub aga eel- ja põhivõistlus ühel ajal, s.t 1. ja 2. juulil Avinurme lasketiirus. Kõik, kes on huvitatud jahindusega seotud vanakraami müü- misest, saavad võimaluse seda teha jahimeeste kokkutulekul. Väljaspool arvestust saavad osavõtjad end muudel aladel Kohatasu ei ole, kuid osalemiseks on vaja eelnevalt registree- proovile panna. Huviliste tungival soovil saab taas mängida rida [email protected]. Endast tuleks märku anda esimesel võrkpalli, suruda kätt ja panna end proovile põdraveos. võimalusel. Turg toimub ainult piisava arvu soovijate korral.  Täpsem kava ja programm veel täieneb. Jälgige infot EJS-i Lisaks toimuvad ekskursioonid Eesti kaevandusmuuseumis. kodulehelt www.ejs.ee/kokkutulekud. Aidu karjääris saab teha safarimatka autodega ja Aidu vee- Peakorraldaja OÜ Kuusk, maal toimuvad kaatrimatkad. Indrek Sander, [email protected], tel 5620 2242. Kohapealne korraldaja Põhjanaabrid toovad kohale jahilaskmissimulaatori Marko Vinni, [email protected], tel 522 5905. Simway, mille abil saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud teha Üldkorraldus ja peatänava korraldus põnevaid ja adrenaliinirohkeid laskeharjutusi. Veel saavad Tõnis Korts [email protected], tel 511 8673. meeskonnad osaleda õhupüssivõistluses „Ühelt põlvkonnalt Peakohtunik Urmo Sitsi, [email protected], tel 5669 2696. teisele“. Programmijuht Andres Lillemäe, [email protected], tel 565 1625. Press/kommunikatsioon Andra Hamburg, [email protected], Kokkutulekul saab uudistada ka jahiteemalisi näitusi ja tel 5685 4412. jäädvustamiseks on fotoboks. Lastele on lustimiseks batuut ja mängida saab hiigelmullidega. Päeva aitab sisustada ja mänge korraldab Pipi. Muusikalist meelelahutust pakuvad Shanon, Terminaator ja metsameeste meeskoor Forestalia. Relvaloa jaoks vajalik psühhiaatri tõend videokonsultatsiooni teel kiiresti ja kodust lahkumata. Info ja registreerimine https://documentalcare.com +372 5383 8889

Hall- ja valgejänese küttimisest Eestis Hall- ja valgejänes on Eestis jahiulukid, keda on sel sajandil väga vähe uuritud. Peamised teadmised pärinevad 20. sajandi teisest poolest, praegused teadmised on oletuslikud. TEKST RAHEL RAE FOTOD INGMAR MUUSIKUS, JÜRI JÕEPERA A rtikkel põhineb Jäneslaste arvukus ja olemus. Üks rebane sööb aastas 2020. aastal Eesti vähemalt 30 jänest, mis tehti kindlaks maaülikoolis kaitstud Üldiselt on hall- ja valgejänesel üsna maosisude ja väljaheidete analüüsiga. bakalaureusetööl. sarnased looduslikud vaenlased. Eelkõige mõjutab rebane halljänest Selles on uuritud Jänesepoegi ohustavad kullid ja vare- nende ühtivate elupaikade tõttu. küttimisandmeid ja jäljeindekseid sed, väikekiskjad nugis, kärp ja nirk. ning korraldati ankeetküsimustik Kahtlustatakse ka valge-toonekurge, Valgejänest kui metsamassiivi jahindusega seotud inimestele. kes püüab avamaastikelt jäneseid toi- elanikku ohustavad hunt ja ennekõike duks, kuid pole teada tema mõju suurus ilves. Kindlasti mõjutavad liigi arvukust 20

Lisaks kiskjatele ja lindudele - KAANETEEMA - jahimees võttis saagiks ühe jänese. mõjutab jäneste arvukust Täna kestab hall- ja valgejänese kütti- tugevalt ilmastik ja keskkond. Inimene mõjutab jäneste arvukust mine 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni, jahti pidades: nii jäneseid kui ka nende kasutada tohib kindla tõurühma jahikoera. ka metsnugis ja rebane. Lisaks kiskja- võimalikke vaenlasi küttides. tele ja lindudele mõjutab jäneste arvu- Kiskjate mõju jänesele kust tugevalt ka ilmastik. Soe ja pikk Eesti esimene jahiseadus võeti vastu kevad soodustab jänesepoegade ellu- 1934. aastal. Selle kohaselt võis jäneseid Milline on kiskjate mõju jänestele? jäämist, kuid soe lumevaene talv muu- küttida 16. oktoobrist 11. jaanuarini. Bakalauresetöös on tehtud elupaiga- dab valgejänese röövloomadele hästi Jänesele jahipidamise aega on muude- tüüpide alusel eeldus, et halljänest märgatavaks. tud mitu korda. Halljänesele ja valge- mõjutab rebane ja valgejänest ilves jänesele oli 1979. aastal jahipidamine ning metsnugis. Analüüsitud on nende Sademeterikas kevad soodustab hai- lubatud 7. novembrist jaanuari kol- ulukite küttimisdünaamikat aastatel guste levikut jänesepoegade seas. Eestis manda pühapäevani ja ainult laupäe- 1991–2018, sest enne Eesti iseseisvuse on jäneste seas levivaid haigusi vähe viti, pühapäeviti ning ka riigipühadel. taastamist on hall- ja valgejänese and- uuritud, kuid naaberriikidest on teada Sel ajal kehtis veel tingimus, et jänese- med kokku arvutatud ning vahel puu- noorloomade surma põhjustav koktsi- jahi luba antakse minimaalselt kolme- dulikud. Samuti on uuritud aastate dioos. Skandinaaviamaades hakkas liikmelisele jahimeeste rühmale. 2007–2019 jäljeindekseid ja võrreldud 20. sajandi teises pooles levima Traditsiooniliselt ei tohtinud kolme- küttimisandmeid jäljeindeksiga, et sel- European brown hare syndrome liikmeline jahimeeste punt lasta ühel gitada, kas jäljeindeksid ja küttimis- (EBHS) ehk jänesegripp, mis nakkab päeval rohkem kui kolm jänest ja üks andmed võivad olla sõltuvuses. nii hall- kui ka valgejänesele. Halljänes ja rebane Evolutsiooniliselt on kujunenud olu- kord, et jänesed on paindlikumad inim- Halljänese ja rebase küttimisandmetes tekkeliste, kuid vähem looduslike mõju- on arvukuse muutustes seos, sama keh- tuste korral. Põllumajanduses hakati tib ka jäljeindeksi korrelatsiooni kohta. 20. sajandi teise poole alguses ohtrasti Halljäneste arvukus on suurenenud ja kasutama pestitsiide, mis mõjutas suu- vähenenud taudide ning haiguste tõttu. resti halljäneste arvukust. Poola näitel Jäneste arvukus stabiliseerus 1990. aas- võib olla kindel, et määravaks said tatel, sest eelnevalt olid põllumajanduses pigem keemilised ained põldudel, mitte kloororgaanilised ained vahetatud küttimine. Nimelt keelati Poolas 12 aas- fosfororgaaniliste ainete vastu, mis ei taks jänestele jahipidamine, kuid sellele teinud jänestele liiga. Samas suunas vaatamata arvukus ei suurenenud. suurenes ka rebaste küttimine, mille eeldus võis olla rebaste suurem toidu- Aastatel 2004–2010 uuriti Saksa- laud halljäneste arvukuse tõttu. maal halljäneste paiknemistihedust mahepõldudel ja tavalistel põldudel. Aastal 2006 alustati nelja-aastast Uuring näitas selgelt, et halljänesed projekti, mille käigus lennutati Eesti eelistasid elutseda mahepõldudel. metsadesse marutaudivaktsiini sööta. Põllumajanduses tekitab lisaks pestitsii- Marutaudi vähenedes rebaste arvukus didele ohtu ka heina ja ristiku niitmine. suurenes, mida tunnistab nii rebaste küttimine kui ka jäljeindeks aastatel 2007–2009. Halljänesele mõjus see halvasti, pealegi järgnes kohe mitu väga karmi, lumerohket ja niisket talve. See võis tekitada toidu kättesaamise ras- kusi, mõjutas jänese liikumiskiirust Tabel 1. Ulukite jäljeindeks, 2007–2019 Loendusaasta Valgejänes Halljänes Rebane Ilves Metsnugis 2007 0,37 0,57 1,1 0 2008 0,26 0,50 1,20 0,11 0,45 2009 0,33 0,56 1,88 2010 0,32 0,46 1,68 0,11 0,29 2011 0,3 0,29 1,27 2012 0,18 0,24 0,79 0,17 0,54 2013 0,32 0,25 0,72 2014 0,27 0,24 0,50 0,14 0,49 2015 0,21 0,22 0,43 2016 0,41 0,41 0,90 0,16 0,43 2017 0,40 0,59 1,08 2018 0,29 0,45 0,90 0,09 0,29 2019 0,33 0,45 0,84 0,06 0,40 0,074 0,23 0,071 0,21 0,061 0,32 0,07 0,31 0,089 0,35 0,125 0,29 21

- KAANETEEMA - ja muutis ta omakorda saakloomana Aastatel 2004-2010 Saksamaal korraldatud uuring näitas kättesaadavamaks. Lisaks mõjutas selgelt, et halljänesed eelistasid elutseda mahepõldudel. niiske aeg väikeulukite elutingimusi ja kevadist poegimist. KUI LEVINUD ON üks valgejänes kaalub keskmiselt neli EESTIS JÄNESE- kilo, siis ainult jänesest toitudes mur- Halljänese ja rebase küttimise suure- JAHI HARRASTUS? raks üks ilves aasta jooksul keskmi- nemist alates 2015. aastast mõjutab eel- selt 137 jänest. datavalt ka sigade Aafrika katk, millesse Lühikese ankeetküsitluse abil suri kogu Eestis massiliselt metssigu. püüti välja selgitada Eesti küttide Soomes tehtud uuringu põhjal sel- Seetõttu võib väikeulukite jaht olla jahi- üldine arvamus jäneslastest ja gus, et ilvese liikumine on väga hajus meestele alternatiivne tegevus. Jälje- jänesejahist. Vastajateni jõuti ega näita aasta jooksul jänesega sar- loendustest saadud info kohaselt algas sotsiaalmeediarühmade „Eesti nast liikumist. Terve uurimuse peale 2015. aastast halljänese arvukuse suu- jahiinimesed“ ja „Jahinaised“ kaudu. aga on kokkuvõtvalt näha ilvese ja renemine, mille põhjus võib olla ka see, valgejänese omavahelist arvukuse et sigade Aafrika katku tõttu oli vähem Anonüümsele ankeetküsi- muutust. Sarnaselt Soomega teeb metssigu, kes võisid jänesepoegi sur- mustikule jänestest ja jänesejahi ilvese jäljeindeks analoogselt valge- nuks tallata. harrastusest vastas 154 inimest, jänesega pikema aja jooksul väikseid hõlmatud olid kõik Eesti maakon- tõuse ja langusi, kuid tunduvalt väik- Halljänese küttimisdünaamika ja nad. Enim vastajaid oli Pärnumaal sema amplituudiga. jäljeindeksite muutuse põhjal võib (25) ja Läänemaal (21), vähim oletada, et küttimine ja arvukus on Hiiumaal (1) ning Raplamaal (2). Ilvese oletuslikku mõju valgejäne- omavahel seotud. sele võib selgitada sellega, et 2011. Jahistaaži pikkus oli väga ja 2012. aastate talved olid mets- Valgejänes ja metsnugis varieeruv: staažikaim kütt oli jahin- kitsedele väga karmid, kohati suri dusega tegelenud 56 aastat, vaid pool populatsioonist. Ilvestele oli Valgejänese ja metsnugise küttimis- aasta jahindusega tegelenuid oli toidulaua alternatiiv valgejänes, andmetes on näha 1990. aastatel neli. Vastajate jahistaaži keskmine kes on kohastunud elama külmema sarnaseid muutusi, kuid viimased pikkus oli 18 aastat. Kütina oli 154 kliimaga aladel. 20 aastat ei ole küttimises seost näha. vastajast 138 käinud jänesejahil. Metsnugise nahk on Eesti iseseisvuse Ülejäänud 16 vastanust pooled olid Võib oletada, et Eestis on ilvese taastamise paiku olnud ka tuluallikaks, väiksema jahistaažiga (kuni kuus mõju valgejänesele siiski väike ja kõrgeim kokkuostuhind oli 2013. aastal aastat) ja teine pool kuni 20-aas- leiab vaid kinnitust, kui metskitse ja seda seletab ka küttimise hüppe- tase jahistaažiga. Selle põhjus võib arvukus on väike. Edaspidi tasuks line kasv. olla nii erinev huvi ulukite vastu, seiretega uurida ilvese tegelikku jänesejahi-varustuse puudumine mõju valgejänesele, sest praegu väi- Valgejänese küttimine aastatel kui ka vähesed jänese elupaigad dab väga suur osa teaduskirjandust, 2013–2014 oli väikseim, vastupidiselt piirkonnas. et ilves on valgejänese suurimaid metsnugise küttimisele, kuid valge- ohustajaid. jänese jäljeindeks ei olnud siis väik- 22 seim. Valgejänese ja metsnugise jälje- indeksite muutused sarnanevad umbes üheksa aasta vältel ning võib oletada, et metsnugisel on valgejänese arvukuse mõjutamisel väike roll. Valgejänese küttimine ja jäljeindeksi muutused ei ole sarnased, seega võib oletada, et valgejäneseid kütitakse tunduvalt vähem ja jahipidamine populatsiooni otseselt ei mõjuta. Metsnugise mõju valgejänese arvu- kusele tuleks edaspidi rohkem uurida, et kindlalt väita valgejänese arvukuse mõjutamist. Valgejänes ja ilves Valgejänes ja ilves jagavad metsa- massiivides sarnaseid elupaiku. Küttimisandmetes on 1990. aastatel näha vastupidist suundumust: kui kiskjate küttimine suureneb, siis jäneste küttimine väheneb. Eestis ei ole ilveseid kütitud alates 2016. aas- tast. Ilvese põhitoit on metskitsed ja neid murrab ta aasta jooksul keskmi- selt 60 isendit. Valgejänese ja ilvese jäljeindeksite muutused üldiselt ei sarnane. Kui arvestada asjaolu, et ilves vajab päevas kuni 1,5 kg liha ja

- KAANETEEMA - Miks peetakse Tabel 2. Ulukite küttimisstatistika, 1991–2018 jänesejahti? Küttimise aasta Halljänes Valgejänes Rebane Ilves Metsnugis Jänesejaht on populaarne mitmel 1991 1328 1107 1462 70 691 põhjusel. Kõige populaarsemaks osutus 1992 1596 1568 2369 63 1115 viide traditsioonidele (85 vastajat). 1993 1757 1267 3470 58 1216 Mitu jahimeest kirjutas, et selle põhjus 1994 1667 1106 2524 61 1031 on vanade jahimeeste jutud talvistest 1995 2116 1045 3326 108 817 jänesejahtidest, mis on ajendanud 1996 1879 956 3955 146 643 noori seda harrastama. Jänesejahti 1997 1753 817 3156 177 608 harrastatakse (83 vastust), sest sõprus- 1998 1489 594 4179 konnas on jahikoer ja 54 vastajal endal 225 633 on jahikoer. Eestis võib jänestele jahti 1999 1762 566 4508 181 811 pidada rahvusvahelise künoloogilise 2000 1623 661 5022 120 912 föderatsiooni 3., 4., 6. ja 10. rühma 2001 1463 474 5797 175 1150 kuuluva jahikoeraga. 2002 1423 485 7461 81 1215 Alates 2014. aastast, kui Eestis levis 2003 1356 491 4376 82 2201 sigade Aafrika katk, on sigade arvukus 2004 1306 391 6184 84 1195 väga palju kõikunud ja peamiselt vähe- 2005 1221 345 7806 86 1181 nenud. Jänesejahi pidamist seajahi 2006 1058 333 5856 92 1132 alternatiivina kinnitas 34 inimest. See 2007 791 296 5986 76 1119 oli oodatust vähem. Ühe vastaja sõnul 2008 897 196 12712 150 1225 on jänesejaht suurulukijahi kõrval vaju- 2009 711 114 7472 184 1022 nud unustusehõlma, kuid õigupoolest 2010 650 119 9656 181 1520 on jahielamus samaväärne. Mitu vasta- 2011 419 101 7144 100 2023 jat leidis, et jänesejahiks pole kindlat 2012 506 109 6474 87 3276 põhjust, pigem on see mõnus püha- päevane ajaviide jahisõpradega väljas 2013 412 104 4154 17 3830 viibimiseks. 2014 493 45 3815 2 3502 Kümme 154 vastajast kasutavad 2015 690 111 4580 19 2824 jänesenahka, mida osteti rohkem kokku 2016 987 168 5558 0 2646 Nõukogude ajal. Praegu kasutatakse jänesenahka koerte treenimiseks, 2017 1028 155 5274 0 3024 aga ka rõivatööstuses kasukate õmble- 2018 1295 171 5117 0 3365 2019 1063 240 4382 0 1517 miseks. Küsimuse variandis puudus kulinaarne eesmärk, kuid mitu vastajat seisvuse ajal ja 1970.–1980. aastatel, ka küttimisgraafik. Mitu vastajat arvas, tõi eraldi välja, et jänesejahi eesmärk on praegu on jäneseid märksa vähem. et jäneslaste arvukust võivad mõjutada saada maitsvat liha. Kõige halvem oli vastajate arvates olu- nii haigused kui ka kiskjad. Üks tegur Mis mõjutab jäneste kord umbes kümme aastat tagasi, kui mõjutab teist ja ainult ühest põhjusest arvukust? oli mitu järjestikust külma talve. ei piisa jäneslaste arvukuse mõjuta- Jahimeestelt küsiti, kui palju on nende miseks. Kõige rohkem on vastajate meelest Hall- ja valgejänese arvukuse vähenenud valgejänese arvukus. Selle arvates jäneste arvukus saja aastaga põhjust on keeruline välja tuua, sest mõjutajaid palus autor eraldi hinnata muutunud. Kõige rohkem vastati, et vanade jahimeeste jutte arvestades oli valgejänes on kohanenud just karmide skaalal ühest viieni. Üks tähendab kõige talvedega kliimas elamiseks. Arvukuse väiksemat ja viis kõige suuremat ohtu. jäneslaste kõrgaeg Eesti esimese ise- madalseisu kümme aastat tagasi näitab Kirjanduse ülevaate ja küsimustiku vastused halljänese arvukuse mõjutaja- test üldiselt sarnanevad. Vastajate arva- tes ohustab halljänest kõige rohkem Traditsioonid 85 rebane, järgnevad röövlinnud, kellele Sõpruskonnas on sobiv jahikoer 83 jänesepojad on väga kerge saak. Mitu Endal on sobiv jahikoer 54 vastajat viitas valge-toonekurele, keda on vastajate arvates palju rohkem kui mõni aeg tagasi. Vähem ohtlikuks pee- Peale SAK-i alternatiiv 34 takse traktorit (niidukit) ja pestitsiide, 18 Ei harrasta üldse sest niitmise võtted, väetised ja taime- 10 Kasutate jänesenahka kaitsevahendid on muutunud. Ühe vastaja arvates aga mõjutab just põllu- majandus jäneslaste arvukust kõige 8 Jäneseid on liiga palju rohkem, sest põllumaad kasutatakse aina enam. Vastanute arv Kolm vastajat kirjutasid halljänese 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 arvukuse mõjutajateks hulkuvad Joonis 1. Jänesejahi põhjused populaarsuse järgi. kassid ja koerad, millest on kirjutanud 23

- KAANETEEMA - Vastanute arv 51 1963. aastal Harry Ling raamatus 60 „Meie ulukid-imetajad. – Jahist ja ulu- 45 45 kitest. Jahimajanduse aastaraamat.“  50 40 34 Ka valgejänese kohta sarnaneb kir- 40 32 30 3032 32 31 29 27 39 janduse ja jahimeeste arvamus. Suuri- 34 34 24 3335 maks ohustajaks peavad vastajad ilvest, 19 28 ka rebane kujutab valgejänesele suurt 30 26 14 ohtu. Kirjanduse andmeil kuulub hunt 19 suurimate ohustajate hulka, ent küsitlu- 20 sele vastajad jätavad hundi olulisuselt viimaseks. Vastajate arvates ohustavad 10 9 metsnugis ja röövlinnud valgejänest peaaegu ühepalju. 0 Valge-toonekurg Röövlinnud Traktor Pestitsiidid Rebane Vastajate arvates mõjutavad Eestis ■1 ■2 ■3 ■4 ■5 elavate jäneslaste arvukust üldiselt väike- Vastanute arv kiskjad. Mida intensiivsem on nende 80 Joonis 2. Halljänese arvukuse mõjutajad. küttimine, seda rohkem mõjutab see jäneslaste arvukust positiivses suunas. 70 67 Vastusevariantidele lisaks pakkusid vastajad veel järgmisi ohustajaid: 60 44 50 46 43 44 kährikkoer, kes sööb jänesepoegi; 33 35 45 43 metssead, kes suurtes karjades liikudes 50 22 20 26 25 võivad jänesepojad surnuks tallata; 35 16 lumevaene talv, mis ohustab eelkõige 40 30 valgejänest, kelle karvastiku valgeks 35 muutumine ei tekita kaitseefekti, vaid 22 19 muudab looma tumedal maastikul mär- 30 26 7 11 gatavamaks; viirushaigused. Üks vas- 20 17 taja tõi eraldi välja sääskede abil leviva 10 9 müksomatoosi. Kokkuvõttes võib väita, et vastanute teadmised jänestest Eestis 0 Metsnugis Rebane Hunt Röövlinnud on väga head ja laialdased. Ilves Mida uurida tulevikus? ■1 ■2 ■3 ■4 ■5 Edaspidi võiks jäneslaste uurimisel Joonis 3. Valgejänese arvukuse mõjutajad. keskenduda rohkem väikekiskjate mõjule, sest praegu on kirjanduses valda- valt mainitud ainult rebast ja metsnugist. Milline võiks olla aga šaakali, tuhkru, kärbi, nirgi ja kähriku mõju jäneslastele? Teiseks võiks põhjalikumalt uurida valge-toonekure ja halljäneste seost. Mõlemad on avamaastiku liigid, valge- toonekurge mainib Tiit Randveer „Jahiraamatus“ (2004) ja mitu kütti tõid küsimustikus välja valge-toonekure kui halljänese arvukuse arvestatava mõjutaja. Kolmandaks võiks uurida ka jänes- laste haigusi Eestis, mida viimastel aastakümnetel ei ole tehtud. Halljänes on olnud läbi aegade populaarne jahiuluk, kuid käesoleval sajandil on teda Eestis vähe uuritud. KIRJANDUST Kirk, A. Halljänese arvukusest ja juurdekasvust Eestis. – Jaht ja ulukid. Eesti NSV Jahimeeste Seltsi aastaraamat 1969–1972. Koost T. Randla. Tallinn, 1974, lk 116–124. Ling, H. Meie ulukid-imetajad. – Jahist ja ulukitest. Jahimajanduse aastaraamat. Toim O. Tooming. Tallinn, 1963, lk 26–41. Männil, P. Käies ilvese jälgi mööda. – Eesti Jahimees 2006, nr 12, lk 16–19. Pullisaar, A. Miks meil halljänest vähe on? – Jaht ja ulukid. Eesti NSV Jahimeeste Seltsi aastaraamat 1967-1968. Koost. H. Ling. Tallinn, 1970, lk 50–55. Randla, T. Jahimehe käsiraamat. Tallinn, 1979. Randveer, T. Jahiraamat (2. tr). Tallinn, 2004. Rühe, F. jt. Comparison of European hare (Lepus europaeus) population densities between an eco-farm and a conventional farm. Göttingen, 2011. 24



- Teadus - Ökodukt on metskitse loomulik elupaiga osa: lisaks ületustele veedeti seal aega ka toitumiseks ja puhkamiseks, vahel panid sokud sarvedki kokku. Kohatu (n = 1205) 2% 33% 65% ■ Suurulukid ■ Väikeulukid ■ Määramata Joonis 1. Kohatu õkodukti ületused liigiti 2020–2022. Uusi teateid TEKST RAGNE ERIMÄE, JAANUS ERIMÄE, MARIS KRUUSE, ANTS TULL vömakaroajadiltmuukdatsritodheelisestFOTODRAJAKAAMERAD E elmises Eesti Jahimehe Kohatu ökodukt numbris (lk 42–47) kirju- ja neid teenindavatele sõidukitele. erineb kõigist teistest tasime Eesti esimesest, Paraku ei läinud kõik plaani järgi. Juba Eestisse rajatud öko- Kolu ökoduktist: kuidas enne, kui ökodukt valmis sai, avati selle duktidest selle poolest, rohekoridori läbilõikamine suudmes vaadet ehk tehti lageraie. et lisaks ulukitele on takistas ulukitel rajatist kasutama hak- Seega sai ka Kohatu ökodukt palju krii- sellel mõeldud ka ini- kamast ja kuidas aeg on mõned vead tikat ja kaheldi, kas sihtliigid üldse seda mestele: lõunapoolses parandanud. Vaevalt jõuti aga Kolu kasutama hakkavad. Häiringute tõttu servas on pinnastee ökodukt 2017. aastal pärast esmaseire oodati Kohatu ökoduktil esmaseire kohalikele elanikele lõppu naljatlevalt kassisillaks ristida, alustamisega kolm aastat: rajakaamera- ja neid teenindavatele kui valmis Eesti teine ökodukt, seekord tega seire algas 2020. aasta sügis-talvel sõidukitele. Tallinna–Pärnu maanteel Kohatu külas. ja kestis 2022. aasta sügiseni. Kohatu ökodukt erineb kõigist teis- Samal ajal valmis ka uus teelõik Tal- test Eestisse rajatud ökoduktidest selle linna–Tartu maanteel Kose ja Võõbu poolest, et lisaks ulukitele on sellel vahel, kuhu samuti rajati lisaks muu- mõeldud ka inimestele: lõunapoolses dele ulukite ületuskohtadele ka kaks servas on pinnastee kohalikele elanikele ökodukti, üks Rõõsa ja teine Nõmmeri külla. Kõige uuemad ökoduktid rajati 26

- Teadus - Erinevalt tuhatnelja üle ökodukti tormavast metsseakarjast tundsid kuldid end kolmas. Põdrad ületasid suve jooksul julgelt: ökodukti ületati rahulikus tempos, vahel prooviti kärsaga maadki. ökodukti 15 korda ja tegemist oli mitme isendiga. Viis aastat pärast lageraiet oli Nõmmeri (n = 1064) 0,8% Rõõsa (n = 1544) selle mõju vähenenud piisavalt, et ka 0,1% 0,4% 0,3% häirimisele tundlikumad liigid rajatist pidevalt kasutama hakkaks. 19% 16% Rõõsa ja Nõmmeri 81% 18% ökoduktid on õiges 65% kohas õigesti ■ Suurulukid ■ Väikeulukid ■ Koduloomad ■ Suurulukid ■ Väikeulukid ■ Koduloomad Uue maantee ja ökodukti rajamisega ■ Inimesed ■ Määramata ■ Inimesed ■ Määramata kaasneb väga tugev maastikuhäiring, seepärast soovitatakse esmaseire alusta- Joonis 2. Nõmmeri ja Rõõsa ökodukti ületused liigiti 2021–2022. misega oodata vähemalt aasta, et anda ulukitele aega uue olukorraga harjuda. täielikult metsamassiivide sisse ja mistõttu olekski see rajakaamerateta Rõõsa ja Nõmmeri ökoduktidel sai aga transpordiamet hakkas kohe koostöös jäänud märkamata. Õigupoolest ongi juba esimese nelja seirekuuga selgeks, kohaliku omavalitsusega uute ökoduk- Kohatu ökoduktil senine hundiületuste et tõenäoliselt on kõik piirkonna suur- tide naabruse rohevõrgustikku kaitsma. rekord: pea kahe seireaasta jooksul ulukid hakanud neid rajatisi kasutama Mitmes mõttes n-ö kuumadel objekti- tegid nad seda kokku 19 korda, see- vähem kui aasta pärast valmimist. Küsi- del alustati esmaseiret ebaharilikult juures enamik ületustest toimuski esi- märgi all olid vaid karuületused, kuid vara, juba 2021. aasta suvel, seire kestis mesel sügis-talvel, kui kari piirkonnas need said kinnituse 2022. aasta kevadel, 2022. aasta sügiseni. aktiivselt tegutses. kui eri vanuse ja suurusega karud Nõm- meri ökoduktil talvistest elupaikadest Kohatu ökoduktil Lisaks juba nimetatud ulukitele suvistesse liikusid: kaheksast karuületu- kõnnib kiskja mööda registreeriti ökoduktil peagi ka kährik- sest seitse toimusidki märtsi lõpust teed koerte, mäkrade ja nugise liikumine, juuni alguseni. Huvitav oli seegi, et samuti üksikud metssea liikumised. märtsis ja aprillis olid ületused erandi- Seire alguses otsiti kontakti kohaliku Siiski näis, et nii ökodukti suudmes teh- tult kirdesuunalised, alates mai lõpust jahiseltsiga, teavitati algavatest töödest tud lageraie kui ka inimeste igapäevane aga edelasuunalised. ja uuriti ökodukti senise kasutuse liikumine häirib tundlikumaid liike ja kohta. Saime teada, et metskitsed käi- takistab neil rajatist sihipäraselt kasu- Sarnaselt Kohatu ökoduktiga tundsid vad ökoduktil toitumas, rebased-jäne- tada. Kevadel 2022 toimusid aga järsud metskitsed end ka Rõõsa ja Nõmmeri sed liiguvad samuti, kuid suuremate muutused: raielangil kasvav noorendik ökoduktidel väga hästi: lisaks ületustele loomade jälgi pole nähtud. Seda kõike saavutas vegetatsiooniperioodi algul nähti neid sageli toitumas ja puhkamas. kinnitas ka alanud seire rajakaamera- piisava kõrguse ja tiheduse, et ulukitele Veidi rohkem kui aasta kestnud seire tega. Ent seirajatele ning kohalikele varju pakkuda. Ökodukti hakkas üle- jooksul registreeriti Rõõsa ökoduktil üllatuseks ületasid ökodukti ka suur- tama metsseakari, registreeriti ka üksik Eesti ökoduktide tõeline rekord: 896 kiskjad ilves ja hunt. Enamasti tegid karuületus. Esimene põdraületus metskitsede ületust, toitumist jm tege- nad seda mööda pinnasteed ja üsna registreeriti 2022. aasta juunis ja seira- vust. Kohe oli näha, et põdrad ületavad tiheda liikluse tõttu ei olnud jälgi näha, jate rõõmuks järgnesid peagi teine ning mõlemat ökodukti julgelt nii üksi kui ka mitmekesi. Rajakaamera vahendusel toimus rõõmus taaskohtumine seiraja- tele juba tuttava põdralehmaga, kes veel viis aastat pärast GPS-kaeluse saa- mist seda ikka vapralt kannab ja järel- kasvule teeületuskohti tutvustab – nii kinnistuvad läbipääsud üle põlvkon- dade. Lisaks juba nimetatud ulukitele, metssigadele, huntidele ja ilvestele, jäid üllatuslikult kaadrisse isegi punahirved: piirkonnas teadaolevalt püsivat popu- latsiooni ei ole. Vanad vead kummitavad kaua Eelmises numbris kirjutasime, et ulukid on Eesti esimese ökodukti Kolul omaks võtnud ja kümmekond aastat pärast rajatise valmimis kasutavad seda pide- valt. Uuemate ökoduktidega võrreldes on siiski selge, et eri liikide kasutussage- dus võiks olla mõnevõrra suurem (vaata ka tabelit). Kolu ökodukti jätkuseires oli metskitse kasutussagedus sarnane küll 27

- Teadus - Kohatu ökoduktil nähtuga, kuid mõle- Ilvesed kasutavad kõiki ökodukte mad jäid selgelt alla Rõõsa ja Nõmmeri regulaarselt ning erinevalt teistest ökoduktidele, kus kogunes samas suurulukitest kasutavad sageli ka suurusjärgus vaatlusi peaaegu poole teealuseid läbipääsusid. lühema aja jooksul. Kuigi Kolu esma- seire ajal oli metssea arvukus praegusest Hmuitnmdiedküelsei,tahsoiiddeöskosdiiuskkitekavaasldlaasveagltaüvhiieskaakualptap,avaaridmKinohuatittuvlat hkäetid. i üle mitu korda suurem ja tollal kasutasid nad ökodukti aktiivselt, täheldati sar- Rõõsa (n = 1544) Nõmmeri (n = 1064) nast mustrit ka metssea ja põdraga. 0,3% 0,1% 0,4% Suurkiskjaid hunti ja ilvest võis samuti kohata Kolus mõnevõrra harvem kui 16% 19% uuematel ökoduktidel. 0,8% 2,3% Kindlasti mõjutab nii ümbritsev maastik kui ka ulukipopulatsioonide 18% 79% seisund piirkonnas seda, kui sageli eri 64% liigid ökodukti kasutavad, tähelepanuta ei saa aga jätta ka teisi erinevusi. Uue- 1,6% mate ökoduktidega võrreldes on Kolu mõõtmetelt märksa tagasihoidlikum, ■ Sõralised ■ Suurkiskjad ■ Väikeulukid ■ Sõralised ■ Suurkiskjad ■ Väikeulukid nii kitsam kui ka järsem. Kuigi majan- ■ Koduloomad ■ Inimesed ■ Määramata ■ Koduloomad ■ Inimesed ■ Määramata duslikel kaalutlustel võib olla kiusatus ökodukti mõõtmete pealt raha kokku Joonis 3. Rõõsa ja Nõmmeri ökodukti ületused liigiti. hoida, siis praegused kogemused näita- vad, et sellisel juhul tehakse olulisi järeleandmisi rajatise edasises efektiiv- suses. Ühelt poolt võib see tähendada suuremat kokkupõrke ohtu ulukiga väiksematel teedel, teiselt poolt aga mõjuda halvasti geenisiirdele, mis seab juba ohtu ulukipopulatsioonide sei- sundi. Väike või järsk rohesild on küll parem kui selle puudumine, kuid peaks jääma vaid erandlikuks lahenduseks, kui erinevad looduskaitselised ja tehni- lised piirangud takistavad täismõõtme- lise rajatise ehitamist. Ulukid eelistavad ökodukte Tallinna–Tartu maantee Kose–Võõbu lõigul võrreldi sagedamini registreeri- tud ulukiliikide ökoduktide kasutust ka alternatiivsete, mõõtmete poolest sobi- vate läbipääsude, kallasradade ja väike- ulukitunnelitega. Kuigi nn altpääsud üllatasid mõningate kasutajatega, näi- teks põder liikus korduvalt silla alt tei- sele poole teed mööda oja või jõe põhja ning isegi karu tatsas läbi väikeuluki- tunneli, eelistas enamik liike selgelt ökodukte teistele läbipääsudele. Erand oli vaid ilves, kes liikus peale ökoduk- tide sagedamini ka kallasradadel. Miks on ökodukt ikkagi eelistatud? Nagu eelnevalt märgitud, käisid metskitsed ökoduktidel sageli toitumas ja viibisid seal pikema aja jooksul, ka puhkamiseks. Sarnaselt nähti seal toi- tumas teisi ulukeid, nii põtru kui ka jäneseid, rebased liikusid samuti, saak suus, kaamera eest läbi. „Piilukaamera- tega“ nähti nii metskitsede omavahelist jõukatsumist kui ka jäneste õnnelikku 28

- Teadus - Kohatu (n = 1205) 2% 33% kohtumist ja üheskoos lahkumist varakeva- disel sigimisajal. Mis veelgi olulisem: ulukid 62% ei viibinud ökoduktidel ainult n-ö liikumise tipp-aegadel, vaid peaaegu kogu ööpäeva. 2,8% Eriti selgelt joonistus see välja Rõõsa ja Nõmmeri ökoduktidel, kuid Kohatul ilmnes ■ Sõralised ■ Suurkiskjad siiski ka inimeste häiriv mõju aktiivsus- ■ Väikeulukid ■ Määramata mustritele. * Kohatu ökoduktile on kohaliku liikluse tarbeks rajatud tee, seetõttu seal inimesi ega Enamasti ületasid ulukid ökodukti rahuli- koduloomi ei loendatud. kult sammudes või kerge sörgiga. Kiired ületused olid sageli seotud nii inimese liiku- Joonis 4. Kohatu ökodukti ületused liigiti. mise kui ka ökoduktil või selle läheduses teiste ulukite tegevusega samal ajal. Kõik need andmed näitavad, et ulukid kasutavad ökodukte mitte ainult läbipääsuna, vaid need on saanud elupaiga loomulikuks osaks. Kõik selles artiklis kirjeldatud öko- duktid on üsna noored, seega võib oodata, et enamik liike kasutavad tulevikus rajatisi veelgi sagedamini. Esmaseire tulemused on paljutõotavad, nüüd tuleb lasta loomadel seal rahus toimetada ja hoida elupaikade terviklikkust kahel pool rohesildu.

- Teadus - MÜÜGIL Tabel. Ökoduktide peamised kasutajad ERINEVAD Ületuste, toitumise, puhkamise ja muu tegevuse arv kokku. PADRUNID FIRMALT SAKO Liik Kohatu Rõõsa Nõmmeri Metskits 704 896 706 Põder 15 65 74 Punahirv 0 3 1 Metssiga 26 17 55 Hunt 19 10 5 Ilves 14 14 11 Karu 1 1 8 Rebane 185 131 86 Jänesed 171 80 66 * Lisaks registreeriti ökoduktidel kährikkoer, mäger ja nugis ning koduloomadest koer, kass ja kodukits. * Kohatu ökodukti jälgiti peaaegu kaks aastat, Rõõsa ja Nõmmeri ökodukte veidi üle ühe aasta. Tallinnas Tartus Ökoduktide seire põnevamaid seiku Mustamäe tee 18 Raatuse 20 tel 655 0295 tel 745 1136 » Kohatu ökodukti üks ja ainus karuületus registreeriti 18. aprillil 2022. Võima- lik, et rahulikult üle ökodukti liikunud karu peatus mõneks ajaks suudmealal. www.schotter.ee Nimelt ületas pool tundi pärast karu ökodukti ka jänes, suudmesse jõudes vahetas ta aga suunda ja põgenes tuldud teed tagasi. » Inimesed jagavad sageli enda teadmata teed suurkiskjatega. Hundid ületasid 2020. aasta 7. detsembri õhtul Kohatu ökodukti vastavalt kaks ja neli minutit pärast jalakäijaid. Koguni kolmandik hundiületustest Kohatu ökoduktil toimus sel kellaajal, kui ka inimesed seda sagedamini ületasid. » Mootorsõidukid (nt ATV, mootorratas, lumesaan) võivad kahjustada ökodukti taimkatet ja häirida rajatist kasutavaid ulukeid. Rõõsa ökoduktil märgati inimesi, sh mootorsõidukitega liikujaid, märkimisväärselt sageli, ilmselt on harjutud kasutama Paunküla–Kantküla teed, mille uus põhimaantee nüüd läbi lõikab. Ent metsloomad oskasid olukorra enda kasuks pöörata: nagu ka Kolu ökoduktil täheldasime, kasutasid talvel nii metskitsed kui ka ilves või- malust paksus lumes sumpamise asemel kõndida piki sisse sõidetud rada. (Vt ka fotosid lk 44-45.) » Tulenevalt Rõõsa ökodukti asukohast metsases piirkonnas registreeriti seal koduloomade liikumist vaid üksikutel juhtudel. Seda enam oli üllatav kodu- kitseületus 2022. aasta oktoobris. » Eesti esimene teadaolev punahirve ökoduktiületus registreeriti 26. augustil 2021 Nõmmeri ökoduktil. Sama aasta detsembris ja 2022. aasta jaanuaris ning oktoobris registreeriti punahirveületused ka Rõõsa ökoduktil. » Inimesel üldiselt ökoduktile asja ei ole, kuid vahel seda siiski juhtub. Seiraja hooldas 5. detsembril 2021 Nõmmeri ökodukti kaameraid, vahetult pärast tema lahkumist ületas ökodukti metskits. Seiraja jäljele jõudes metskits peatus, nuusutas ja ohtu tundes põgenes kiiresti. » Ökoduktide kasutuses ilmneb teatav sesoonsus. Näiteks võtsid jänesed veebruaris-märtsis 2021. aastal metskitsedelt Nõmmeri ökodukti üle. Sel ajal oli jänestel ökoduktil liikudes suurem võimalus ka liigikaaslastega kohtu- da: 2021. aasta 10. märtsi varahommikul ületaski üksik jänes Nõmmeri öko- dukti, kümmekond minutit hiljem järgnes talle teine. Esimese jänese jäljele jõudnud, nuusutas teine seda ja liigikaaslase värsket lõhna tundes kihutas talle järele. Natuke aega hiljem möödusid mõlemad samast kaamerast koos ja loodetavasti jätkasid oma varakevadiste toimingutega. » Sageli on kerkinud küsimus, kas kiskjad võivad ulukiläbipääsude lähistel varitseda ja püüda tabada läbipääsu kasutavaid saakloomi. Selle kohta me tõendusmaterjali ei leidnud, küll aga registreerisime juhtumid Rõõsa ökoduktil, kui hunt liikus vähem kui veerand tundi varem samas suunas läinud põdra kannul ja ilves pool tundi varem samas suunas ületanud kolme metskitse järel. 30

ÖÖÖÖÖÖSSSIIIHHHIIIKKKUUUDDD HHHIIINNNNNNAAA66DDD44AAA99€€LLLAAATTTEEESSS 649€ BALTIC HUNTER OÜ TallinnBaA2L4T,ICViHljaUnNdTi,EtRel.O4Ü343262 ppoooodd@@TTbbaaaalllllliittnniiccnnBhhaaAuu22nnL44Tttee,,ICrrVV..eeiiHlleejjaaUnn--NddwwTii,,EwwttReewwll..O..bb44Üaa33ll44ttii33cc22hh66uu22nntteerr..eeee Fotodpoon [email protected]örö.seiheik l-ubwatuwd wpii.rbataullttmicethssueanjatehirl .etoeimetus.

- Kogukondlikult koos maaomanikuga - Vardi jahiseltsi heategevuslik jaht eelmise aasta märtsis. Sellest jahisaagist tehtud ja ka paljud muud konservid jõudsid Ukrainasse. Taustal on näha „jahimaja“. kVaahredlipjaohoilsKealtssar–it „O leme tõesti TEKST JAANUS VAIKSOO püüdnud omalt seltsile uue jahimaja. Vardi jahiselts FOTOD JAANUS VAIKSOO, ERAKOGU poolt Ukrainat pakub sellele trendile hoopis vastu- kõvasti toetada. pidist vaatenurka. Viimase sõja-aasta Ostnud Linna- jooksul on paljud mäe lihatööstuselt mitu alusetäit liha- „Me oleme selles mõttes võib-olla küll jahiseltsid saatnud konserve ja saatnud neid Eesti jahi- huvitav jahiselts, et meil oli kunagi oma Ukraina võitlejatele meeste seltsi abil Ukraina sõduritele,“ jahimaja. Väga paljud seltsid on läinud rindele tuhandeid ütleb Vardi jahiseltsi juhatuse liige seda teed, et on ehitanud endale jahi- lihakonserve ja Taavi Ehrpais. „Oleme toetanud nii maja, meie aga müüsime oma jahimaja annetanud mitme- seltsiga kui ka eraviisiliselt. Varsti tuleb maha. Meil ei ole ühtegi inimest, kes sugust muud häda- seltsi üldkoosolek, kindlasti otsustame seda maja tagasi igatseks,“ seletab Ehr- vajalikku varustust. Ukrainat jälle toetada. Meil jahimaja ei pais ja kinnitab, et seejuures ei taha ta Üks suurannetajatest ole, sestap on meil raha küll,“ viskab sugugi arvata, milline lahendus on õige on Vardi jahiselts. jahimees teema lõpetuseks väikese või vale. „Ma käin ise sageli Hiiumaal nalja, milles siiski on ka omajagu tõtt. Kõrgessaare jahiseltsis, neil on suur, ilus ja mugav jahimaja. Seal on muidugi Tõepoolest, olen viimaste aastate ka hirvi nii palju, et maja üleval pidada. jooksul käinud paljudes jahiseltsides ja Aga meil see ei tööta. Ma ei näe ühelgi näinud, kuidas kohalikud kütid on täit- oma seltsi liikmel sära silmis, et hak- nud oma suure unistuse ning ehitanud kame jahimaja ehitama. Iga jahimaja pakub kindlasti palju rõõmu ja muga- 32

- Kogukondlikult koos maaomanikuga - vust, aga toob kaasa ka muresid. Meil Lõkkepuu peab klass omaette. Kindlasti peab see olema oli jahimaja, aga see hakkas remonti olema ülikuiv, kaks aastat kuivanud, eelistatult saar vajama ja juba aastaid tagasi otsusta- seda ei tehta suva- või muu selline, mis annab hästi palju sime sellest loobuda. Nüüd lõpetame liselt kuivakast. See sooja ja ajab vähe suitsu. Lõkkepuu me kõik jahipäevad lõkke ääres, kui peab olema võetud peab olema ülikuiv, seda ei tehta suvali- on vähegi ilma. Meil on selleks välja ulualt kõige kuive- selt kuivakast. See peab olema võetud ehitatud kaks varjualust. Teeme lõket, mast kohast. ulualt kõige kuivemast kohast. Lõke ei praeme maksa ja tunneme ennast tohi tossata, lõke peab põlema!“ väga mõnusalt.“ Ehrpaisid on üks vanimaid metsa- meeste suguvõsasid Eestis. Taavi isa, Vardi jahimeeste jaht meenutab Maja asemel lõke onu, vend, vanavanemad ja vanavana- soomlaste traditsiooni, et ükski jahi- vanemad on olnud kõik metsamehed – päev ei möödu lõkketa. Taavi Ehrpais Kogenud jahi- ja metsamees kirjeldab metsavahid, metsaülemad, metsa- on sellega täiesti nõus. seda pilti nii värvikalt, et ka kõige suu- omanikud, metsakasvatajad – ja remal skeptikul hajuks kahtlus, nagu Taavi ise kõigele sellele lisaks veel kuue- „Kui kutsud näiteks soomlase turis- oleks tegemist hapude viinamarjadega. kordne Eesti meister raiespordis ning tina jahile ega paku talle lõuna ajal maailmameister täpsussaagimises. lõket, siis ei hinda ta mingil juhul sinu „Meie jahipäevade lõkkeõhtud on Nii et tema jäägitu metsa- ja looduse- jahikorraldust viiega. Sama on minuga. lihtsalt nii ägedad. Jahiseltsil on oma armastus on kahtlemata geenidega kaasa Kui lõunapaus möödub lõkketa, siis kindel kokk, kes siis kõik need maksad, saadud. Metsamehena ei luba Taavi pole see just jahipäev, millest unistan. sisefileed ja südamed valmistab. Need vähimatki hinnaalandust lõkke tegemi- Mitu looma jahil kütitakse, pole sugugi peavad pannile saama! See on meil sel, sel teemal muutub jutt kirglikuks. nii tähtis, aga vähemalt üks loom võiks kõva traditsioon. No ja kui on tõesti nii siiski olla, siis on jahipäev tore.“ kehv ilm, et taevast sajab pussnuge, siis „Mina olen see, kes alati lõkkepuud on meil väga külalislahked jahimehed, kaasa võtab. Lõkkepuu, see peab olema Jahiselts lageda taeva all ei tähenda kes jahilisi sel juhul oma koju kutsuvad. sugugi antisanitaarseid tingimusi. Küla- Aga seda juhtub väga harva, kui tahame keskuse juures on Vardi jahimeestel metsast lõkke äärest kusagile tuppa külmkapp, kus saab hoida kütitud minna.“ loomi, aga seda üleliia sageli ei kasutata. Noored loomad lähevad alati lihaks ja Siia juurde tuleb muidugi lisada, metsas on korralikud lihatöötlemise et Taavi on elupõline metsamees ja lauad, kõik on puhas ja steriilne. SUUR VALIK TERMOKAAMERAID PULSAR AXION XQ TÖÖTEMPERATUUR 25 ⁰C KUNI 50 ⁰C KAAL 400 G MÕÕDUD 167 × 74 × 73 MM HIND 2090 € BPC SOLARIS 7x50 binokkel OPTIKWELT OÜ tel 5660 3601 ● Kummiga kaetud korpus ja tolmutihendid tagavad tõrgeteta töö ka ebasoodsates tingimustes (vihm, lumi jne). e-post [email protected] www.optikwelt.ee ● TRUE COLOR™ ● Statiivikinnitus. ● Okulaarikatted kaitsevad silmi kõrvalt langeva valguse eest, mis tagab kujutise parema kvaliteedi. Vajadusel saab katted eemaldada. Optilised sihikud JAEGER ● Avar vaateväli. ● Suur löögikindlus. 7000 J ● Tugevdatud korpus. ● Sihtimismärk. ● Pikk vaatekaugus. ● Lämmastiktäidis. ● Täielik veekindlus.

- Kogukondlikult koos maaomanikuga - Jahipäeva lõpp koos maksa praadimisega. Ka metsas saab teha asju korralikult. kohalikud elanikud ja on kohalikud Taavi Ehrpais koos Leediga. Vardi jahiselts küttis möödunud sügisel maaomanikud,“ selgitab Taavi. mestega, kasutame Huntloci ja see või- 14 põtra, neist pooled jaotati lihaport- maldab teha ajusid, mis on sirged nagu sudena seltsi liikmete vahel ja pooled Kogukonnatunne lööb välja ka sügi- püssikuul. Kõik korraga astume kütilii- läksid müügiks, sest seltsil kulub raha sestes põdrajahtides, kus ajusse tuleb nile välja, keegi ei ole maas, keegi ei ka söödapõldude rajamiseks ja metsa- ajajaks juhuslikke külainimesi, kes pole liigu ette. Koeraga ajujaht on küll põnev sihtide hooldamiseks. ise üldse jahimehed. Mõni käib korra, koeraomanikule, aga neid kütte, kes mõni mitu korda aastas, aga kõik tea- seisavad tunde kütiliinis, ma ei kadesta. Head suhted vad, et võivad ajusse tulla, veeta päeva Meil on traditsioon, et teeme ikka kolm- maaomanikega ja saavad õhtul jahimeestega võrdse neli aju päevas, kõik on häälega ajud, lihaportsu. Taavi sõnul on see väga hea, need toimuvad kiiresti ja küttidel ei ole „See on kindlasti üks põhjus, miks meil sest harva tuleb neil ette jahipäevi, kui sellist paaritunnist passimist.“ on maaomanikega väga head suhted,“ kohal oleks alla 30 inimese ja nii saab arvab Taavi. „Me hooldame väga palju pidada klassikalist ajujahti. Vardi seltsi jahimaid ja ulukipopulat- metsasihte, et meil oleks mõnus jahti siooni kujundab paljuski Kasari jõgi, pidada ja maaomanikud tunneksid, et „Ma hindan väga koeraga jahti, aga mis voolab jahimaade keskelt läbi. nad saavad midagi tagasi. Metsaomani- veel rohkem hindan traditsioonilist aju- Kasari jõgi toob põdrad jõeluhtadele, kule on see oluline, kui sihid on korras jahti. Koerad on meil eelkõige selleks, et samuti rikastab jahiala kopraga. ja hooldatud.“ haavatud looma otsida. Meie ajud on ini- Metsa- ja jahimehena hoiab Taavi Vardi seltsil on jahimaid 12 000 hek- 34 tarit ja 42 liiget, nendest kaks naiskütti. Nõukogude ajal käisid siin jahil Ilma- rise vabriku jahimehed. Nii on jäänud siiani seltsi liikmeteks üks seltskond toredaid linnamehi, aga enamik on siiski kohalikud ümbruskonna küladest: Vaimõisa, Nurme, Pajaka, Varbola ümbrusest. „Kes tahab saada Vardi jahiseltsi liikmeks, ei pea olema tingimata maa- omanik, aga siin peaks elama. Tallinna läheduse tõttu on surve meile jahi- meheks tulla suur, aga meil on kaks lihtsat tingimust: sul peab maad olema või pead elama siin. Selles mõttes on meil tore kogukondlik selts, et on

- Kogukondlikult koos maaomanikuga - igasugusel arengul ja kõigil muutustel ruutloendust ja leiavad igal aastal Traditsiooniks on kujunenud det- silma peal. selle lume, et loendus korraldada. sembri alguses põdrajahi lõpupidu Sügisesest ajuloendusest on saanud ühe jahimehe kodus. „Kui Eestis algas sigade Aafrika katk, koguni pikaaegne traditsioon. „Kui siis pressis meie maadele tohutult sigu. peame sügisel jahti koos maaomani- „See on meil juba kümneaastane Sead tulid katku eest ära. See oli ikka kega, siis on kohal ligi 60 inimest. traditsioon, kus me alati ise kokkame, uskumatu, kui palju me tollel esimesel Teeme igal aastal täpselt kaks sama oleme selleks varunud selja- ja sise- katkuaastal sigu küttisime. Aga huvitav aju, loeme kõik loomad üle ja anname fileesid ning valmistame peolaua. on see, et katk ei tulnud Kasari jõest üle. andmed maaülikooli Tiit Randvee- Selline mõnus tantsuõhtu kaasadega. Sealpool jõge oleme palju sigu matnud rule edasi. Meil on kogunenud juba Aga kui traditsioonidest juba rääkida, ja ikka tuleb ka antikehadega isendeid päris hea ülevaade, mida on põnev siis on ju tegelikult kõik oktoobri lau- mõnikord välja, kuid siitpoolt pole lei- jälgida.“ päevad üks suur traditsioon, istume tud ühtegi katku surnud ega antikeha- lõkke ümber, naudime jahisaaki ja dega siga. Või võtame koprad. Kasari Toredaid traditsioone on Vardi jahilugusid,“ naerab Taavi. jõel me eriti koprajahil ei käi, ikka oja- jahiseltsil teisigi. Enne uut aastat, del ja kraavidel, kus ta kurja teeb. Ometi 30. detsembril toimub jahipäev koos Vaatan metsamehe avaras saunas kopra arvukus jõe ääres ei suurene, lastega. Tavaliselt tehakse siis lõkke- ringi ja pilk jääb peatuma hirvesarve- kuigi toitu on tohutult. Sel kevadel käi- koha lähedal paar lihtsamat aju, del seinal. sin esimese kanuumatkaga vaatamas pärast grillitakse lõkke ääres vorsti ja üht koprapesa ja nägin värskeid hundi- räägitakse jahijutte. „Sel aastal kuju- „Jah, need sarved on Hiiumaalt jälgi, mis olid pesa peale kraabitud. nes see päev aga eriti huvitavaks. kütitud. See ongi mu ainuke suurem Ilmselt on kobras hundi jaoks tõusnud Mõtlesime, et ei hakka kaugemale hirv. Ma ei ole sendi eest trofeekütt. pärast metssigade vähenemist toidu- minema, vaid lükkame ajuga lõkke- Aga Kõrgessaares hirvepulmas käin skaalal kõrgemale. Peamine põhjus, platsitaguse tuka läbi. Sealt tuli välja ikka igal aastal ja veedan seal vähe- miks kopra arvukus jões ei suurene, seitse põtra! See oli ikka kõigile malt kaks nädalalõppu. Mulle on see on küllap ikka hundi ja ilvese isu.“ suur üllatus, et neid nii palju oli,“ suur elamus. Ma ei ole üldsegi kala- meenutab Taavi. mees, aga igal kevadel püüan Kasari Traditsioonid jõest oma kindlast august ikka ühe Sel päeval tuleb koos vanematega haugi. Ja iga aasta esimesel oktoobril Jahimees peab teadma ja teabki, mil- kohale igas vanuses lapsi. Aga väga pean ma minema loomulikult lises seisus tema jahimaadel on üks paljudel käivad pojad ka laupäeviti põdrajahile. Need on minu väikesed või teine ulukiliik. Selleks teevad jahil kaasas, nii et järelkasvu muret traditsioonid,“ ütleb metsa- ja jahi- Vardi jahimehed hoolega näiteks Vardi jahiseltsil ei ole. mees Taavi Ehrpais pika kohtumise lõpetuseks. Naha parkimine ja müük juba aastast 1913. Üle 100 aasta kogemust. TOOTED Eneasttimuariaseadlnsaetutreaajlsaedväjarvitud aTllaOlemrOgbiTaavEanbDaadhlkamabdaenamhaüdük aT(EVtsleäauOlsresitvrsOmiigimtdiuTapeadv,iaEsalkerabDadmaksdnubnakalaatanumtaherhbakajaandnlaesaedhjdaaeojdamks)üük aVT(TEksaleäouOlisremstvprsOiigpimtrdiauTaeaardv,ikEsannlkeabDaaadmahsdhnuabakdalkaatnuamtaerhdbaajaaendnlesamehjdaaüojdüaksk) T(VTTaElsaleäEauOlisremsmEtvrsOiigpimNtdbiauTaeaUrdav,ikEsannlSkeabDaadEmaahsdnuDhabakdalkaatnumtaaerhbadajaanednlesaephjdaaaojdrakks)imine TV(LaETusaaleäEullimsremsuEtvrsbiigpimkNtdaiauanieaUrdnva,iksahnlSkaeabkaadEmahahsddnuDabkeakdalaaatnpumtadaerhbareajkaandinlpmesaeaihjdnraaeojdkakism) ine TSLTU(VsaaäElkuuimrmsEikvsnbipiNtndaeauaneUrdkha,kkhnslSkakaaEmdOahseduDabÜekdapanaptaraekhriajkmndimeinijenaeoks) TTSTTNkNUTZULLavaasaaEEllueeuuciammhhmEEhllkkulkki::bbiiiptaaNNnnmraae++addaannemUUr4eehh33aaktkke9shhnSSpp77eaarkkaabEEddt22aaharree,ddkkSDDanaii55eeddJppmmkõaa60ppSsiirrssaaac25gkkeemrrhiikkellmmw28aiikkvmmaiia26aannariissee78znnuuee4tt1p6aaa8mmr03keea0in6et. KwsNZULkvaksalOucawmhihklNnkibiwtanmaeeTdanem.kAehSatkseshpKKear@kadtTaIareNdkSnsaiedpkmEkapiSsiKrnsaackemrhSeiklmw.akikemaiaasnreise.znueetpeaamrkeainet. kvaliteetset Saksamaa ZUSusluchkri4nm9ambh,kearJdõaegnedpvaaSrckhimwainrez parkainet.

- Elu kohalikus seltsis - Tuudi jahiseltsi jahimaja. Tuudi jahiselts Matsalus TEKST JAANUS VAIKSOO nooremale üle anda,“ muigab Raivo Volman ja MFOTOD JAANUS VAIKSOO, ERAKOGU Raivo Volman ja keerab auto teelt kaheksakuune atsalu on rahvusvahe- Tuudi jahimaja ette. taks Noora. liselt tuntud loodus- turismi Meka, kuhu Üle tüki aja on ilm sulale pööra- Ühispilt enne kevadel ja sügisel nud, veed voolavad ja teede lagune- jahipäeva algust koguneb igal aastal mise aeg on alanud. Teid ja teede- 2021. aasta sadu linnuvaatlejaid maailma kõigist ehitust tunneb Raivo sama põhjali- novembris. nurkadest. Kuidas aga elavad siin koha- kult nagu jahindust. Aastakümneid likud jahimehed, kes iga päev Matsalu on ta tegutsenud Läänemaal teede- kandi looduse keskel toimetavad? hooldusmeistrina. Võib öelda, et selle ameti pärandas talle isa Aleksander Lihula ja Matsalu lahe vahel asuvad Volman, kes töötas mitmel pool Tuudi jahiseltsi jahimaad. Jahiseltsi Eestis teemeistrina ja suunati eelkäija oli 1950. aastal asutatud Lihula 1960. aastal Võhmast Lihulasse, kui jahisektsioon, mille esimehed olid Risti-Virtsu maanteele hakati katet Priidik Aruots (1950–1960), Aleksander panema. Nii jõudis siiakanti toime- Volman (1960–1984) ja Raivo tama üks aktiivne mees, sest lisaks Thomberg (1984–1985). Aastal 1985 teemeistri ametile oli Aleksander valiti Lihula jahisektsiooni juhtima Volman ka tõsine jahimees, kes ligi noor, 33-aastane Raivo Volman. Kaks veerand sajandit juhtis Lihula jahi- aastat hiljem (1987) asutati Lihula, sektsiooni. Seega on Raivo Volman Vatla, Massu ja Tuudi jahiseltsist koos- igas mõttes oma isa töö jätkaja. nev Lõuna-Läänemaa jahimeeste liit, mille eestvedaja oli Jüri Hiieväli. Tuudi Kui Tuudi jahiselts asutati, hakkas jahiseltsi esimeheks sai Raivo Volman, sovetiaeg otsa lõppema ja otsa said kes on selles ametis siiani. ka kolhoosid-sovhoosid. Tuudi jahi- mehed olid juba mõnda aega otsinud „Loodan siiski, et ei pea seltsi sobivat kohta, kuhu rajada jahimaja. esimehena 40 aasta tööjuubelit tähis- tama, vaid saan enne ameti mõnele 36

Iseseisvuse algaastatel õnnestus vallalt osta setu. Rebaste, šaakalite ja kährikute TIKKA T1x MTR kolhoosi masinatöökoda, mis oli omal ajal küttimine aitaks mitme haruldase ümber ehitatud vanast talulaudast ja aas- linnuliigi tulevikuväljavaateid siiski HIND 689€ taid tühjana seisnud. Maja ajalugu paistab suurel määral parandada. vaatajale hästi silma: maakividest müüre • Väikekaliibriline 22LR; 17HMR on kolhoosiajal paigatud ja laotud väikeste Jahihooajal 2021/2022 kütiti üksnes • Summuti keere 1/2’ x 20 UNF tellistega kõrgemaks. Tuudi jahimehed on uurimisprojekti alla kuuluva kahekilo- • Padruni salv 10-le padrunile selle omakorda aastate jooksul elamiskõlb- meetrise raadiusega rannaniidu piir- • Ühilduv T3/T3x püssilaega likuks kõpitsenud. konnast kuus rebast ja 19 kährikut. • Sobivus Tikka T3/T3x lisadele Raivo Volmanil on hea ülevaade oma „Kui maja kätte saime, hakkasime jahipiirkonna ulukite olukorrast. „Käh- kohe ehitama,“ meenutab Raivo rikut on siinkandis kõvasti, pesitseb Volman algust. „Kõigepealt võtsime põhiliselt roostikus. Väikekiskjaid küti- maha vana eterniidi ja tegime katuse. vad meil aktiivselt näiteks Argo Hein, Tegelikult oleme kogu aeg jõudumööda Villu Reinsalu, Jaanus Rooseniit, ehitanud, kõik need aastad. Meie jahi- Martin Sibul, Aivar Lämmergas. Šaaka- maja on hästi ratsionaalne, siin pole leid küttisime tänavu talvel viis.“ suuri mugavusi, aga tuba on soe, saame pärast jahti istuda, puhata, süüa teha, Roostikus elutsevad ka metssead, saunas käia ja muidugi töödelda ja keda alates sigade Aafrika katku puhke- nahastada kütitud loomi.“ misest on tulnud jahimeestel riigi telli- muse järgi aasta läbi pidevalt küttida. Meie jahimaja on hästi ratsionaalne, siin pole suuri mugavusi, aga tuba on soe, saame pärast jahti istuda, puhata, süüa teha, saunas käia. Rahvuspark „Selle jahihooaja kvoot oli 33 mets- siga. Arvasime küll, et nii suurt numbrit Tuudi jahiseltsi kuulub 50 jahimeest, jahi- täis ei saa, aga viimasel jahil, 25. veeb- maid on 13 600 hektarit, millest on 3400 ruaril, küttisime kuus siga ja lõplikuks on Matsalu rahvuspargi territoorium. arvuks kujunes 34,“ selgitab Raivo, et täpselt ei tea keegi, kui palju sigu tegeli- „Jahimees rahvuspargile kahju ei tee, kult roostikus pesitseb. nendes piirkondades ei liigu, kus lii- kuda ei tohi,“ kinnitab Raivo, vihjates Samal ajal jääb põtru kahjuks aasta- sellega plaanidele keelata rahvuspargi aastalt vähemaks, ehkki ka neile on territooriumil igasugune jahipidamine, Matsalu luhad ja roostik elamiseks tur- sest tegelikult püüavad kohalikud jahi- valine koht. Jahiseltsi ettepanek on küt- mehed Matsalu loodusrikkuste kaitsel tida põtru edaspidi senisest vähem, et igati abiks olla. Näiteks osaleb Tuudi põdrajaht ka tulevikus ikka sügisese jahiselts teist aastat katseprojektis, ühisjahina säiliks. Just ühisjaht on see, millega püütakse väikekiskjate arvukust mis jahimehi kõige rohkem omavahel piirates suurendada rannaniitudel liidab ja tegutsema paneb ja kohalik pesitsevate lindude pesitsemisedukust. Tuudi jahiselts on omakorda kogu- Uuringute põhjal on paljude maaspesit- kondliku ühistegevuse tähtis tugi- sevate linnuliikide olukord väikekisk- sammas ning abijõud. jate pesarüüstamiste tõttu üsna lootu- Tallinnas Tartus Mustamäe tee 18 Raatuse 20 tel 655 0295 tel 745 1136 37 www.schotter.ee

Tüvede laasimine on publikule kõige atraktiivsem ja vaatemängulisem võistlusala. eRiajieashpioaritnlualsted võidukarikat Kõige vanema ameti Ü sna palju metsamehi ja ja noored. Nende hulgas on mitu jahin- peale mõeldes oleks -naisi on samal ajal ka jahi- dusega lähedalt seotud inimest. see, mida onu Heino mehed ja -naised. Vaatame esimesena pakub, ilm- selle pilguga ka Eesti pari- Jahipidamisest räägime kolme raie- selgelt vale! Sõelale maid raiesportlasi. Küsimus on sportlasega. Profiklassis võistleva Taavi võiks jääda hoopiski aktuaalne, sest 19.–22. aprillini võõrus- Ehrpaisi jahimehetee algus ulatub aasta- kaks praeguse ajani tab Eesti Tartus maailma parimaid kümnete taha, naisi esindav Karina püsinud ametit: kütt raiesportlasi ehk siin toimuvad raie- Riive on metsas püssiga käinud kaks ja metsamajandaja. spordi maailmameistrivõistlused. aastat ja noorteklassi sportlane Ralf Elfenbein on aktiivset jahimeheelu ela- TEKST TOOMAS KELT Korraldajariigina sai Eesti välja nud viis aastat. Kõigilt neilt sai uuritud FOTOD ALDIS TOOME panna kaks võistkonda, kuhu kuuluvad jahinduse ja metsanduse kohta. tuntud raiesportlased. A-koondises Taavi Ehrpais, Helvis Koort, Jarro Legend eluajal Mihkelson, Karina Riive ja Peeter Mitt ning B-koondises Raino Kivi, Sulev Taavi Ehrpais on Eesti raiespordi üks Tooming, Markus Mitt, Kertu Evert ja legende. Võistlemist alustas ta juba Ralf Elfenbein. Raiespordis on võistle- 27 aastat tagasi ja sellesse aega on jää- jad kolmes kategoorias: profid, naised nud mitu Eesti meistri tiitlit, samuti on ta meeskondlik maailmameister ja 38

- RAIESPORDI MM - Taavi Ehrpais - individuaalselt ühe võistlusala maailma- kuuekordne Eesti meister. Lisaks on Taavi aktiivne erametsan- meister raiespordis. duse eestvedaja, metsamees ja jahimees. „Alustasin raiespordiga 1996. aastal ja kohe samal aastal sain Eesti meistriks,“ meenutab Taavi. „See oli muidugi õnnelik juhus, kuid andis tohutu motivatsiooni jät- kata. Raiespordi juurde jõudsin seetõttu, et Luua metsanduskooli toakaaslane Andres Olesk oli seda ala harrastanud juba aasta ja nii hakkasin temaga koos trennis käima. Raiespordi saavutustest jääb ikka eluks ajaks meelde 1996. aasta, kui tulime meeskondlikult maailmameistriteks.“ Samuti on Taavil pikk staaž jahimehena. Ta on olnud kirglik kütt. „Nepijaht ja esimene seaküttimine olid ikka väga varases nooruses,“ meenutab ta teatava heldimusega. Ehrpaiside hulgast on metsamehi sirgunud palju. Nii viis elu ka Taavi samale rajale. Tema hinnangul on metsandus ja jahindus lahutamatud, sestap pole imestada ka jahi- mehekarjääri alustamise üle. Taavi sõnul on see sümbioos tegelikult hädavajalik. „Et mõista ja ka osata nautida kõike, mida loodus pakub, peabki olema metsakasvataja ja jahimees ühes isikus. Kui metsandust ja jahindust juhivad sellised isikud, siis ei pea kartma, et uluk on haruldus ja männikute pindala drastiliselt väheneks,“ selgitab ta. 3 UUT VÄRVI 89,95 € OUTDOOR Est. 1976 STRETCH PÜKSID seeland.com – Leia oma lähim kauplus Värvid: Pine green, Raven, Pinecone/Dark brown, Grizzly brown/ Duffel green, Pine green/Meteorite, Black/Grey, Moonlit ocean, Suurus: 46 – 62

- RAIESPORDI MM - „Peame hoidma kõike tasakaalus, et suudaksime jätkusuutlikult elada,“ ütleb noor jahi- ja metsa- mees Ralf Elfenbein. Kombineeritud järkamine. Kettad tuleb lõigata kahe lõikega - alt ja pealt - ning palgile ei tohi jääda astet. Mis juhtuks, kui jahti enam ei pee- Raiesport on Karina Riive jaoks töötamise ja suurte puude langeta- taks? „Seda, mis juhtub siis, kui jahti ei võistlusala, mis motiveerib saama mise ees. Kursusevend Hannes peeta või peetakse liiga vähe, ei pea kau- paremaks. soovitas seejärel proovida kätt gest minevikust meenutama,“ räägib raiespordis. Terve elu on mulle Taavi. „Veel kümme aastat tagasi oli põdra Meeldejääv pulm meeldinud võistlusalad, see on arvukus umbes kaks korda suurem. Seda raielangil midagi, mis motiveerib saama jõnksu, mis tekkis sellest männinoorendi- paremaks, talitseda otsustavatel kele, näeme riiklikus metsastatistikas veel Naissportlased jõudsid raie maailma- momentidel emotsioone ja närvi,“ pikki aastakümneid.“ Ühiskonnas leviva meistrivõistlustele eraldi arvestuses meenutab Karina. põlguse jahipidamise vastu paneb Taavi alles 2018. aastal, kuigi võistlustel oli aga laiemasse konteksti. „Ikka sama põhjus naisi varemgi nähtud. Eraldi võistlus- Ta lisab, et raiespordiga alusta- nagu põlgusel metsamajandamise, põlev- klass on neil ka Eesti võistlustel ning des oli unistuste saavutus esindada kivitööstuse või põllumajanduse vastu. seal on silma paistnud Karina Riive. Eestit maailmameistrivõistlustel. Nüüd Tehke ükskõik mida, aga mitte minu silma on see unistus täitunud! Isiklikuks all. Vorsti sööme, puidust toolil istume ja Karina on raiespordiga tegelenud viis mõõdupuuks võttis Karina aga võrdluse odavat elektrit soovime, aga ei taha teada, aastat. Algas see huvi üsna traditsiooni- profiklassis võistlevate meestega. kust see tuleb,“ nendib ta. liselt: Luua metsanduskoolis metsa- kasvatuse eriala õppides. Seal on päris Jahijutte on Karina kuulnud ja kuula- Millist jahti Taavi hindab? Vastus ei palju praktilist tööd. „Saeõpetuse nud juba lapsepõlvest saati ja nii jõudis üllata. „Ma olen selline konservatiivse praktikumis sain üle hirmust kettsaega ta kaks aastat tagasi ka ise metsa püs- jahi austaja ja hindan jahipäeva hoopis siga. Jahimees ta ei ole, hoopis naiskütt. teistel alustel kui rikkalik jahisaak. 40 Eks see ole rohkem semantika küsimus. Seetõttu ei ole mul summutit, drooni Karina ei solvu, kui teda vahel ka metsa- ega ka öövaatlusseadet,“ räägib ta. või jahimeheks nimetatakse. Üht ja ainsat eluks ajaks meelde Metsandust ja jahindust Karina jäänud jahilugu Taavi aga ei räägi. meelest lahutada ei saa, tegemist on Lihtsalt ei meenu sellist. Küll aga sümbioosiga. Üks tegevus täiendab teist. kirjeldab ta imelist jahipäeva: „Koos „Metsa- ja jahimehena mõistan, austan on hea seltskond, lõkkel särisev filee ja ja tunnetan looduse ilu, omavahelisi jahisaagiks üks pisike tükk pehmet liha. seoseid ning eluringi,“ nendib Karina. Trofeeloomad võivad minu poolest alati Seoste tundmine ja tunnetamine aitab metsa jääda!“ teda ka jahinduse vajalikkuse mõtesta- misel. Jahipidamine aitab leida tasa-

- RAIESPORDI MM - kaalupunkt ulukipopulatsiooni ja metsade PÕDRAD MEIE METSADES vahel. Ohtudena näeb Karina aga äärmus- tesse minekut ja seda igas eluvaldkonnas. » 19. sajandi lõpul oli põdra arvukus suur. » 1905. aasta rahutustele järgnenud ajal salakütiti 50–80% Samuti on Karina mõtestanud enda jaoks eetilise jahipidamise. „Mulle süm- põdrapopulatsioonist. patiseerivad need jahimehed, kes võtavad » 1914. aastal otsustas Eestimaa maapäev keelustada põdrajahi, looduses viibimiseks ja jahiks aega: hiilivad, varitsevad ja peibutavad. Ka jahitraditsioo- samal aastal puhkes esimene maailmasõda. nide austamine on midagi sellist, mis peaks » 1924. aastal Eestis korraldatud esimese ametliku ulukite käima ühe väärika jahi juurde ja loomuli- kult uluki maksimaalne väärindamine. loenduse andmetel oli riigimetsamaadel 24 põtra. Kindlasti kuulub minu eriline austus just » 1930. aastate lõpus oli umbes 300 põtra, põtru hakati taas nendele jahimeestele, kes lähevad jahile plokkvibuga,“ räägib Karina. vähesel määral küttima. » Teine maailmasõda ja sellele järgnenud okupatsiooni algaastad Kõik metsasektoris tegutsevad kütid on tundnud mõningast halvustavat suhtumist vähendasid taas põdrapopulatsiooni. jahipidamisse. Karina arvates on selle taga võõrandumine maaelust ja loodusest. PÕDRAKAHJUSTUSED „Kellelegi ei meeldi näha autoaknast raielanki või jäädvustust surmatud ulukist, » 1870. aastal teavitab parun von Nolcken põdrakahjustustest see on justkui midagi eemaletõukavat, tabu. männinoorendikes Liivimaal. Aga kõik me vajame talvel sooja tuba, nau- dime puitmööblit, elavat tuld ja sööme liha. » 1878. aastal kirjutab von Loewis, et põdrakahjustused on See on privileeg. Minu silmis võiksid ühis- Liivimaa metsades tähelepanuväärselt suured. konnas olla taas hinnas praktilised oskused ja inimesed, kes neid kasutavad,“ räägib ta. » Sajandivahetusel on esimene „põdrakriis“. Pakutakse erinevaid lahendusi. Suhteliselt lühikese jahistaaži jooksul on Karina kohanud metsades paljusid meelde- » 1903. aastal võetakse põdrakahjustuste küsimus päevakorda jäävaid loomi. Sellest räägib ka tema Balti metsaseltsi koosolekul. jahilugu: „Eelmisel aastal oli mul taskus noore hirvepulli küttimisluba. » Sõjajärgsel aastakümnel ulukikahjustuste probleem unustati. » 1958.–1959. aastal leiti, et põdrad on kahjustanud üle 1600 ha männi- ja haavanoorendikke, järgmistel aastakümnetel kahjustatud alad laienesid. Allikas: erametsaliit Colt ja Remington revolvrid www.mustpuru.eu Ajalooliste relvade reproduktsioonid Must Puru OÜ email: [email protected] tel 5345 7364

- RAIESPORDI MM - Minu kindel unistus oli leida õige loom ja Ralf on ka jahimees, kursustele läks ta nud, et kogemusi tasub usaldada. „Käisime küttida septembris hirvepulma ajal. kohe, kui sai täisealiseks ehk aastal põdrajahil ja üks veteran ütles mulle: „Jää Hiiumaale jõudsin just õigel ajal, kui 2018, aasta hiljem sai tehtud relvaluba sina siia, siit on aastaid alati põdrad üle tul- pulm oli täistuuridel. ning sellest ajast saati on ta pidevalt käi- nud!“ Jaht algas, läks umbes veerand tundi nud ka jahil. Elukutse viib Ralfi peaaegu ja põder tuligi!“ Jahipäeva varahommik oli karge ja iga päev metsa, seega on tal hea ettekuju- päikesepaisteline. Hiilisime kaugelt kostva- tus, kuidas mets toimib ja milline on ulu- Raievõistlustel on tele möirgamistele aina lähemale, kuni kite roll metsaelus. „Näen, kuidas ulukid sihikul võidukarikas jõudsime raielangi äärde. Esmalt tervitas mõjutavad metsa ja kuidas mets mõjutab meid metsa all noor pull, ta möödus meist ulukeid. Peame hoidma kõike tasakaalus, Eestit raiespordi maailmameistrivõistlustel 15 meetri kauguselt. Tardusime nagu soola- et suudaksime jätkusuutlikult elada. esindavaid jahimeestest ning mittejahi- sambad. Pull käis meist mööda üks kord, Praegu on meil Eestis see tasakaal täitsa meestest metsamehi ja -naisi näeb Tartus siis tuli tagasi, ilma et oleks kõrvugi liiguta- olemas,“ leiab Ralf. võistlemas juba õige varsti. Võistlusalasid nud. Edasi hiilisime raielangi äärde ja var- on viis, jahiga pole neist seotud aga ükski. jusime puu taha ning siis läks etendus lahti: Kui tasakaal kaob, siis kannatavad noor pull möirgas pikalt teisel pool lanki, kõik. „Kõige suurem probleem tekib meil Esimene ala on tavapäraselt puude lan- siis eemaldus. Asemele tuli järgmine ja siis noorendikes ja latiealistes metsades, mis getamine, mida tehakse kaht moodi. Nen- veel järgmine. Ühel hetkel käis hirmus on ulukitele nagu Rootsi laud. Mets on des piirkondades, kus metsamaad on võitlus, sarvede ristamine. Seejärel nägime Eesti üks suuremaid loodusvarasid ja vähe või pole võimalusi eluspuid lange- hirvelehmi, kes kolmekesi hüppasid inise- peame seda hoidma. Kui sõralisi ei jahi- tada, võisteldakse spetsiaalsele platsile des põõsast põõsasse ja pull oli neil kannul. taks, oleks nende arvukus nii suur, et püstitatud postide langetamises. Puu kuk- See vaatemäng kestis poolteist tundi! väärtuslikku puitu poleks võimalik kas- kumise täpsust mõõdetakse hiljem lase- vatada,“ nendib noormees. riga. Laiemalt on siiski levinud, et metsas Pärast istusin kännu peale, sõin külma- langetakse eluspuid. Saetav puu langeta- võetud pohli ja mõtlesin, et oli see vast See kõik ei tähenda aga ohjeldamatut takse tikule, mille võistleja on ise lasknud pulm! Ma ei rikkunud vaatemängu püssi- küttimist. „Jahindusse tuleb suhtuda endale paika panna. Punktide andmisel pauguga, vaid lasin neil omi hirveasju ajada samuti nagu metsandusse, tuleb mõelda ka võetakse arvesse puu langetamise täpsust ja võtsin sellest jahipäevast kaasa mäles- järeltulevatele põlvedele,“ sõnastab Ralf ja kiirust. Eelolevatel maailmameistri- tuse kogu eluks. Mu silmad särasid!“ ühe tähtsa põhimõtte. Jahile ei tohi minna võistlustel langetatakse siiski spetsiaalseid tapasooviga! „Me peame austama ulukeid poste, ala saab vaatama tulla Maamessi Kogemusi tasub usaldada ja loodust, jahimees peab alati olema puhas show arena’le, kus traditsiooniliselt on ja korrektne, teistesse jahimeestes tuleb toimunud ka Kevadkarikas. Eesti noori raiesportlasi esindab maailma- alati suhtuda lugupidavalt, jahile ei tohi meistrivõistlustel Ralf Elfenbein, Luua kunagi minna mõttega, et täna tahaks Teine ala on saeketi vahetus. Saekett metsanduskoolis õppinud ja seitse aastat kedagi tappa! Kindlasti on looma surma- tuleb vahetada õigesti ja võimalikult kii- raiespordiga tegelenud noormees. Selle mine paljudele vastumeelne ja tundub vale, resti. Kiiremad suudavad seda teha kümne ala juurde tõid ta vanemad koolikaasla- et võtad kelleltki elu. Kas aga poest ostetud sekundiga. Võrdluseks: tavatingimustes sed, aga eeskuju andis ka naaberkülast liha ei ole seotud elu võtmisega? Isiklikult vahetavad mitte väga kogenud saemehed pärit Taavi Ehrpais. „Veteran ja MM-i elan siiski selle põhimõttega, et pigem keti ära umbes ühe minutiga. kuld,“ tunnustab Ralf. püüan endale liha metsast, kui ostan poest. Ei mäletagi, millal viimati poest sea- või Kolmas ala on kombineeritud järkamine, Kõige paremini on senisest karjäärist loomaliha ostsin,“ räägib Ralf. kus tuleb kahest pakust saagida kolme kuni jäänud meelde aasta 2020, kui ta tuli seitsme sentimeetri paksune ketas. Ala juunioride arvestuses Eesti meistriks. Jahilugusid noormehel veel palju kogu- muudab raskeks see, et pakud on pandud Kõik poodiumil olnud poisid olid sel aas- nenud ei ole, küll aga on talle selgeks saa- kaldalustele ja saetud kettad peavad olema tal maaülikooli tudengid. lõigatud paku suhtes täisnurga all. Kettad tuleb lõigata kahe lõikega, kõigepealt peab ULUKIKAHJUSTUSED sisselõike tegema alt ja siis pealt ning ket- tale või palgile ei tohi jääda astet. Peaaegu iga metsaomanik on kokku puutunud ulukikahjustustega metsas. Pole ka ime, sest tänavu elab keskkonnaameti andmetel Eesti metsades Neljas ala on täpsussaagimine. Palk on 11 000 kuni 12 000 põtra, 125 000 kuni 135 000 metskitse ja 10 000 kuni asetatud plaadile, mis omakorda on palgi 11 000 punahirve. alt kaetud saepuruga. Palgi otsast peab võistleja maha lõikama kindla paksusega Iga täiskasvanud põder sööb iga päev 20–30 kg puude ja põõsaste võrseid, ketta nii, et saekett ei puuduta palgi all lehti, okkaid ja koort, suvel lisaks rohttaimi. Puuliikidest sobivad lehtpuud (haab, olevat plaati. Raskeks teeb asja aga see, et pajud, kased, pihlakas jt), samuti mänd ja kuusk. Põder sööb nii männiokkaid, palgi all olev plaat on kaetud saepuruga. võrseid kui ka koort, kuusel koort. Kuusevõrseid põder tavaliselt ei söö. Niisugustes tingimustes tulebki võistle- jail toimetada, kusjuures mingil juhul ei Metsakitsel on suvel toiduks põhiliselt rohttaimed, talvel lehtpuude võrsed tohi saag riivata vineeri – siis tulemust ja koor. Metsakultuurides kahjustatakse võrsete söömisega rohkem noori kirja ei saa. kuuski. Meelsamini valitakse toiduks hästi kasvanud seemikuid. Viies ehk viimane ala on laasimine. Punahirvede toiduks on rohttaimed, alusmetsapõõsad, aga ka lehtpuude Tekitatud on tehislik puutüvi, mille sisse võrsed ja koor (haab, kõvad lehtpuud). Peamiselt kevadel koorivad punahirved on kindlate asetustega paigutatud oksad. kuusetüvesid. Kahjustus algab sageli juba maapinna lähedalt, koor veetakse Tavapäraselt on see ala publikule lahti nii kõrgele, kui hirv ulatub. Punahirvede tekitatud metsakahjustused vaatamiseks kõige atraktiivsem ja vaate- kipuvad olema suuremad kui põdra omad. mängulisem. Just selle ala juures on Allikas: metsaühistu kõige paremini näha saemeeste kiirus, osavus ja täpsus. 42

KEVAD TULEB! SÖÖDAPÕLDUDE SEEMNED JA LILLISEEMNED MEILT! Leiad meid ka kokkutulekul www.riistasiemen.ee

- Noor jahimees - RnpoaroohjrvetuketsjvaSahohionedmluiensse- Veebruari alguses toimus Soomes esimene rahvusvaheline Erasmus+ noorteprojekt jahinduses. Eestit esindasid seitse noort jahimeest ja -naist: Mait Mägi Valgamaalt, Sandra Assak Jõgevamaalt, Kirke Johanna Pallon ja Vahur Ilves Tartumaalt, Kaspar Kruusmägi Saaremaalt, Marwin Joseph Virkus Pärnumaalt, Gregor Prehing Harjumaalt. Lisaks Eestile osalesid ka Soome ja Rootsi 16–29-aastased noored. K õik algas sellest, kui TEKST KIRKE JOHANNA PALLON minu postkasti potsatas FOTOD PEETER HUSSAR kiri ettepanekuga osa- leda noorte jahindus- Pardipesa valmistamise töötuba. Eestis on see veel uus ulukihooldevõte. projektis, mis andis Vasakult Kaspar, Vahur, Kirke, Marwin, Gregor, Sandra, Mait. mulle võimaluse esimest korda minna välismaale jahikülalisena. Pakkumine tundus äraütlemata huvitav, sestap ma mõtlemiseks väga palju aega ei vajanud. Kas nüüd või mitte kunagi! Jäin põne- vusega ootama tutvumist Soome jahi- kultuuri ja reisikaaslastega. Kätte jõudis 2. veebruar ja kogunemis- kohas oli kõigi reisisellide näost näha ootusärevust ning teadmatust, mis meid ees ootab. Muretsesin veel, et ehk sai liiga suur kott kokku pakitud. Kuid meie grupijuht Peeter Hussar rehmas käega ja nentis, et naisterahvale koha- selt on kott paras. Asjad autos, asusime Soome poole teele. Kaks tundi laevasõitu, teine sama palju mööda maismaad ja olimegi Alostaros. Meid tervitasid rõõmsad korraldajad Soomest ja tegime tutvust projektis osalevate teiste noortega. Ööbisime mökkides ehk puhkemajades. Igal õhtul koguneti mõnes majas ja jahi- jutte jätkus hiliste õhtutundideni. See oli vast reisi üks olulisemaid kogemusi, sest kuulata teiste riikide jahimeeste ja -naiste jutte pole võimalik just iga päev. Põnevad jahid Teisel päeval läksime ööbimiskoha lähedale lasketiiru, kus saime jahiks käe 44

- Noor jahimees - soojaks harjutada. Sako relvatehas oli Kolmanda päeva hommikul sõitsime toimus giidituur, mis andis põneva kogu projekti tarbeks usaldanud meile Loimaa linna, kus oli tutvustav loeng ülevaate Soome jahikultuurist läbi kasutamiseks pliivaba laskemoona, meie reisi peamisest jahiulukist aegade. Soome jahimeeste liidu majas mida oma püssidega lasketiirus proo- valgesaba-hirvest. Valgesaba-hirv oli meile ette valmistatud pardipesade vida saime. Mõnel reisikaaslasel tuli on üks suurema populatsiooniga liike meisterdamise töötuba. Selline tehis- optikat veidi sättida vastavalt uuele Soomes ja tema küttimine on seal pesa on mõeldud ennekõike sinikael- moonale, kuid üldjoontes olid kõigil rel- populaarsemaid jahte. pardile, kuid vahel võtab niisuguse vad ja optikad jahile minekuks valmis. pesa kasutusele mõni teine ujupart või Tekkis ka väike võistlusmoment, kui Sama päeva õhtuks oli kavandatud sõtkas. Eestis on see veel uus uluki- hästi keegi seisvasse märki lasi ja kui esimene jaht. Õhus oli ootusärevust, hooldevõte. Saime nüüd ise käed külge palju punkte jooksvat põtra lastes tee- sest tegemist oli pukijahiga ehk tõenäo- panna ja valmistada pardipesasid. Nii nis. Lisaks vintraudsele relvale saime sus hirve lasta oli igati olemas. Igaühele mõnelgi tekkis mõte teha selline pesa proovida ka sileraudset. Selleks oli meist määrati oma pukk ja saatjaks ka oma jahipiirkonda, et suurendada meile valmis pandud heitemasin, mil- kohalik jahimees. Peaaegu iga sööda pardipopulatsiooni ja jälgida pardi- lest väljuv taldrik imiteeris jänese peal käisid hirved õhtu saabudes nosi- pesakonna arenemist. jooksu. Seda taldrikut pidi kiiresti ja mist otsima. Pukki jõudnud, silmasime teadlikult laskma, mis andis meile kaasjahimehega põllul kohe valgesaba- Kätte jõudis teisipäev, mis oli ka meie jahiks korraliku häälestuse. hirve, kes kahjuks meid märkas ja lah- reisi viimane jahipäev. Soomes on kus. Kobisime kiiresti pukki, lootes, et probleeme võõrliikidega, nagu kährik ja Õhtupoolikuks olid jahikorraldajad ehk tuleb hirv tagasi. Ajapikku muutus mink. Meile pakuti võimalust osaleda Heikki ja Mikko pannud kokku infor- olemine üha külmemaks. Päike vajus nii ajujahil hagijatega kui ka urujahil matiivse ettekande. Meile seletati, kui- horisondi taha ja kohe algas ka elu. terjeritega. Ajujahi saagiks jäi meie rüh- das toimivad jahindusorganisatsioonid, Söödaplatsidele hakkasid tasapisi mal üks rebane ja urujahil kaks kähri- millised on küttimise ja jahinduse tavad tulema hirved. Nii ka minu sööda- kut. Kokku saadi jahipäeval kolm rebast ning üleüldine jahikultuur Soomes. kohale. Aga oli täiskuu ja tuulevaikne, ning neli kährikut. Ülevaade anti ka ees ootavatest jahti- sestap olid hirved pelglikud ja mul kah- dest: pukijahist, ajujahist takside ja juks sel õhtul hirve küttida ei õnnestu- Reisi viimasel päeval oli meil võima- hagijatega ning urujahist terjeritega. nud. Kuid rõõm oli suur, kui jahikaasla- lus jälgida, kuidas valmivad ulukiroad valgesaba-hirvest. Oli nii traditsioonilisi See reis oli suurepärane võimalus, et saada aimu, mida kujutab jaht teises kultuuriruumis, milline on jahipidamine Soomes. sed järjest märku andsid, et nende kui ka meile varasemast tuttavaid liha- jahiõnn oli täna kodus. Kaspar ja roogasid. Saime targemaks erinevate Marwin küttisidki mõlemad hirve. nugade käsitsemise ja teritamise poolelt ning panime kõrva taha nii mõnegi Järgmisel päeval oli taas jahipäev: kokandusliku nipi. ajujaht valgesaba-hirvele. Hommikul koguneti kohaliku jahiseltsi majja, kus Õhtu lõppes taas pukijahiga, kus said toimus juhendamine ja loosi teel jagu- viimase võimaluse jahimehed ja -naised, neti oma positsioonidele. Valgesaba- kellel polnud õnnestunud reisil veel hirvele peeti seekord jahti vaid taksi- ühtegi ulukit küttida. Reisi viimaseks dega, kes õige pea metsas laulu lahti päevaks olid põllud lume alt välja sula- lõid. Ei läinud kaua, kui kostsid ka esi- nud, seega läks suurem osa kütte põllu mesed lasud, mis olid ka edukad. Teises äärde hirvi ootama. See oli korraldajate ajus õnnestus mul valgesaba-hirve ainuõige otsus, sest kõik kütid, kes olid näha, kuid küttimine jäi taas teiste rõõ- põldude ääres ootel, olid ka resultatiiv- muks. Teine ja ühtlasi ka viimane aju sed. Selle õhtu saagiks jäi kolm hirve ja lõppes haavatud looma otsimisega, kes ka meie Sandra sai ägeda jahijutu võrra lõpuks ka osava küti ette jäi. Kahes ajus rikkamaks. õnnestus Kasparil küttida kolm hirve, Maidu saagiks jäi üks hirv ja Gregor See reis oli suurepärane võimalus, et tabas metsast koertega üles leitud haa- saada aimu, mida kujutab jaht teises vatud valgesaba. kultuuriruumis, milline on jahipida- mine Soomes. Usun, et reis õpetas kõi- Natuke ka kultuuri gile noorjahimeestele ja -naistele midagi uut enda kohta. Muidugi kinkis Esmaspäev oli kultuuripäev. Sõitsime see meile rohkelt emotsioone koos tore- Riihimäele, kus külastasime Sako rel- date jahilugudega, mida veel kaua mee- vatehast, jahindusmuuseumi ja Soome nutada. jahimeeste liidu maja. Sako relva- tehases räägiti selle ajaloost ja tutvus- Aitäh korraldajatele ja suur tänu tati toodangut. Jahindusmuuseumis Peeter Hussarile, kes meiega selle teekonna kaasa tegi! 45

- Noor jahimees - Õnnetu number neli Selleks et kõigil oleksid võrdsed võimalused, tõmbasime valgesaba- hirve ajujahi eel endale loosiga koha. Mina sain endale number nelja. TEKST SANDRA ASSAK FOTO ERAKOGU poole tulemas, aga ei, nemad olid juba läinud. Hiljem selgitasime välja, et suure Edukas ajujahipäev valgesaba-hirvedele. Jahti peeti ainult taksidega. külmaga hakkas tiigijää praksuma ja sinna läks ka see jaht. K ohaliku jahimehega läk- male. Ega mul muud teha olnud, kui sime kaardil märgitud teda läbi optika imetleda. Viimase päeva auhind kohale. Kõik oli justkui olemas: lai siht, kus Saunas, tiigi ääres ... Armsad soomlased võimaldasid nen- lasta, ja ka ülekäigu- dele, kes polnud veel lasta saanud, koht. Koerad lasti lahti ja aju algas. Varitsusjahi jaoks tõmbasime uuesti viimasel päeval veel ühe varitsusjahi. Jahimees ütles selja tagant, et olgu ma loosi – number neli endiselt. Olin kuul- Seekord loosi ei tõmmatud. Sain ühe valmis, tulevad siiapoole. Ootasin ja nud ainult jutte, et soomlastel on pukki- kohaliku jahimehe ja tõlk Mikkoga ootasin, haukumine jõudis lähemale. des ahjud sees, aga see, kuhu mina sain minna põllu äärde. Kohalik ütles, et Läks üle! Nojah … sada meetrit eemalt minna, olin terve mökki. Minu kohalik lumi sulas ära, seega tulevad nad õhtul kurvi tagant. jahimees Heikki oli oma vanemate tiigi põldudele. Eelmisel õhtul olevat ta kaldal asuvast saunamajast teinud näinud juba kell viis kaht peaaegu  Teise aju jaoks tõmbasime uuesti varitsuskoha. Mõtlesin ainult, et super, kümnepealist hirvekarja põllul. loosi. Jälle number neli. No äkki ei pea külmetama. Õhtu oli väga ilus: nüüd veab? Läksime kohaliku jahi- vaikne ja suur täiskuu. Sättisin ennast kivide vahele valmis, mehega kõige viimasteks küttideks käed kopranahast muhvi sees. Kogu aeg ilusa metsa alla ja ronisime natukene Heikki ütles, et siia tulevad varakult jälgisin oma paremat kätt, sest sealt olid kõrgemale, et kogu metsaalune oleks loomad peale. Ootasime ja ootasime, nad kohaliku sõnutsi tulnud. Nii kui ilusti näha. Veidi ootamist ja umbes vaatasin vahepeal ka telefoni, kuidas korraks pea vasakule keerasin, ütles 200 meetrit eemal jooksid hirved teistel läinud oli. Ühel hetkel Mikko vaikselt: „Näe, tulevad!“ Ja neid meie suunas, aga nagu ikka, loom ütles Heikki, et paneksin vaikselt tuli igalt poolt, nagu vaimud. teab, kuhu tal on ohutu minna: ennast valmis, ta nägi kaht looma tule- nemad valisid kuusiku. Natuke aega mas. Üritasin rahulikuks jääda, kuigi Hirved olid enam kui 200 meetri kau- hiljem tuli üks hirv minu suunas, aga adrenaliin oli juba laes. Ja siis käis gusel. Ootasime, et nad lähemale tulek- täpselt siis öeldi saatjasse, et praegu prõksatus ukse taga. Ehmatasime sid. Püüdsin kogu aeg eristada noori ja ei lase, kontrollitakse eelmisi laske. mõlemad! Mis see oli? Kes meile nüüd vanu, lehmi ja pulle, sest eesmärk oli lasta Hirv tuli aga järjest lähemale ja lähe- külla tahab tulla? Heikki kontrollis kii- väiksem loom. Kui kari jõudis umbes saja resti binokliga, kas hirved on ikka meie meetri peale, tegi lehm häält ja kari jook- sis eemale. Mõtlesin ainult, et ei ole või- malik, läksidki minema! Aga ei, nad jook- sid kõigest paarkümmend meetrit ja tulid tagasi! Ma ei julgenud ennast enam üldse liigutada. Kodust anti ju õpetussõnad kaasa, et liigutada tuleks ennast väga vähe, sest valgesaba on väga ettevaatlik ja kui ta saba püsti tõstab, on juba hilja. Kari tuli uuesti saja meetri peale, mina ainult ootasin laskmise luba. Ja uuesti kõlas see lehma häälitsus. No palju võib! Nüüd nad küll enam tagasi ei tule, oli mu ainus mõte. Aga paistis, et tegelastel olid ikka kõhud tühjad või tahtsid nad lihtsalt minuga mängida. Mikko sõnul polevat tema sellist asja varem näinud, et hirved nii mitu korda tagasi tulevad, kui lehm on hoiatushäält teinud. Mikko sosistas vaikselt, et võtaksin nüüd vasakpoolse ja kui tunnen ennast kindlalt, teeksin lasu. Kuulasin käsku. Sain looma ilusti optikasse, hingasin välja ja vajutasin – kukkus! Nagu vanasõna ütleb: naist tuleb kiita hommikul, ilma õhtul. 46

- Noor jahimees - Viimasel päeval toimus jaht väikekiskjatele: ajujaht hagijatega ja urujaht terjeritega. Varitsus kanalas Mulle oli suur üllatus, et minu varitsuspaik on kanalas. Kas tõesti peame kanade vahel hirvesid ootama, käis peast läbi. Õnneks seal parasjagu kanu polnud. TEKST MARWIN JOSEPH VIRKUS Teine päev möödus lasketiirus. Sako relvatehas oli projekti tarbeks usaldanud noortele FOTO ERAKOGU kasutamiseks pliivaba laskemoona. Vasakult: Vahur, Kirke, Gregor, Kaspar, Sandra, Marwin ja Mait. E elmistel õhtutel olid hir- ved söödaplatsile tulnud kinni panna, kui liiga külmaks läheb, ette keeras, siis ma enam ei oodanud ja alles kella kuue paiku, aga ma ei jätnud jonni ja ootasin edasi. tegin lasu. seega oli meil rahulikult Kui kätte hakkas jõudma hetk varit- aega oodata ja sättida. susest lahkuda, ütles soomlane mulle Läksime kanalast välja lasku kontrol- Kui kell hakkas kuus saama, avasin naljatades, et lasku ma jänest, kui mõni lima ja alles siis jõudis mulle kohale, kui väikese akna ja panin relva valmis, et peaks söödale tulema. külm ilm tegelikult oli. Verd oli maas ei peaks hakkama siis sahistama, kui palju ja hakkasime jälgi pidi looma hirved söödale tulevad. Pööranud pilgu söödaplatsile tagasi, otsima. Hirv oli teinud põllul üpris pika oli seal kaks hirve. Kummalgi polnud tiiru ja lõpuks metsaserva maha jäänud. Taevas oli selge ja tuul vaikne, väljas sarvi, seega ei saanud ma selle järgi Minu üllatuseks oli kütitud hirv korra- oli korralik külm. Olin väga ärevil, otsustada, kumba lasta. Otsustasin jäl- lik pull, kuid kahjuks sarvedeta. Sellegi- lootes esimest korda valgesaba-hirv gida väiksemat, sest nii oli soomlane poolest olin tohutult õnnelik oma jahi- küttida, seepärast ma külma ei tund- mulle varem soovitanud. Kui hirv külje saagi üle. nud. Aeg läks, aga hirvesid polnud kusagil, ainult kaks jänest käisid korra 47 sööta uurimas. Teised hakkasid saatma juba pilte oma jahisaagist ja mulle hak- kas tunduma, et siia täna hirvi ei tule. Soomlane, kes minuga kaasas oli, tegi mulle juba varem selgeks, milliseid loomi võiks lasta, kui nad söödale tule- vad. Ta pakkus mitu korda, et võin akna

TÕELINE LEGEND! TÕELINE LEGEND! Winchesteri nimi ei vaja tutvustamist ei jahimehele ega ka tavainimesele. Tutvustame teile Winchesteri XPR seeria relvi, mida iseloomustaksime kui suurepärast jahipüssi taskukohase hinnaga. Kui rääkida jahipüsside jõudlusest, siis XPR seeria ei jää alla Mudel 70-le – kõigi aegade auväärseimale vintpüssile. Enamik Winchester XPR-i arutelusid keerleb jahimeeste jaoks mitme võtmeküsimuse ümber: • üldine täpsus • päästikusüsteemi kvaliteet • täiustatud funktsioonid • püsiv väärtus ajas. Seda kõike Winchester XPR seeria ka pakub. Uuenduslik Inflex Technology Recoil Pad neelab tagasilööki märkimisväärselt. XPR kasutab ka uue disainiga M.O.A. päästikusüsteemi. XPR-i poldil on 3 lukustuskõrva, millel on lühike 60° tõste, see hõlbustab kiiret ümberlaadimist. Winchester XPR seerial on 2-asendiline kaitseriiv, mis lukustab relvaluku vinnastamisel. Relvalukku saab keerata ka siis, kui poldi vabastusnupp on sisse lülitatud. Jahimees saab visuaalselt näha ja sõrmega tunda poldi kattel olevat indikaatorit, et aru saada, kas vintpüss on laetud ja laskevalmis. Eemaldatav üherealine salv hõlbustab püssi laadimist ja mahalaadimist. Hind püsikliendile: 961.40 € VARMINT ADJUSTABLE Tavahind: 1045 € THREADED • Kaliiber: .308 WIN • Relvalaad: Komposiit • Relvaraud: Pool-raske • Keere: 14X1 • Relvaraua pikkus: 53 cm www.jahipaun.ee

Hind püsikliendile: 777.40 € STEALTH Tavahind: 845 € • Kaliiber: .308 WIN • Relvalaad: Komposiit • Relvaraua pikkus: 53 cm • Kaal: 3,2 kg • Keere: 14x1 Hind püsikliendile: 910.80 € STRATA THREADED Tavahind: 990 € • Kaliiber: .308 WIN • Relvaraud: ∅ 19 mm, pool-raske • Relvaraua pikkus: 53 cm • Keere: 14X1 • Kaal: 3,3 kg Hind püsikliendile: 818.80 € SPORTER THREADED Tavahind: 890 € • Kaliiber: .308 WIN, .30-06 SPR • Kaal: 3,2 kg • Relvaraua keere: 14X1 • Relvaraua pikkus: 53 cm • Relvalaad: Puit Hind püsikliendile: 1035 € THUMBHOLE THREADED Tavahind: 1125 € • Kaliiber: .308 WIN • Relvalaad: lamineeritud • Kaal: 3,3 kg • Relvaraua pikkus: 51 cm • Relvaraua keere: 14X1 SIKUPILLI ROCCA AL MARE LÕUNAKESKUS KAUBAMAJAKAS Tartu mnt. 87, 10112 Tallinn Paldiski mnt. 102, 13522 Tallinn Ringtee 73, 50105 Tartu Papiniidu 8, 80010 Pärnu tel: +372 555 67 434 tel: +372 555 67 432 tel: +372 555 67 433 tel: +372 555 67 431

AVAIL KLEOKMTPI HIND 339,95 € SILENT WIND RESISTENT WINDPROOF WIND RESISTENT WATERPROOF STRETCHABLE WATER PROOF STRETCHABLE BREATHABLE REINFORCED REINFORCED Est. 1976 Valikus komplektid nii meestele kui naistele. Vaata lähemalt lehelt seeland. com